Mobidick OÜ hagi MeriliMarine OÜ vastu MeriliMarine OÜ osanike 30.12.2015.a koosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõudes
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Mobidick OÜ (registrikood 11411640) Hageja lepinguline esindaja: advokaat Kristo Kallas, e-post [email protected] Kostja: MeriliMarine OÜ (registrikood12202074) Kostja esindaja: advokaat Hendrik Kirsimäe, e-post [email protected]
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Mobidick OÜ hagi MeriliMarine OÜ vastu MeriliMarine OÜ osanike 30.12.2015.a koosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõudes.
2.Tuvastada MeriliMarine OÜ osanike 30.12.2015 koosolekul vastu võetud otsuse, millega MeriliMarine OÜ juhatusest kutsuti tagasi juhatuse liige Marko Kutser, tühisus.
3.Jätta menetluskulud kostja MeriliMarine OÜ kanda.
4.Välja mõista MeriliMarine OÜ-lt Mobidick OÜ kasuks menetluskuludena kokku 2 190 eurot (sh hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 300 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 1 890 eurot).
Välja mõista MeriliMarine OÜ-lt Mobidick OÜ kasuks menetluskuludelt summas 2 190 eurot menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates
kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
MeriliMarine OÜ osanikeks on Andri Meius ja Mobidick OÜ. Mõlemale osanikule kuulub osa nimiväärtusega 1 250 eurot, mis moodustab kummalgi osanikul 50% kostja osakapitalist.
Kostja juhatuse liikmeteks on A. Meius ja Marko Kutser (isikukood 38001070269). M. Kutser on omakorda hageja juhatuse liikmeks ja osanikuks.
Hagejale sai 31.12.2015 teatavaks, et kostja osanik A. Meius on võtnud 30.12.2015 vastu osanike otsuse, millega kustutakse M. Kutser alates 30.12.2015 MeriliMarine OÜ juhatuse liikme kohalt tagasi.
Väidetavalt on A. Meius edastanud 07.11.2015 hagejale osanike erakorralise koosoleku kokkukutsumise teate ja 30.12.2015 korduskoosoleku kokkukutsumise teate, kuivõrd 30.11.2015 väidetavalt kokku kutsutud osanike koosolek ei olnud otsustusvõimeline. Viidatud teated ei ole hagejani jõudnud, mistõttu on osanike koosolek toimunud hageja osavõtuta ja viimasele teadmata.
Tartu Maakohtu registriosakonna 04.01.2016 kandemääruse nr Ä 10163130/2 alusel kustutati kostja M. Kutser registrikaardilt.
Kuivõrd osanike 23.11.2015 koosolekust ja 30.12.2015 toimunud korduskoosolekust ei ole hagejat nõuetekohaselt teavitatud, on kostja 30.12.2015 erakorralisel koosolekul vastu võetud otsus M. Kutseri kostja juhatuse liikme kohalt tagasikutsumise kohta tühine.
Hageja palub tuvastada MeriliMarine OÜ 30.12.2015 osanike erakorralise koosolekul vastu võetud otsuse tühisus.
Kostja vastus
Kostja vastuses vaidles kostja hagile vastu ning palus hagi jätta rahuldamata.
Kostja ei nõustu hagiavaldusega, kuna hageja esitatud nõude aluseks olevad asjaolud on tõendamata. Kostja leiab, et hagi on nii sisuliselt kui ka õiguslikult põhjendamata ning tugineb paljasõnalistel väidetele.
10.Hagejal puudub õiguslik huvi antud asjaolu tuvastamise vastu, Hageja väidetav õiguslik huvi on otsitud ja kunstlik. Hagejal ei saa olla sisulist huvi vaidlusaluse osanike otsuse vaidlustamiseks. Nimelt on hageja seaduslik esindaja ja ainuosanik Marko Kutser kostja juhatuse liikmena esitanud kostja suhtes 09.12.2015 tsiviilasjas 2-15-18586 panrotiavalduse. Kuivõrd pankrotimenetluse alustamisega, halduri määramisega, läheb üle ka äriühingu esindusõigus, siis ei saa hagejal juhatuse liikme tagasikutsumise otsuse tagasi pööramise ning Marko Kutseri ennistamise suhtes ka mingit huvi olla.
11.Hageja ei ole tõendanud ÄS § 172 lg-s sätestatud kokkukutsumise korra rikkumist. Väide, et üldkoosoleku kokkukutsumise teade on edastatud seadust rikkudes ning et koosolekuid ei ole tegelikult kokku kutsutud, on spekulatiivsed, paljasõnalised ja objektiivselt põhjendamata. Samuti on sisutud hageja etteheited seoses osanike koosoleku päevakorraga. ÄS § 184 lg 3 kohaselt osanike otsusel võib juhatuse liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Seega ei ole päevakorra punkti põhistamine hageja sedastatud põhjalikkusega obligatoorne. Hageja täiendavad seisukohad
12.Kostja käsitlus, justkui peaks hageja tõendama osanike koosoleku ja korduskoosoleku kokkukutsumise teadete mittekättesaamist, on ebaõige ja kehtiva menetlusõiguse ja kohtupraktikaga vastuolus. Riigikohus on varasemas praktikas märkinud, et kuigi TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama reeglina neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, on viidatud asjaolu näol tegemist negatiivse asjaolu tõendamisega, mida on raske teha.1 Hagejal puuduvad mõistlikud võimalused tõendamaks, et osanike 23.11.2015 koosoleku kokkukutsumise ja selle 30.12.2015 toimunud korduskoosoleku kokkukutsumise teateid ei ole talle edastatud. Arvestades poolte vahelise tõendamiskoormise jaotust, tuleb kostjal TsMS § 230 lg 1 ja ÄS § 172 lg 1 kohaselt tõendada, et hagejale edastati osanike koosoleku ja selle korduskoosoleku toimumise kohta kohane teade.
13.Kostja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et hageja oleks 23. 11 2015 väidetavalt toimunud osanike koosolekule ja selle 30.12.2015 toimunud korduskoosolekule nõuetekohaselt kutsutud. ÄS § 171 lg 1 kohaselt kutsub osanike koosoleku kokku juhatus, saates osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele (ÄS § 172 lg 1). Teate kohase ja tähtaegse adressaadini jõudmise riski kannab saatja. Saatja valib teate saatmise viisi ning peab vaidluse korral olema suuteline tõendama, et teade on nõuetekohaselt teele pandud ning pidi tähtaegselt saajani ka jõudma.2 Kostja ei ole esitanud maakohtule postikviitungit, väljavõtet Eesti Posti kodulehelt ega muud asjakohast dokumenti, mis tõendaks MeriliMarine OÜ osanike koosoleku ja selle koduskoosoleku kutsete postiasutusele üleandmist. Enamgi veel, kostja ei ole kordagi märkinud isegi seda, millisel viisil on teated hagejale väidatavalt edastatud. Arvestades eeltoodut, on kostja vastuses toodud vastuväited ainetud.
14.Kuivõrd hagejat ei ole osanike 23.11.2015 erakorralisest koosoleku ega 30.12.2015 korduskoosoleku toimumisest ÄS § 172 lg-tes 1 ja 2 sätestatud korras teavitatud, on osanike
koosolekul vastu võetud otsus Marko Kutseri juhatuse liikme kohalt tagasikutsumise kohta tühine (ÄS § 1771 lg 1).
15.Ebaõige on ka kostja käsitlus, mille kohaselt puudub hagejal õiguslik huvi osanike koosoleku 30.12.2015 otsuse tühisuse tuvastamiseks. Kohtu põhjendused
16.Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid, analüüsinud kostja vastust ja poolte esitatud väiteid ning uurinud tõendeid nende kogumis leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
17.Asjaolud, mille kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:
MeriliMarine OÜ osanikeks olid hagi esitamise ajal Andri Meius ja Mobidick OÜ. Mõlemale osanikule kuulub osa nimiväärtusega 1 250 eurot, mis moodustab kummalgi osanikul 50% kostja osakapitalist (tlk 11,12).
Kostja juhatuse liikmeteks olid A. Meius ja Marko Kutser (isikukood 38001070269). M. Kutser on omakorda hageja juhatuse liikmeks ja osanikuks (tlk13, 14).
Hagejale sai 31.12.2015 teatavaks, et kostja osanik A. Meius on võtnud 30.12.2015 vastu osanike otsuse, millega kustutakse M. Kutser alates 30.12.2015 MeriliMarine OÜ juhatuse liikme kohalt tagasi (tlk 15, 16).
Tartu Maakohtu registriosakonna 04.01.2016 kandemääruse nr Ä 10163130/2 alusel kustutati kostja M. Kutser registrikaardilt
18.Esiteks vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal üldse oli õigustatud huvi hagi esitamiseks. Kohus sedastab, et osaühingu osaniku huvi otsuse tühisuse tuvastamise vastu tuleb eeldada, kui koosoleku kokkukutsumise korda on väidetavalt rikutud (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-76-14, p 18). Kuna hageja tugineb väitele, et koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud ja teda ei ole kohaselt koosolekule kutsutud, tuleb eeldada tema õigustatud huvi vaidlusaluse otsuse tühisuse tuvastamise vastu.
19.Kostja leiab, et hagejal puudub õiguslik huvi osanike 30.12.2015 koosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks, kuna kostja suhtes on esitatud pankrotiavaldus. Samas, juba 18.01.2015 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-15-18586 määruse pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata (tlk 66). Seega ei saanud kostja suhtes ajutiselt pankrotimenetluse läbiviimine mõjutada hageja huvi otsuse tühisuse tuvastamise vastu.
20.Teiseks vaidlevad pooled selle üle, kas koosoleku kokkukutsumise korda rikuti. ÄS § 172 lg 1 kohaselt saadab juhatus osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil. Kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist.
21.TsMS § 230 lg 1 kui tõendamise üldreegli kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohtu pikaajalises praktikas on asutud ühesele seisukohale, et pool ei saa tõendada negatiivset asjaolu. Negatiivse asjaolu puhul piisab sellekohase väite esitamisest ja põhistamisest ning poolel, kes tahab väidet ümber lükata ja väita, et asjaolu esines, lasub
tõendamiskoormus sellise asjaolu esinemise tõendamise osas. Hagejal ei ole võimalik tõendada negatiivset asjaolu (seda, et osanike 23.11.2015 koosoleku kokkukutsumise ja selle 30.12.2015 toimunud korduskoosoleku kokkukutsumise teateid ei ole talle edastatud). Kohus nõustub hagejaga, et teate kohase ja tähtaegse adressaadini jõudmise riski kannab saatja (st kostja). Arvestades poolte vahelise tõendamiskoormise jaotust, tuli kostjal TsMS § 230 lg 1 ja ÄS § 172 lg 1 kohaselt tõendada, et hagejale edastati õigeaegselt osanike koosoleku ja selle korduskoosoleku toimumise kohta kohane teade ja hagejal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kohus on tõendamiskoormist pooltele põhjalikult selgitanud ning juhtinud kostja tähelepanu sellele, et ta ei ole enda väidete tõenduseks esitanud mistahes tõendeid (tlk 52, 53). Kostja ei ole vaatamata sellele esitanud menetluses mistahes tõendeid, et tõendada koosoleku kohast kokkukutsumist ja koosoleku teate edastamist hagejale. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja rikkus koosoleku kokkukutsumise korda.
22.ÄS §-s 1721 on sätestatud, et kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Kuivõrd osanike 23.11.2015 koosolekust ja 30.12.2015 toimunud korduskoosolekust ei ole hagejat nõuetekohaselt teavitanud, on osanike koosoleku kokkukutsumisel oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid. Seega on kostja 30.12.2015 erakorralisel koosolekul vastu võetud otsus M. Kutseri kostja juhatuse liikme kohalt tagasikutsumise kohta tühine. Menetluskulud
23.Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda, kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
24.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
25.11.09.2017 on avaldaja esitanud menetluskulude nimekirja (tlk 56, 57), millest nähtuvalt on hageja tasunud käesolevas tsiviilasjas kohtusse pöördumisel riigilõivu 300 eurot ja kandnud õigusabikulusid kokku summas 1 830 eurot (ilma käibemaksuta). 25.11.2017 esitas hageja täiendava menetluskulude nimekirja (tlk 60, 61), milles palub täiendavalt kostjalt välja mõista 60 eurot. Hageja palub mõista kostjalt menetluskuludelt välja ka viivised.
26.Kohus kohustas menetlusosalisi esitama teiste menetlusosaliste menetluskulude osas oma seisukoht 29.09.2017 (tlk 59, 60). Kostja vaidles tähtaegselt hageja menetluskuludele üldsõnaliselt vastu, leides, et kulud ei ole olnud põhjendatud või vajalikud ega vasta tegelikule
teenuse osutamiseks kulunud või mõistlikule ning keskmisele ajakulule. Ühelegi konkreetsele hageja menetluskulude nimekirjas väljatoodud kulukirjele ei ole kostja vastu vaielnud.
27.Kohus leiab, et nii riigilõiv kui kõik hageja poolt taotletud õigusabikulud kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tegu on võrdlemisi keeruka õigusliku vaidlusega, mille lahendamiseks vajas isik ilmselgelt õigusteadmistega esindaja abi. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on toimikust nähtuvate menetlusdokumentide, nende mahu ja vaidluse keerukusega põhjendatud kõigi menetluskulude nimekirjas väljatoodud kirjete osas. Kohus peab mõistlikuks ka advokaadibüroo tunnihinda, milleks on120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Tegu on Tallinnas kehtiva tavapärase advokaadi tunnihinnaga. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu summas 300 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 1830+60= 1 890 eurot.
28.TsMS § 177 lg-s 4 on sätestatud, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on sellekohase taotluse enda menetluskulude kindlaksmääramise avalduses esitanud ja kohus rahuldab selle.
29.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.