Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts avaldus võlgnik Xxxxõiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (büroo asukoht Tartu mnt 16B (III korrus), 10117, Tallinn; epost: [email protected]) Puudutatud isikud: võlgnik Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx; e-post: xxxx) võlgniku esindaja Vladimir Kolga (Natus Vincere õigusbüroo; e-post: [email protected]) sissenõudja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) sissenõudja esindaja Natalia Lausmaa (Advokaadibüroo Natalia Lausmaa; e-post: [email protected])
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts avaldus võlgnik Xxxxõiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 kättetoimetamisest.
Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts esitas 11.08.2017.a Harju Maakohtule avalduse võlgnik Xxxx(võlgnik) õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku suhtes algatatud 31.08.2016.a täitemenetlus täiteasjas nr 025/2016/2808. Täitemenetluse algatamise aluseks on Tallinna Ringkonnakohtu 11.05.2010.a otsus nr 208-16996 ja sissenõudja Xxxxavaldus. Võlgnetava summa suurus kokku on 2624,88 eurot. Lisaks on võlgniku suhtes täitmisel elatisnõue sissenõudja Xxxx(seaduslik esindaja Xxxx) kasuks, täiteasjas nr 025/2016/3615, kus on täitmisele esitatud elatise võlg alates 01.09.2016.a summas 834,04 eurot, millele lisandub igakuine elatis 139,01 eurot kuni 04.11.2024.a. Kohtutäitur toimetas võlgnikule täitmisteated kätte isiklikult allkirja vastu 07.09.2016.a.
2.Elatisvõlgnevus moodustab kokku 11.08.2017.a seisuga täiteasjas nr 025/2016/2808 summas 2065,35 eurot. Võlgnik on tasunud elatist kohtutäitur Kaire Põlts vahendusel täitemenetluse nr 025/2016/3615 jooksul kokku summas 368,21 eurot ning ainuke laekumine elatisnõude katteks toimus 08.12.2016.a. Kohtutäitur kinnitab, et täiteasjas nr 025/2016/3615 on elatisvõlgnevus 11.08.2017.a seisuga summas 1299,91 eurot.
3.Sissenõudja esitas 16.11.2016.a avalduse võlgniku õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks. Sissenõudja taotles mootorsõiduki B kategooria juhtimisõiguse ja väikelaeva juhtimisõiguse kehtivuse peatamist. Kohtutäitur edastas 17.11.2016.a võlgnikule TMS § 1771 lõike 1 alusel hoiatuse. Hoiatus on võlgnikule ja tema esindajale edastatud e-posti teel 17.11.2016.a võlgniku enda poolt avaldatud e-posti aadressile ning TMS § 10 ja TsMS § 326 alusel menetlusdokumendina edastatud võlgniku elukoha aadressile 25.11.2016.a. Võlgnik ei ole esitanud kohtutäiturile seisukohta ega vastuväiteid lubade peatamise ja andmisest keelamise hoiatusele.
4.Võttes aluseks sissenõudja Xxxx16.11.2016.a esitatud taotlust võlgniku suhtes lubade ja õiguste kehtivuse peatamiseks ning tulenevalt asjaolust, et võlgnik ei ole asunud täitma § TMS § 1771 lg 1 sätestatud tingimusi ka peale hoiatuse saamist, taotleb kohtutäitur kohtult TMS § 1773 lg 1 alusel võlgniku õiguste ja lubade peatamist ja selle andmise keelamist: mootorsõiduki juhtimisõigus; väikelaeva ja jeti juhtimisõigus. Sissenõudja seisukoht
5.Sissenõudja esitas 05.09.2017.a seisukoha, mille kohaselt ta toetab kohtutäituri avaldust. Võlgnik keeldub põhimõtteliselt elatist tasumast, väites, et on selle ära maksnud, kuid tegelikult ta seda teinud ei ole. Võlgnik on varasematel aastatel aeg-ajalt elatise maksmise kohustust täitnud, kuid ebakorrapäraselt ja mittetäielikult. Võlgniku seisukoht
6.Võlgnik palub 22.09.2017.a esitatud seisukohas jätta kohtule esitatud avaldus täies ulatuses rahuldamata. Võlgnik ei eita, et Tallinna Ringkonnakohtu otsusega 11.05.2010.a kohus mõistis võlgnikult elatise tütre Xxxx ́i kasuks välja alates 01.10.2008.a igakuuliselt 2175 eesti krooni, mis eurodesse ümberarvestatuna moodustab 139 eurot. Võlgnik märgib, et käesoleval ajal on ta tasunud sissenõudjale kolme kalendrikuu eest elatise võlgnevust. Sissenõudja seisukoht võlgniku seisukohale
7.Sissenõudja esitas 04.10.2017.a seisukoha võlgniku 22.09.2017.a seisukohale. Sissenõudja Xxxx arveldusarve, millele väidetavalt kanti elatist 2017.a augustis ja septembris, on suletud üle aasta tagasi. Vastavalt panga reeglitele seda raha ei võinud ei sissenõudja ega ka Xxxx kätte saada, sest see tagastati panga poolt ülekande tegija arvele. Sissenõudja näeb nendes ülekannetes kohtu eksitamise soovi võlgniku poolt. Lisaks tuleb
märkida, et isegi kui arve oleks toimiv, ei saa selliseid ülekandeid alaealise ülalpeetava arveldusarvele pidada elatise võlgnevuse tasumiseks kohasteks makseteks. Elatis tuleb tasuda koos lapsega elava vanema arveldusarvele. Lapse enda arvele kantud summad võidakse elatise katteks arvestada üksnes sissenõudja nõusolekul ja sissenõudja ei ole sellist nõusolekut andnud. Kohtutäituri lisateave
8.Kohtutäitur teavitas menetlusosalisi ja kohut 06.10.2017.a e-kirjaga, et kohtutäitur Kaire Põlts kontole on laekunud 05.10.2017.a kaks makset elatisnõude katteks võlgniku suhtes, täiteasjas nr 025/2016/3615. 05.10.2017.a on laekunud xxxx kontolt xxxxxxxxxx summa 175 eurot ja 350 eurot. Kohtutäituri seaduse § 32 lg 5 kohaselt jaguneb osalise laekumise korral raha võrdeliselt sissenõudja ja täituri vahel. Tulenevalt eeltoodust, võib lugeda, et 05.10.2017.a seisuga on laekunud sissenõudja kasuks summa 326,85 eurot. Kohtu seisukoht ja põhjendused
9.Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 17 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
10.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isikute seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avalduse rahuldamiseks alused puuduvad.
11.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1774 lg 2 p 1 sätestab, et kohus ei peata võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt käesoleva seadustiku § 1773 lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise.
12.Tallinna Ringkonnakohtu 11.05.2010.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-08-16996 mõisteti välja Xxxx ́le igakuine elatis summas 2 175,00 eesti krooni, s.o 139,01 eurot lapse Xxxx ülalpidamiseks alates 01.10.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni 04.11.2024.a (tl 711). Kohtutäitur teavitas menetlusosalisi ja kohut 06.10.2017.a e-kirjaga, et kohtutäitur Kaire Põlts kontole on laekunud 05.10.2017.a kaks makset elatisnõude katteks võlgniku suhtes, täiteasjas nr 025/2016/3615. 05.10.2017.a on laekunud Xxxxkontolt XXXX summa 175 eurot ja 350 eurot. Kohtutäituri seaduse § 32 lg 5 kohaselt jaguneb osalise laekumise korral raha võrdeliselt sissenõudja ja täituri vahel. Tulenevalt eeltoodust, võib lugeda, et 05.10.2017.a seisuga on laekunud sissenõudja kasuks summa 326,85 eurot. Seega on võlgnik tasunud, peale avalduse esitamist kohtule, vähemalt kahe kuu elatise (139,01 * 2 = 278,02). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et TMS § 1774 lg 2 p-s 1 sätestatud eeldus on täidetud, mistõttu puudub alus juhtimisõiguse peatamiseks ning kohtutäituri avaldus tuleb jätta rahuldamata.
13.Kohus selgitab, et täitemenetluse seadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (803 SE) eelnõu seletuskirja kohaselt, millega viidi täitemenetluse seadustikku sisse regulatsioon õiguste piiramise kohta lapse elatise võlgnevuse korral, on regulatsiooni eesmärk tõhustada lapse elatise sissenõudmist ning avaldada preventiivset mõju, et lapse elatist maksma kohustatud isikud täidaks elatise
maksmise kohustust vabatahtlikult. Eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole võlgniku õiguste piiramise meetme eesmärk võlgnikku karistada tehtud teo eest (elatise tasumata jätmine). Nimetatud meede on pigem tõkend, mis peaks sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma või esitama mõjuva põhjuse, miks ta seda teha ei saa. Sellepärast ei seata hoiatuses tingimust, et võlgnik peab tasuma kogu elatise võlgnevuse, et vältida edasist kohtumenetlust. Võlgniku õiguste piiramise, kui meetme, eesmärgiks on tagada lapsele igakuine elatis, mitte kogunenud võlgnevuse sisse nõudmine. Seetõttu on regulatsioon loodud sellisena, et kui võlgnik asub pärast hoiatuse kättetoimetamist või kohtutäitäituri poolt kohtule avalduse esitamist korrapäraselt igakuist elatist tasuma, siis tema õigusi ei piirata. Varem kogunenud võlgnevus tuleb sisse nõuda kasutades teisi täitemenetluses olevaid meetmeid. Tähtsust ei oma seejuures asjaolu, et võlgnikul on endiselt eelneva aja eest elatise võlgnevus sissenõudja ees.
14.Kohus selgitab lisaks, et juhul, kui võlgnik ei täida edaspidiselt lapsele elatise tasumise kohustust, on kohtutäituril võimalik esitada TMS §-s 1771 sätestatud eelduste esinemisel kohtule uus avaldus elatise võlgniku õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning nende andmise keelamiseks.
15.TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Arvestades kohtule esitatud nõuet ning avalduse aluseks olevaid asjaolusid, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste enda kanda.