Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Ametlikes

Teadaannetes

ja

saata

Tartu

Maakohtu

Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale on võlgnikul õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates määruse kättetoimetamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada.

PANKROTIAVALDUS JA MENETLUSE KÄIK

eurot (millest põhinõue 80 841, 17 eurot ja 27 565, 66 eurot viivis) tasumiseks. Vaatamata pankrotihoiatusele ei ole võlgnik oma kohustust täitnud. Juhindudes PankrS § 10 lg 2 p 1 palub Vana-Viru VV OÜ välja kuulutada AS Shale Oil Chemicals pankroti.

Ajutine pankrotihaldur esitas 28.09.2017.a maakohtule aruande, mille kohaselt:

4.1 Võlgniku üldandmed: AS Shale Oil Chemicals (äriregistri kood 12289299) Juhatuse liige kogu tegevusperioodi vältel: Illimar Parts Võlgniku aktsionärid: Illimar Parts, lihtomand, osamakse suurus 16 800 € (osalus summas 8 400 € on omandatud Jüri Žirjakovilt 25.05.2017); Urmas Land, lihtomand, osamakse suurus 8 400 € Äriühingul on valitud nõukogu, mille liikmeteks on: Jüri Žirjakov, Galina Parts, Urmas Land. Registri andmetel kestsid nõukogu volitused kuni 8.05.2017.a. Kokku on äriühingu aktsiakapital 25 200 eurot (enamusosalus kuulub Illimar Partsile). Võlgniku tegevusalaks registri ja juhatuse liikme selgituste kohaselt on teadus- ja arendustegevus muude loodus- ja tehnikateaduste vallas. Peamiselt oli tegevusvaldkonnaks põlevkiviõli uuringud. Võlgnik on esitanud registrile viimase majandusaasta aruande 2015.aasta eest. Ajutisele haldurile on võlgnik esitanud bilansi seisuga 31.08.2017.a. Juhatuse liikme kinnitusel käesoleval ajal aktiivset tegevust ühingus ei toimu. Samas ei välista ta, et edaspidi soovitakse ja suudetakse jätkata põhitegevuse valdkonnas tehtavaid uuringuid. 4.2 Andmed võlgniku vara kohta: 4.2.1 Kinnisvara: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnitusel võlgnikule kinnisasju käesoleval ajal ei kuulu ega ole kuulunud. Võlgniku juriidilise asukohana märgitud Jaaniku 51 Kohtla-Järvel asub kortermaja, mille korteriomand nr xxx on registreeritud Nadežda ja Jüri Žirjakovi ühisomandisse. J.Žirjakov on üks Shale Oil Chemicals asutaja ja oli aktsionär. 4.2.2 Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid: - Sõidukid Maanteeameti liiklusregistri andmetel sõidukeid AS Shale Oil Chemicals nimele registrisse kantud ei ole.

Ajutisele haldurile esitatud lepingute põhjal on tuvastatud, et võlgnikule kuulunud sõiduk VOLVO XC 70 (v.l. 2010) võõrandati 06.07.2017.a. Müügihinnaks oli kokku lepitud 9100 €, ostjaks oli lepingu kohaselt Anton Mihhejev. Kuu hiljem pärast sõiduki omandamist on toimunud uuesti omaniku vahetus ning käesoleval ajal liiklusregistri andmetel on sõiduki omanikuks Invest in OÜ ja vastutavaks kasutajaks Illimar Parts. Ajutise halduri hinnangul sõiduki tegelik valdaja Illimar Parts ei ole vahetunud, tegemist on enne ajutise halduri nimetamist ühingust väljaviidud põhivaraga. Ajutisel halduril ei õnnestunud avalikest portaalidest leida täpselt sama spetsifikatsiooniga sõidukit, kuid auto.24 portaalis on väljalaske aastaga 2010 analoogset marki sõidukite hinnad üle 10 000 €, ulatudes kuni 13 000 euroni. Hinda mõjutavad kindlasti sõiduki läbisõit, tehniline seisukord ja lisavarustuse tase. Sõiduki müügihind on tasutud summas 6000 € ühingu kontole SEB Pangas ning 3100 € sularahas kassasse. Rahaliste vahendite kasutus on peamiselt juhatuse liikmele Illimar Partsile tasu maksmiseks. Esitatud bilansi kohaselt on seisuga 31.08.2017 kajastatud põhivaras transpordivahendid summas 53 998 €. Tegemist on võlgniku poolt kapitalirendilepingu alusel liisitud sõidukiga Lexus RX450H (vl. 2016). Sõiduki omanik on Nordea Finance Estonia, vastutav kasutaja võlgnik ning kasutajateks Urmas Land ja Jaanika Toomingas. Urmas Land on võlgniku nõukogu liige ja vähemusaktsionär. Registri kohaselt Jaanika Toomingas suhet ühinguga ei oma. Ajutisele haldurile esitatud materjalide kohaselt on sõiduki liisinguleping sõlmitud 31.03.2016.a. Sõiduki liisingulepingu sõlmimisel on teostatud sissemakse summas 29 500 €. Ajutisele haldurile on arusaamatu ülikalli liisinguvara nõukogu liikmele omandamise vajadus. Igakuine osamakse on põhiosas koos käibemaksuga 593 €, mis on oluline kulu igale äriühingule. Käesoleval ajal pole lepingut lõpetatud. Võlgnevus on olemas ning Nordea Finance volitusel on võla sissenõudmisega tegelenud juba Intrum Justitia. Nordea Liisingult täpsustatud andmetel on võlgnevus seisuga 29.09.2017.a. 4 203,79 €. Perioodil 1.06.- 29.09.2017 on liisingule osamakseid teostanud Meelis Rihvk ja Torkand Group OÜ. Lexuse osas on ilmselt vajalik liisingulepingu lõpetamine, sest praegusel juhul puudub ühingul vajadus sellise vara järgi ning puuduvad ka vahendid selle eest tasumiseks. Samuti ei ole võimalik tekitada olukorda, kus makseid tasub kolmas isik, kes pärast omab õigust esitada nõue ühingu vastu. - muu vallasvara (käibevara, põhivara): Muud vallasvara ei ole ajutine haldur registrites tuvastanud. Bilansis seisuga 31.08.2017 on kajastatud immateriaalne põhivara, mille maksumuseks on 226 031 €. Tegemist on juhatuse liikme selgituste kohaselt põlevkivituha uurimis- ja katsetustööde uuringute tegemisega ja nende tulemustega, mille maksumus on kajastatud n.ö. kulupõhiselt. Ajutisele haldurile on esitatud kaks aruannet paberkandjal, mis on teostatud 2016.aastal. Mõlemad on koostatud vene keeles ja uuringud on läbi viidud samuti Vene Föderatsiooni territooriumil. Juhatuse liikmelt saadud selgitustest ilmnes, et teostatud uuringud ei ole kuskil patenteeritud ning seega ei ole neid mingisse registrisse kantud nö. AS Shale Oil Chemicals omandina. Tegelik väärtus nimetatud immateriaalsest varast on teadmata ning sellel on väärtus eelduslikult ainult isikutele, kes selle valdkonnaga on ise tegelenud. Seega, pankrotivara hinnates, on ajutine haldur seisukohal, et seda pole võimalik realiseerida. Samuti ei saa välistada asjaolu, et olemasolevatest uuringutest ja uurimistöödest ei ole koopiaid, mistõttu tegemist ei ole ilmselt kõrget likviidset väärtust omava varaga, mida kuskilt mujalt allikast pole võimalik hankida. - Rahalised vahendid Võlgnikul on krediidiasutuste andmetel avatud arvelduskontod:

nr EE911010220255285220 SEB Pank, mille saldo on 141,04 € ja 14,59 USD. Kontol allkirjaõiguslikud isikud puuduvad. Konto juurde on sõlmitud deebetkaardi leping, mille alusel kaardivaldajaks on Illimar Parts, sõlmitud internetipanga leping. Tuginedes konto väljavõttele, nähtub, et aktiivselt on konto kasutusele võetud alates 30.08.2016.a. Laekumised kontole on lõppenud 2016.a. lõpul, 2017.a. on kontolt teostatud ainult töötasu kandeid, muid kulukandeid ja sularaha väljavõtmine. Citadele banka Eesti filiaalis omas võlgnik arvelduskontot, kuid konto suleti 21.07.2017.a. Perioodil 1.01.2016 – 25.08.2017 puudusid tehingud, v.a. kontohaldustasu maksed. Nordea Bankis omas võlgnik kahte kontot: EE3017000017003658374 ja EE751700017003642432. Kliendisuhe lõpetati 12.07.2017.a. Kassa osas on esitatud kassaraamatu väljavõte. Kassa lõppsaldo on seisuga 31.08.2017 44,72 €. Kassasse on sissemakseid teinud juhatuse liige Illimar Parts, tegemist on kontolt võetud sularahavahendite arvele võtmisega kassas. Väljaminekud on samuti teostatud peamiselt Illimar Partsile ja Urmas Landile. Erandiks on 11.03.2016 teostatud väljamakse summas 29 000 € Jaanika Toomingasele (Lexus RX 450 üks kasutajatest ja summa on lähedane sõiduki liisinglepingu sõlmimisel teostatud sissemaksele). Lepingutega tutvudes, selgus, et tegemist on võlgniku poolt antud laenuga Jaanika Toomingasele sõiduki ostmiseks 29 000 € kokkulepitud intressiga 500 €. Kohustus laenu osas on loetud täidetuks seoses liisinglepingu sõlmimisega võlgniku poolt. Jääb arusaamatuks, miks oli vajalik laenuandmine auto sissemaksu tegemiseks ning seejärel ikkagi sõlmida liisingleping võlgniku nimele. 4.2.3 Nõuded kolmandate isikute vastu Ajutisele haldurile esitatud materjalide kohaselt on võlgnikul nõuded kolmandate isikute vastu: Andrus Sukles – sõlmitud laenuleping nr 10.12-2014 laenusummale kuni 100 000 €, esialgse tagastamistähtajaga 10.12.2015, pikendatud 10.12.2015 kuni 31.12.2016 ja lisa 2 kohaselt 30.12.2016 pikendatud kuni 31.12.2018 (laenusaaja ei ole lisa allkirjastanud). Raamatupidamise andmetel on võlgnik väljastanud laenu 17.12.2014 summas 10 000 €, 19.12.2014 summas 17 000 €, 30.12.2014 summas 23 000 €. Intressi on arvestatud seisuga 24.08.2017 summas 6 668,08 €. Mart Liinat – sõlmitud laenuleping 31.07.2015 summale 30 000 €, esialgse tagastamistähtajaga 31.12.2015.a. Tagastamise tähtaega on pikendatud kuni 31.12.2016. Laen tähtajaks tagastamata. Koos intressidega on tagastamisele kuuluv laenusumma 33 098,63 €. OÜ MF Projekt – sõlmitud laenulepingud 24.08.2015 (tagastamise tähtaeg 31.12.2016) , 5.11.2015 (tagastamise tähtaeg 31.12.2016) ja 3.08.2016 (tagastamise tähtaeg 31.12.2017). Lepingute alusel kokku antud laenu 110 000 €, millest põhivõlana sisse nõutavaks on muutunud 70 000 €. Kokku on nõue koos intressidega 115 138,22 € (s.h. 40 000 € ei ole veel tagastamise tähtaeg saabunud) Äriregistri kohaselt MF Projekt OÜ juhatuse liige on Mart Liinat. Äriühingul on esitamata majandusaasta aruanded 2015 ja 2016.aastate kohta. Taivo Objartel – sõlmitud laenuleping 1903-15 summale 45 600 € tagastamise tähtajaga 31.12.2016. Laenu tagasi makstud summas 38 000 €. Tagastamata summa 7600 €, millele lisandub intress 945,32 €. V.M.Ehitus OÜ – sõlmitud laenuleping nr 02151 laenusummale kuni 120 000 € tagastamise tähtajaga 31.12.2015. Tagastamise tähtaega pikendatud 30.12.2016 kuni 31.12.2018.a.

Raamatupidamises on kajastatud veel nõue Toomas Vaarman vastu summas 10 000 €. Võlgniku esitatud dokumentide hulgas puudus vastav laenuarvestus ning juhatuse liikme väitel on isik surnud. Nõue Toomas Vaarmani vastu tuleb eelduslikult arvata ebanõenäiliselt laekuvaks. Eeltoodust tulenevalt on võlgnikul nõudeid kolmandate isikute vastu kokku 337 792, sellest seisuga 28.09.2017.a. on sisse nõutavaks muutunud 120 338,33 €. Tulevikus sisse nõutavaks muutuvad nõuded: 31.12.2017.a. – 40 000 (MF Projekt OÜ); seisuga 31.12.2018 – 181 009, 83 € (A.Sukles, V.M.Ehitus). Juhatuse liikme selgituste kohaselt ei ole võlgnik üheltki isikult alustanud võla sissenõudmist, isegi nendelt, kellel on kohustuste täitmise tähtaeg saabunud. Ajutisele haldurile on arusaamatu, et võlgnik on veel suuri laene pikendanud 30.12.2016, kui oli tegelikult teadlik asjaolust, et senise tulu taganud hange Eesti Energiaga oli esialgselt lõppenud võlgniku jaoks negatiivselt. Juhatuse liige selgitas, et toimusid veel pärast hanke nurjumist läbirääkimised hanke korraldajaga ja oli lootus tegevust jätkata. Ajutise halduri hinnangul selline suhtumine oma nõuetesse ei ole siiski kohane tavapärast hoolsuskohustust järgides. Samuti kinnitas I. Parts, et kõik laenusaajad on seotud isikud või tuttavad kaasaktsionärile Urmas Landile. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgniku ettemaksukonto saldo seisuga 1.09.2017 3 103,74 €. Maksuhalduri kinnitusel korraldusi ega trahve võlgnikule esitatud ei ole. 2017.a. jaanuaris lõpetati 2016.a. majandusarvestuse kontroll ja maksukohustust muutvaid asjaolusid ei tuvastatud. Eeltoodut arvesse võttes on ajutine haldur seisukohal, et võlgnikul puudub materiaalne vara. Rahalisi vahendeid on tuvastatud summas ca 190 €. Võlgnik omab nõudeid kolmandate isikute vastu, mis suure tõenäosusega ei ole kogu ulatuses laekuvad. Kuivõrd enamus nõudeid muutub sissenõutavaks alles tulevikus, siis nende nõuete hind ja väärtus pankrotimenetluses väheneb oluliselt, praktikat arvestades nõude loovutuse korral võib selle hind olla 10-20% nõude suurusest. Maksude osas ettemaksusaldo 3103,74 €. 4.3 Andmed võlgniku kohustuste kohta:

laenu tagastatud. Lepingu kohaselt oli kohustuse täitmise tähtajaks 30.12.2016 ja seisuga 24.08.2017 on kohustuse summa 114 707,79 € Eurodelta Trade OÜ on olnud laenuandjaks võlgnikule 2016.aasta jooksul. Perioodil 30.03.2016 – 30.08.2016 on saadud laenuks rahalisi vahendeid kokku 570 024,60 € ja sellest on tagastatud 280024,60 €. Põhiosas laenu jääk 290 000 €. Lepingutele tuginedes olid kõik väljastatud laenud lühiajalised, mille tagasimakse tähtaeg oli 1-2 kuud pärast laenu saamist. Lepingujärgset intressi on võlgnik arvestanud seisuga 24.08.2017 kokku 116 351,50 €. Senvic Holdings Limited’iga on sõlmitud laenuleping 2016.a. veebruaris ja juulis. Veebruaris saadud laen summas 46 000 € on aruandluse kohaselt tagastatud. Võlgnevus on juulis antud laenusummas 25600 €. Tagastamise tähtaeg lepingu kohaselt oli 31.12.2016.a. Laenukohustus raamatupidamise andmetele on täitmata ning arvestatud intress seisuga 1423,78 € OÜ Skorol esineb laenuandjana ühel korral, 30.12.2015. Laenusumma on 20 000 €, tagastamistähtajaga 31.12.2016.a. Aruande kohaselt on laenu saadud kahes osas ja see on tagastamata. Seisuga 24.08.2017 on arvestatud viivist 1 645,21 €. Tuginedes eeltoodule on võlgnikul täitmata laenukohustusi vähemalt summas 612 295, 41 €. Kõik laenud tuginedes esitatud lepingutele on muutunud sissenõutavaks. Juhatuse liige kinnitas, et keegi laenuandjatest ei ole oma nõude täitmiseks võlgniku poole pöördunud. Ajutine haldur ei ole kontrollinud, kas kõik lepingute alusel kirjeldatud laenud on ka tegelikult võlgnikule üle antud, sest selleks oli liiga vähe aega ning pangakontod Nordea Bank’is on enne ajutise halduri nimetamist suletud. Rahaliste vahendite saamise tegelikkust saab kontrollida edaspidi. Ajutine haldur eeldab, et nii antud kui ka saadud laenud on rahaliste vahenditena tegelikult ka võlgniku poolt üle antud ja võlgniku kasutusse saadud. Töötajate registri kohaselt on töölepingud (2 töötajat) lõpetatud ning pole esitatud raamatupidamises andmeid, et neile oleks võlgnevus töösuhte lõpetamisest tulenevalt. Lõpetamata on juhtimis- ja kontrolliorgani liikmete lepingud juhatuse liikmel Illimar Parts ja nõukogu liikmel Urmas Land. Kolmas nõukogu liikme leping Jüri Žirjakoviga on peatatud. Muudest võlgniku kohustustest ei ole ajutisele haldurile teatatud. Maakohtute andmetel võlgniku vastu käesoleval ajal kohtumenetlusi pooleli ei ole. Ajutise halduri poolt on tuvastatud, et AS-l Shale Oil Chemicals teadaolevad sissenõutavaks muutunud kohustused on seisuga 29.09.2017.a kokku 722 468,89 € (sellest 612 295,41 € laenukohustused). Arvestades asjaolu, et võlgniku enda poolt esitatavad nõuded laenukohustuse täitmiseks moodustavad kokku 337 792 €, milles omakorda sisse nõutavaks on muutunud ainult 120 338,33 €, ei ole võimalik kinnitada, et võlgnik omab vara ja nõudeid ulatuses, mille arvelt oleks võimalik tasuda kõik teadaolevad kohustused. Ajutise halduri hinnangul tuginedes asjas kogutud materjalidele, on võlgniku suhtes välja kujunenud alaline maksejõuetus. 4.4 Võlgniku kohustuste analüüs ning tasumise väljavaated Käesolevaks ajaks on ühing oma aktiivse tegevuse lõpetanud. Juhatuse liikme kinnitusel mõningaid uuringuid koostöös teiste teadusasutustega tehakse, kuid ühingu jaoks see tulu ei anna. Samas puuduvad ühingul endal likviidsed vahendid ise tasulistesse uuringutesse panustada. Juhatuse liikme väitel ei ole teada, kas pankroti väljakuulutamisel laenuandjad üldse nõuetega pankrotimenetluses üles astuvad. Eeldusel, et laenuandjad nõudeid üldse ei esita ja peamiseks võlausaldajaks jääb ainult avaldaja, siis ei saa välistada, et ta suudaks antud nõude kokkuleppel rahuldada.

Ajutine haldur leiab, et arvestada tuleb kõikide võimalike võlausaldajate nõuetega. Samuti ei ole praktikas väga tavapärane, et isik, kes seni võlgniku tegevuse ajal ei ole asunud laenu sisse nõudma, esitab pankrotimenetluses siiski nõude koos võimalike lisanõuetega (viivis) Ajutine haldur ei näe kiiret võimalust ja lahendust kohustuste täitmiseks. 4.5 Vara tagasivõitmise võimalused: Vara tagasivõitmise aluseid käesoleval ajal veel täpselt ei oska hinnata. Ajutine haldur sai võlgnikult võimalikud alusdokumendid alles mõni päev enne aruande koostamist. Sõiduki Volvo XC70 müük, mis toimus vähemalt kolm kuud enne ajutise halduri nimetamist, võiks PankrS § 110 lg 1 p 2 kohaset olla alus tehingu tühiseks tunnistamiseks või arvestades saadud vahendite kasutust, siis PankrS § 113 lg 1 p 2 alusel võiks olla nõue juhatuse liikme vastu. Ajutine haldur siiski möönab, et antud tagasivõitmised ei anna võlausaldajate jaoks piisavaid vahendeid nõude rahuldamiseks. Pigem on tegemist tehinguga, millega juhatus on ühingust välja viinud ainsa olemasoleva ja materiaalse vara enne pankrotiavalduse menetlust. Eeltoodu alusel väidab ajutine haldur, et isegi tagasivõitmise aluste olemasolul ei pruugi kohtusse pöördumine olla hagi esitamiseks otstarbekohane ning sellega seotud kulud võivad olla suuremad kui saadav tulu protsessist. 4.6 Võlgniku tegevusest ja maksejõuetuse tekkimise aeg ja põhjused: Juhatuse liikme selgituste kohaselt tegeles ühing põlevkiviõli uuringutega. Ühingu kolmas aktsionär oli endine Kiviter labori juhataja, kes omas antud valdkonnas teaduslikku kraadi ja sealt saadi esialgsed ideed uuringuteks, milleks võib olla tulevikus perspektiivi. Samuti on juhatuse liige ise vastava haridusega ning 9 aastat töötanud Eesti Energias, millest 7 aastat oli seotud põlevkiviõliga. Uurimisobjektis oli kõik, mis on seotud põlevkiviga: tuhk, raske põlevkiviõli jäägid ja põlevkiviõli bensiin. Algselt toimus rahastamine aktsionäride omavahenditest ja 2014.a. detsembris hakati põlevkiviõli ostma ja müüma. Ost toimus Eesti Energiast ja müüdi Leedu partnerile, kus lõpptarbijaks oli Mažeikiai Naftatöötlemistehas. Sellelt teeniti tulu ja investeeriti uuringutesse. Perioodil 2015-2016 kõik toimis, sõlmitud oli Eesti Energiaga raamleping ja igal aastal korraldas Eesti energia uue hankekonkursi, mille võlgnik oli 2 aastat järjest võitnud. Sama loodeti ka 2016.a. sügisel toimunud hankekonkursist, kuid seda võlgnik ei võitnud. Juhatuse liikme kinnitusel olid nad eeldanud, et töö jätkub lepingu jätkamisega sarnaselt eelmistele kordadele, kuid EE korraldas hoopis uue hanke ning seda ei võidetud. Juhatuse liikme selgituste kohaselt võib aga teema juba lähiajal uuesti päevakorda kerkida, kuid kas võlgnik enam sellest huvitatud on, sest tema jaoks lõpptarnijaks olnud Mažeikai tehas on teatanud, et nemad seda toodet enam üldse ei osta. Arvestades võlgniku esitatud tõendeid, on ajutine haldur seisukohal, et maksejõuetuse alguseks saab pidada 2016.a. lõppu, kui oli tekkinud jooksev võlgnevus avaldajale ja peamiseks põhjuseks: järgnevaks perioodiks puudus põlevkiviõli ostu-müügi leping. Kui 2017.a. kevadeks oli selge, et Eesti Energiaga peetud kirjavahetus ja läbirääkimised tulemusi uue lepingu sõlmimiseks ei andnud, siis lõppes ka aktiivne majandustegevus. Rahavood olid peatunud.

4.7 Juhatuse liikme vastutusest: Võlgniku juhatuse liikmena on tegutsenud kogu perioodi vältel ainult Illimar Parts. Vestluses ajutise halduriga selgus, et käesolevaks ajaks on suhted kaasaktsionäri Urmas Landiga sisuliselt lõppenud, sest omavahel ei suhelda. I. Partsi kinnitusel on kõik nii laenusaajad kui ka laenu andnud isikud mingil moel seotud Urmas Landiga ja tema tuttavad. Samas on ajutisele haldurile arusaamatu, et kõikidel võlgniku poolt antud laenude lepingute pikendamistel seisab just juhatuse liikme allkiri ning samas ei ole juhatuse liige suutnud pikendada neid laenulepinguid, mis on sõlmitud võlgniku kui laenusaajaga. Samuti ei ole eriti arusaadav võlgniku tegevus laenuandjana. Tegevsuvaldkonnaks ei ole ju krediidiasutuseks olemine. Seni asjas kogutud materjalide kohaselt ajutine haldur siiski ei saa väita, et maksejõuetus oleks juhatuse poolt tahtlikult tekitatud või maksejõuetuse pühjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu PankrS mõttes. 4.8 Ajutine haldur on seisukohal, et asjas kogutud materjalide kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Pankrotimenetluse läbiviimiseks puuduvad siiski piisavad vabad rahalised vahendid või likviidne vara, mille realiseerimise tulemusena oleks võimalik pankrotimenetluse kulude katteks saada rahalisi vahendeid. Eeltoodu kohaselt leiab ajutine haldur, et vajalik oleks võlausaldajatele teha ettepanek rahaliste vahendite tasumiseks kohu deposiiti vähemalt kuni 3000 € ulatuses.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Võlgnik ei vaielnud avaldusele ja ajutise halduri aruandes toodule vastu ning menetluses ei ole tuvastatud, et äriühingul on vaid ajutised makseraskused, mis on lahendatavad mõistliku aja jooksul. Majandustegevust ei toimu. Järelikult ei suuda võlgnik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Seega on täidetud püsiva maksejõuetuse esimene eeldus – võlgnik ei suuda täida kohustusi võlausaldajate ees. Võlgniku püsivat maksejõuetust oleks võimalik eitada juhul, kui esinevad asjaolud, mis annavad objektiivsele kõrvaltvaatajale alust pidada võlgniku finantsseisundit normaliseeriva tulevikustsenaariumi realiseerumist tõenäoliseks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-1-1-49-11, p 19) Käesoleval juhul kohtule selliseid asjaolusid esile toodud ei ole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotiavaldus on põhjendatud.

(lisandub sotsiaalmaks 342, 24 eurot.) Tasule lisanduvad bürookulud 114.19 eurot (sealhulgas käibemaks). Tasu ja kulud koos maksudega on kokku 1 493, 54 eurot. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotlus on põhjendatud ning ajutise pankrotihalduri andmed, arvestades täidetud ülesannete iseloomu ja mahtu ning ülesannete täitmisele kulunud aega, vastavad tegelikkusele. Vastavalt PankrS § 150 lg 1 ja 2 kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Võlausaldaja on kandnud 17.07.2017.a Rahandusministeeriumi kontole nr EE062200221059223099 deposiiti 2000 eurot ajutise halduri kulude katteks (tl 61). Arvestades, et pankrotimenetluse läbiviimiseks piisavad rahalised vahendid ja/või likviidne vara, mille realiseerimise tulemusena oleks võimalik katta pankrotimenetluse eeldatavat kulu, puudub, taotles ajutine haldur aruandes teha võlausaldajatele ettepanek 3000 euro suuruse deposiidi tasumiseks. Võlausaldaja esindaja vaidles taotlusele kohtuistungil vastu, leides, et taotlus täiendava deposiidi 3000 tasumiseks ei ole põhjendatud arvestades, et võlausaldaja on juba tasunud 2000 eurot, millest ajutise halduri tasu ja kulu maha arvestades jääb järgi veel 500 eurot. Võlausaldaja leidis, et täiendav deposiit ei tohiks olla üle 1000 euro. Arvestades, et deposiidina on 2000 eurot tasutud, teeb kohus võlausaldajatele täiendava deposiidi tasumise ettepaneku vajaduse tekkimisel, st kui on ilmne, et pankrotivara kulude katmiseks ei jätku.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.