Seesam Insurance AS hagi Xxxja Xxxvastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Hagihind
3503 eurot 7 senti
nende Hageja Seesam Insurance AS (registrikood 10055752, asukoht Vambola 6, 10114 Tallinn), esindaja jurist Anu Saar (e-post: [email protected]) Kostjad Xxx(isikukood xxx ja Xxx(isikukood xxx), lepinguline esindaja Reet Rattur (OÜ E-jurist, e-post: [email protected]). kirjalikus menetluses Asja läbivaatamise kord Menetlusosalised esindajad
ja
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista Xxxja Xxxsolidaarselt Seesam Insurance AS kasuks välja põhinõudena 3017 eurot 42 senti ning viivis seisuga 2. oktoober 2017 summas 444 eurot 64 senti.
3.Mõista Xxxja Xxxsolidaarselt Seesam Insurance AS kasuks viivis alates 3. oktoobrist 2017 VÕS §-s 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
4.Menetluskulud jätta kostjate kanda.
5.Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
2-16-18189 tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused
1.Seesam Insurance AS (hageja) esitas 2. detsembril 2016 hagi Xxxja Xxx(kostjad) vastu 3017 euro 42 sendi suuruse põhivõla nõudes, mille lisandub 2. detsembri 2016. a seisuga viivis 244 eurot 26 senti. Hageja palub kostjatelt välja mõista ka viivise alates 3. detsembrist 2016 võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 113 sätestatud määras kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja xxx sõlminud kodukindlustuselepingu (kindlustuspoliis nr MM00875-463/l) kindlustusperioodiga 30. novembrist 2014 kuni 29. novembrini 2015. Kindlustusobjektiks oli korter Tallinnas xxx. Kindlustusvõtja Xxxesitas 26. mail 2015 hagejale kahjuavalduse, millest nähtus, et 23. mai 2015 toimus kõrvalasuvas korteris nr xxxpõleng, mille tulemusel sai korter xxx kahjustada. Hageja hüvitas xxx kindlustuslepingu alusel korteri taastamiskulu 3017 euro 42 sendi suuruses. Hageja esitas 27. oktoobril 2015 kostjate kui korteri nr xxxühisomanike vastu tagasinõude välja makstud kindlustushüvitise saamiseks. Kostjate lepinguline esindaja esitas 30. novembril 2015 hageja tagasinõudele vastuse, milles teatas, et kuivõrd on algatatud kriminaalasi süütamise kahtlusega, välistab see tagasinõude korteriomandiseaduse (KOS) § 11 alusel. Tulekahju lähtekohaks olnud korteri nr xxxpani põlema kolmas isik, mistõttu ei olnud see tegevus, mida korteriomanik saanuks mõjutada või ära hoida. Kriminaalasja osalise lõpetamise määrusest tuleneb, et korteri nr xxxpani põlema Xxx, kes oli kuriteo toimepanemise ajal süüdimatusseisundis. Kostjate arvates on seega üheselt selge, et kahju tekitas kolmas isik, mitte kostjad korteriomanikena ning kuivõrd kostjad ei ole oma korteri reaalosa korrashoiu kohustust rikkunud, ei vastuta kostjad KOS § 11 lg 3 järgi vaidlusaluse kahju põhjustamise eest. Hageja esitas 22. detsembril 2015 vastuse kostjate vastulausele. Hageja viitab, et kostjad vastutavad kahju tekkimise eest solidaarselt KOS § 11 lg 1 p 1 alusel, kuna on rikkunud oma korteriomandi reaalosa korrashoidmise kohustust. KOS § 11 lg 3 järgi välistab kostjate kui korteriomanike vastutuse antud juhul üksnes kohustuse rikkumise vabandatavus ehk sisuliselt vääramatu jõud. Kostjatel lasub korteriomandi korrashoiu kohustuse rikkumise vabandatavuse tõendamiskoormis Hageja leidis, et kriminaalmenetluse alustamine ei saa kuidagi olla vabandatavaks asjaoluks KOS § 11 lg 3 järgi. Asjaolu, et kõnealuse tulekahju põhjustas kostjate korterit suulise kokkuleppe alusel kasutanud isik, ei välista kostjate vastutust kahju tekkimise eest KOS § 11 lg 1 alusel. Korteriomanik on KOS § 11 lg 2 järgi kohustatud tagama, et KOS § 11 lg 1 p-de 1 ja 2 sätestatut järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad
2-16-18189 isikud. Seega vastutab kostja ka tema tahte kohaselt korteriomandi reaalosa kasutanud üürnike käitumise eest. Kuivõrd kostjate korteri reaalosa allub selgelt kostjate mõjusfääri, ei saa nende isikute tegevust, kes kostjate tahte kohaselt korteris viibivad ja seda kasutavad, pidada kuidagi vabandatavaks ehk vääramatuks jõuks ja seda isegi siis, kui need isikud on kahju põhjustanud süüdimatusseisundis. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjatele kuuluvast korterist nr xxxsai alguse tulekahju, mis kahjustas korterit nr 34. Sellega rikkusid kostjad KOS § 11 lg 1 punktis 1 sätestatud kohustust hoida korteriomandi reaalosas korras ning hoiduda seda kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Samuti rikkusid kostjad KOS § 10 lg 1, §-st 12 lg 3 ja § 15 lg 5 tulenevat kohustust kasutada korteriomandi reaalosa teiste korteriomanike huvisid kahjustamata.
2.Hageja on 1. veebruari 2017. a kirjalikus seisukohas kostjate vastuse kohta märkinud, et ei nõustu kostjate seisukohaga, mille kohaselt on nende tegevus vabandatav seetõttu, et tulekahju korteris nr xxxpõhjustas süüdimatusseisundis kolmas isik A. Sokolovski. Isegi juhul, kui A. Sokolovski oleks tulekahju põhjustanud süüdivas seisundis, nt tahtlikult või hooletusest, vastutaksid kostjad ikkagi kahju põhjustamise eest KOS § 11 lg 1 p 1, lg 2 ja lg 3 alusel. Asjaolu, mis asub väljaspool võlgniku mõjusfääri, on selline, mille olemasolu või kulgu ei saa võlgnik mõjutada. Vääramatu jõu alla ei kuulu võlgniku isikuga seotud asjaolud (maksejõuetus, ajapuudus, probleemid isiklikus elus). Kostjad andsid ise oma korteri xxx ja xx kasutada. Oma korteri teistele isikutele kasutada andmine on kostjate otsustada ehk kostjate mõjusfääris. Seega vastutavad kostjad ka nende tahte kohaselt korteriomandi reaalosa kasutanud üürnike või kasutajate käitumise eest. Süüdimatusseisundis xxx poolt tulekahju põhjustamine ja kahju tekitamine ei ole vääramatu jõu asjaolu. Kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktiga on leidnud tõendamist asjaolu, et Xxx23. mail 2015 esinenud epileptiline psühhoos ei saanud kostjate jaoks olla kuidagi ootamatu, kuna Xxxon olnud epileptilisi krampe alates juba 2010. aastast ning need on tingitud alkoholi liigtarbimisest. Seega juhul, kui Xxxei oleks alkoholi tarbinud, ei oleks tal epileptilist psühhoosi tekkinud. Hageja ei nõustu sellega, et vähendada kahjuhüvitist VÕS § 140 lg 1 alusel nullini. Asjaolu, et korteri nr 34 omanikul oli oma korteri suhtes sõlmitud kindlustusleping, ei saa samuti olla kahjuhüvitise vähendamise aluseks. Hageja sõlmis kindlustuslepingu võlaõigusseaduses sätestatu alusel ning esitanud kostjate vastu tagasinõude VÕS § 492 lg 1 alusel. Asjaolu, et hageja saanuks esitada kahju hüvitamise nõude VÕS § 1043 alusel ka korterit nr xxxkasutanud isikute Xxxja Xxxvastu, ei tähenda, et antud asjas esineb kahju põhjuste konkurents. Hageja märgib, et kui üürnikud ise vastutavad VÕS § 1043 jj alusel teisele korteriomanikule tekitatud kahju eest ja üürileandja vastutab sama kahju eest VÕS § 115 lg 1 ja KOS § 11 lg 1 ja lg 2 alusel, on üürnik ja üürileandja kahju hüvitamise kohustuse osas solidaarvõlgnikud VÕS § 137 lg-st 1 tulenevalt.
3.Hageja esitas 15. septembril 2017 lõpliku seisukoha, milles märkis, et kostjad vastutavad solidaarselt KOS § 11 lg 1 p 1 ja lg 2 alusel tekkinud kahju eest. Korteriomanikena pidid kostjad üürilepingut sõlmides või ka oma korterit teistele isikutele kasutada andes arvestama riskidega, mis võivad tuleneda ka üürnike või korteriomandi kasutajate rikkumisest ega saa korterit üürile või kasutada andes vabaneda korteriomaniku kohustuse täitmisest. Asjaolu, et kostjad ise ei põhjustanud tulekahju, et muuda rikkumist vabandatavaks. Xxxvaidlusaluse tulekahju põhjustamise ajal esinenud epileptiline psühhoos ei ole käsitletav vääramatu jõu asjaoluna, kuna tegemist ei olnud ootamatu raske haigusega põhjusel, et Xxxon olnud epileptilisi krampe alates 2010. aastast ning need on tingitud üksnes Xxxalkoholi liigtarbimisest.
2-16-18189
Samuti märgib hageja, et kostjate rikkumise vabandatavust ei tule hinnata mitte selles kontekstis, kas kostjad oleks saanud tulekahju tekkimise ajal seda ära hoida või kas nad näitasid üles piisavat hoolsust oma korteriomandi kasutajate või üürnike valikul, vaid lähtuvalt sellest, kas korteriomandi kasutajad või üürnikud, kel kostjad korterit kasutada võimaldasid, oleksid saanud rikkumise aluseks olnud asjaolu mõjutada. Epileptilise psühhoosi tekkimine oli Xxxmõjualas. Hageja on seisukohal et kuivõrd kostjad rikkusid KOS § 11 lg 1 p-s 1 ja lg 2 sätestatud kohustust tagada oma korteriomandi reaalosas korrashoid teiste korteriomandike huvisid ja õigusi kahjustamata ning kostjate kohustuste rikkumine ei ole vabandatav KOS § 11 lg 3 järgi, vastutavad kostjad tekkinud kahju eest täies ulatuses.
Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles 10. jaanuaril 2017 esitatud vastuses hagile vastu. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ja jäta kõik menetluskulud hageja kanda. Kostjad ei nõustu hagejaga, et kostjad vastutavad oma korteris xxxtulekahju tekkimise ning korteri 34 omanikule kahju tekkimise eest. Kostjad on seisukohal, et nende tegevus 23. mail 2015 tuleohtlike esemetega ümberkäimisel on vabandatav KOS § 11 lg 3 ja VÕS § 103 lg 3 alusel. Kuna tulekahju korteris põhjustas kolmas isik xxx, kes ei olnud teo toimepanemise ajal võimeline aru saama oma teo keelatusest ega oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima, st oli süüdimatusseisundis, oli tegemist objektiivselt määramatu sündmusega, mis oli väljaspool kostjate mõjupiirkonda, kuivõrd see ei ole tegevus, millega nad oleksid saanud korteriomanikena eelnevalt arvestada ja seda ära hoida. Kostjad tõendavad vabandatavat asjaolu ekspertiisiaktiga nr 16, millest tuleneb, et tulekahju põhjustanud Xxxtekkis 23. mail 2015 kell 5.00 epileptiline psühhoos hämarolekuna, mille käigus tema teadvus oli hägunenud, igasugune kontakt ümbritsevaga ning sõnaline kontakt puudus, ta oli täielikult desorienteeritud. Kuivõrd Xxxesines temale süüksarvatava kuriteo toimepanemise ajal ajutine raske psüühiline häire, ei kuulunud teo ärahoidmine kostjate mõjusfääri. Millisel viisil tuli alguse sai, ei ole siiani teada, sest lisaks xxx kedagi korteris ei viibinud ning tal endal on sellest hetkest täielik mälukaotus. Xxxema Xxxpüüdis Xxxtegu ära hoida kõigi tema võimete piirides ehk tema mõjusfääris olevate vahenditega. Xxxkutsus viivitamatult abi (hüüdis appi) ning tuletõrje saabus kiiresti, kuid ka sellega ei suudetud tegu ära hoida. Xxxtegu ei olnud ega saanud olla kostjatele kuidagi ettenähtav. Kostjad ei vaidle vastu, et Xxxelas korteris nende nõusolekul, kuid nad ei teadnud midagi täpsemalt tema poja Xxxkohta, sh viimase tervise kohta. Xxxootamatu raske psüühikahäire oli selline asjaolu, mida kostjad ei saa ühelgi viisil eelnevalt tuvastada ja ette näha. Seetõttu on tulekahju tekkimine toimunud kostjate suhtes vääramatu jõu asjaoludel. Korteriomanikul puudub kohustus ja võime ette näha kolmanda isiku poolt kuriteo toimepanemist tema korteris ning sellega kahju põhjustamist teistele korteriomanikele. Juhul, kui kohus siiski leiab, et Xxxtegevus ei ole kostjate suhtes vääramatu jõu asjaoluks, mis välistaks vabandatavuse tõttu nende vastutuse korterile 34 kahju tekkimise eest, siis paluvad kostjad kohtul alternatiivselt vähendada kostjatel välja mõistetavat hüvitist VÕS § 140 lg 1 alusel nullini.
2-16-18189 Kostjad paluvad kohtul arvesse võtta, et nad ei ole oma kohustusi süüliselt rikkunud. Veel paluvad kostjad kohtul arvestada, et korteri 34 omanikul oli sarnaste kahjude katteks sõlmitud kindlustusleping, mille alusel on ta juba ka hüvitist saanud ning tegemist on hageja kui kindlustusandja tagasinõudega kostjate vastu. Korteri 34 omanik on kindlustusvõtjana tasunud kindlustusandjale kindlustusmakseid ning saanud selle vastu hüvitist. Sellega on hageja juba saanud osaliselt hüvitist tema poolt kantud kahju, so väljamakstud hüvitise eest. Kindlustusmakse eest võttiski hageja endale riski maksta kindlustusjuhtumi korral korteri 34 omanikule välja kindlustushüvitis. Sellega on hageja arvestanud, et kindlustusriski realiseerumisel tekkiv kahju jääb tema kanda. Kostjad ei nõustu ka kahju suurusega. Ehitusmaakler OÜ pakkumises esitatud tööde tegemise vajadus korteris 34 tulekahju tagajärjel ei ole tõendatud. Kostjad leiavad, et kahju ulatus, mis tekkis teisele korterile ei saa olla niivõrd suur, kuna tuletõrje saabus väga kiiresti ja tulekahju kustutati kohe – korteri xxxukse alt tuli ainult suitsu. Kostjad leiavad, et kahju tekkimine pakkumises toodud tööde tegemise ulatuses ei ole hageja poolt tõendatud. Kostjad on tõendanud, et nende tegevusetus, mis seisnes selles, et nad ei hoidnud kahju ära, ei olnud kahju tekkimise tegelikuks põhjuseks, kuivõrd kahju tekkis olenemata sellest, kas nad seda ära püüdsid hoida. Kui korterivaldaja Xxxpüüdis kahju tekkimist appi karjumise ja tuletõrje kutsumisega ära hoida, täitis ta kostjate kohustusi ning kahju tekkis sellest olenemata, sest korterist välja aetuna, ei pääsenud Xxxsellesse ruumi, kus Xxxkahju tekitas.
5.Kostjad esitasid lõplikud seisukohad 12. septembril 2017. Kostjad soovisid rõhutada, et hageja ei ole kohtu ette toonud ühtegi korteriomaniku kohustust, mida nad oleksid rikkunud. Korteriomanikul ei ole kohustust kontrollida korteris elavate või seal muul põhjusel ajutiselt viibivate isikute tervislikku seisundit. Korteriomanikele ei ole pandud selliseid kohustusi, mille täitmise korral oleks talle ilmnenud kahju tekitanud isiku terviseseisund ning ta oleks saanud teha sellest järeldusi tulevikus tekkivate võimalike kahjude kohta. Puudub soorituskohustus, mille korteriomanikud oleksid täitata jätnud või mida rikkunud. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused
6.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
7.Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas ei ole pooled seaduses sätestatust erinevas tõendamiskoormuse jaotuses kokku leppinud. TsMS § 4xxxlg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
8.Hageja nõue tuleneb hageja ja Liina Luksi vahel sõlmitud kodukindlustuse lepingust (kindlustuspoliis nr MM00875-463/l), mille alusel oli kindlustatud kindlustusperioodil
30.novembrist 2014 kuni 29. novembrini 2015 korter Tallinnas xxx (tl 9-11). Kindlustusvõtja Xxxesitas 26. mail 2015 hagejale kodukindlustuse kahjuavalduse, millest nähtus, et 23. mail
2-16-18189 2015 toimus kõrvalasuvas korteris nr xxxpõleng, mis kahjustas Xxxkuuluvat korterit nr xxx (tl 12-13). Hagiavalduse lisatud Politsei- ja piirivalveameti 21. detsembri 2015. a vastuse järgi oli tulekahjukolde asukoha ning sündmuskohal tehtud uuringute alusel tulekahju tehniliseks põhjuseks tõenäoliselt lahtise tuleallika termiline toime põlevmaterjalidele (tl 15). Hageja hüvitas 1. augusti 2015. a maksmisotsuse alusel korteri nr xxx taastamiskulu 3017 euro 42 väärtuses (tl 16).
9.Hageja palub kohtul kostjatelt solidaarselt välja mõista põhinõudena 3017 eurot 42 senti ja viivis hagi esitamise seisuga 244 eurot 26 senti ja viivis alates 3. detsembrist 2016 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
10.Kostjad hagi ei tunnista ja nende põhilised vastuväited seisnevad selles, et kostjad ei ole vastutavad oma korteris nr xxxtulekahju tekkimise ning korteris nr xxx omanikule kahju tekkimise eest. Kostjad leiavad, et nende tegevus 23. mai 2015 korteris nr xxxtuleohtlike esemete ümberkäimisel on vabandatav KOS § 11 lg 3 ja VÕS § 103 lg 3 alusel, kuna tulekahju põhjustas korterit kasutanud xxx, kes oli teo toimepanemise ajal süüdimatus seisundis. Kostjate hinnangul puudub soorituskohustus, mille nemad kui korteriomanikud oleksid täitmata jätnud või mida rikkunud ning korteriomanikul ei ole kohustust kontrollida korteris elavate või seal muul põhjusel ajutiselt viibivate isikute tervislikku seisundit.
11.Kostjad on omi vastuväiteid tõendanud kokkuvõtvalt järgmiste asjaoludega: kõnealuse tulekahju asjas on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuris algatatud
26.mail 2015 karistusseadustiku (KarS) § 203 lg 1 tunnustel süütamise kahtlusega kriminaalasi ja nimetatud asjaolu välistab tagasinõude esitamise; kostjad ise süütamise ajal korteris nr xxxei viibinud ning puuduvad asjaolud, mis viitaksid kostjate KOS § 11 lg 1 sätestatud hoolsuskohustuse rikkumisele; kuivõrd korteri nr xxxpani põlema süüdimatusseisundis viibinud korterit nr xxxsuulise kokkuleppe alusel kasutanud Xxxja mitte kostjad, ei saanud kostjad seda kuidagi mõjutada või ära hoida ning seega on tegemist KOS § 11 lg 3 sätestatud kostjaid vastutusest vabastava vabandatava asjaoluga ehk vääramatu jõuga VÕS § 103 lg 2 järgi; Xxxpani teo toime süüdimatus seisundis, mis ei kuulunud kostjate hinnangul nende mõjusfääri ning korteriomanikul ei ole kohustust kontrollida korteris elavate või seal muul põhjusel ajutiselt viibivate isikute tervislikku seisundit; Puudub soorituskohustus, mille korteriomanikud oleksid täitmata jätnud või mida rikkunud.
12.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: Hageja ja xxx vahel on sõlmitud kodukindlustuse leping, kindlustuspoliis nr MM00875463/l, mille alusel oli kindlustusperioodil 30. novembrist 2014 kuni 29. novembrini 2015 kindlustatud korter Tallinnas xxxxxx (tl 9-11); Xxxkuuluva korteri nr xxx kahjustumise põhjuseks oli asjaolu, et Xxxtekitas 23. mail 2015 kostjatele kuuluvas korteris nr xxxtulekahju, mis kahjustas Xxxkuuluvat kõrvalasuvat korterit nr xxx; Kostjatele kuuluvat korterit nr xxx(tl 17-18) kasutasid kahju tekkimise ajal suulise lepingu alusel Xxxja tema poeg Xxx. 26. mail 2015 alustati kriminaalmenetlust karistusseadustiku § 203 lg 1 tunnustel selle kohta, et 23. mail kella 5.00 ajal pandi põlema Tallinnas Kotka 1-xxxasuv korter (tl 24). Politsei- ja Piirivalveamet lõpetas 30. septembril 2015 Xxx vastu alustatud kriminaalmenetluse, kuna Xxx ei olnud kuriteo toimepanemise ajal süüdiv (tl 26-27).
2-16-18189 Hageja hüvitas 10. augusti 2015. a maksmisotsusega kindlustuslepingu alusel kahjustada saanud korter xxx omanikule korteri taastamiskulu 3017 euro 42 sendi väärtuses (tl 16). Hageja esitas 27. oktoobril 2016 tagasinõude avalduse kostjatele (tl 19-20).
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad on kohustatud hagejale kahju hüvitama ning juhul, kui kostjad on kohustatud hagejale kahju hüvitama, siis kas hageja kahjuhüvitist tuleks vähendada VÕS § 140 alusel. Kohus käsitleb esmalt kas hageja saab kostjate vastu esitada kahju hüvitamise nõude (I), seejärel kas kostjad on r KOS § 11 lg 3 alusel kohustatud oma kohustuse rikkumise eest vastutama (II) ning kas hageja on tõendanud ja põhjendanud kahju suuruse (III).
I
14.Praeguses asjas leidis tõendamist, et 23. mail 2015 toimus Tallinnas xxx 1-xxxkorteris tulekahju. Tulekahju tõttu sai kannatada ka korter nr xxx, mille omanikuks on xxx Kuna Xxxkindlustusvõtjana ja hageja Seesam Insurance AS olid sõlminud kodukindlustuse lepingu (kindlustuspoliis nr Xxx) kindlustusperioodiga 30. novembrist 2014 kuni 29. novembrini 2015, hüvitas hageja kindlustusandjana XxxTallinnas Xxx-xxx kuuluva korteri taastamiskulu 3017 eurot 42 senti.
15.VÕS § 492 lg 1 näeb ette kindlustusjuhtumi puhul nõude ülemineku, sätestades, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna on leidnud tõendamist, et hageja kindlustusjuhtumi põhjustanud sündmus (tulekahju) sai alguse Tallinnas Xxx-xxxtoimunud korteris, siis VÕS § 492 lg 1 alusel läheb hagejale üle Xxxhüvitatud kahju ulatuses (3017 eurot 42 senti) nõue Tallinnas Xxx-xxxkorteri omanike ehk kostjate vastu.
16.Kohus ei nõustu kostjate käsitlusega, et kostjad ei ole kohustatud hagejale kahju hüvitama, kuna kostjate hinnangul tekkis kahju mitte nendest tulenevatel asjaoludel, vaid tulekahju põhjustas korterit kasutanud Xxx, kes oli teo toimepanemise ajal süüdimatus seisundis. Kohus selgitab, et Riigikohtu tsiviilkolleegium on 11. detsembri 2013. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1129-13 (p-s 18) märkinud, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. KOS § 10 lg 1 kohaselt võib korteriomanik korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega. KOS § 11 lg 1 p 1 sätestab, et korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut.
17.Eeltoodust tulenevalt olid kostjad korteri omanikuna kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud ning samuti olid kostjad kohustatud tagama, et tema ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad eeltoodud kohustusi. See tähendab kohtu hinnangul muu hulgas kas seda, et kostjad ei tohtinud ise neile kuuluvas korteris tulekahju põhjustada ning KOS § 11 lg-st 2 tulenevalt pidid kostjad
2-16-18189 tagama, et ka kõik isikud, kellel nad korteriomandi kasutamist võimaldavad, järgiksid vastavat kohustust. Seega võivad kostjad vastutada VÕS § 115 lg-st 1 tulenevalt kahju kannatanud korteriomaniku ees nii siis, kui kostjad ise tulekahju põhjustavad, aga ka KOS § 11 lg 2 alusel ka siis, kui KOS § 11 lg 1 p 1 järgi paneb lubamatu teo toime isik, kellel kostjad võimaldavad korterit kasutada.
18.Riigikohtu tsiviilkolleegium eelviidatud otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 on sisustanud KOS § 11 lg-t 2 viisil, et korteriomanik vastutab nende isikute, kellel omanik võimaldab korterit kasutada tegevuse eest juhul, kui vastutav isik paneb toime KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud lubamatu teo ning, et korteriomanik ei saa KOS § 11 lg-st 2 tulenevalt vabaneda vastutusest põhjusel, et kahju ei tekitanud korteriomanik vaid isik, kellel korteriomanik võimaldas korterit kasutada.
19.Korteriomanik on KOS § 11 lg 2 järgi kohustatud tagama, et KOS § 11 lg 1 p-de 1 ja 2 sätestatut järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud. Seega vastutab kostja ka tema tahte kohaselt korteriomandi reaalosa kasutanud üürnike ja ka korterit kasutanud isikute käitumise eest. Ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lg-st 2 tuleneb, et isik vastutab teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Korteriomanikuna peab kostja üürilepingut sõlmides arvestama riskidega, mis võivad tuleneda ka üürnike rikkumistest, ega saa korterit üürile andes vabaneda korteriomaniku kohustuste täitmisest.
20.Kohus märgib, et kui üürnik rikkus VÕS § 276 lg-test 2 ja 3 tulenevat kohustust kasutada asja hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele ning arvestada majaelanike ja naabrite huvidega, võib kostjatel üürileandjana olla üürniku vastu üürilepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue. Kui üürnik ise vastutab VÕS § 1043 jj alusel teisele korteriomanikule tekitatud kahju eest ja üürileandja vastutab sama kahju eest VÕS § 115 lg 1 alusel, on üürnik ja üürileandja kahju hüvitamise kohustuse osas solidaarvõlgnikud VÕS § 137 lg-st 1 tulenevalt. Sellisel juhul võib üürileandjal olla üürniku vastu hüvitisnõue VÕS § 137 lg 2 järgi.
II
21.Kohus ei nõustu kostjate seisukohaga, et kostjad ei ole kohustatud hagejale kahju hüvitama, kuna rikkumine on vabandatav KOS § 11 lg 3 alusel. KOS § 11 lg 3 sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi eelviidatud lahendi nr 3-2-1-129-13 p-s 22 märgitu kohaselt on sisuliselt tegemist rikkumise vabandatavuse eelduseks oleva vääramatu jõuga VÕS § 103 lg 2 mõttes, st korteriomanik vastutab kohustuste rikkumise eest, kui ta ei tõenda, et rikkumine on vabandatav. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata.
2-16-18189
22.Praeguses asjas leiab kohus, et tulekahju ei oleks tekkinud, kui kostjatele kuuluvas korteris ei oleks lahtise tulega hooletult ümber käidud. Kohtu sellekohane seisukoht on jälgitav allpool.
23.VÕS § 103 lg 2 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Seega asjaolu, mis asub võlgniku mõjusfääri, on selline, mille olemasolu või kulgu ei saa võlgnik kuidagi mõjutada. Vääramatu jõu kohta on õigusteoorias avaldatu järgi vaja objektiivselt hinnata, kas asjaolu mõjutamist oli võlgnikult võimalik eeldada või mitte. Seega kui mingit kohustuse täitmist takistanud asjaolu ei saanud konkreetne võlgnik mingil põhjusel mõjutada või ära hoida, kuid mõjutamist või ärahoidmist võis temalt objektiivselt oodata, ei ole tegemist kohustuse rikkumise vabandatavusega (Juridica, 8, 511519, K. Sein „Mis on vääramatu jõud?“)
24.Riigikohtu tsiviilkolleegium on 16. oktoobri 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-111-03 leidnud (sama seisukohta on korratud tsiviilasjas nr 3-2-1-64-06), et kahju põhjustavaks vääramatuks jõuks saab pidada erakordset ja objektiivselt vääramatut sündmust, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda. Eelkõige võib selleks olla erakordne loodusjõud. Samuti märkis kolleegium nimetatud lahendis, et mingi asjaolu vääramatuks jõuks lugemine eeldab, et võlgnik ei saa seda asjaolu mõjutada, st võlgnik ei saa kahju tekkimist mingil moel ära hoida.
25.Kostjad on ise andnud korteri Xxxja Xxxle kasutada. Oma korteri teistele isikutele kasutada andmine on kostjate otsustada ehk kostjate mõjusfääris. Kostjad vastutavad ka nende tahte kohaselt korteriomandi reaalosa kasutanud üürnike või kasutajate käitumise eest. Korteriomanikena peavad kostjad oma korterit teistele isikutele kasutada andes arvesama riskidega, mis võivad tuleneda ka üürnike või korteriomandi kasutajate rikkumisest, ega saa korterit üürile andes või kasutada andes vabaneda korteriomaniku kohustuse täitmisest. Kostjad peavad oma korterit teisele isikule kasutada andes alati arvestama sellega, et nende korterit kasutada võivad isikud teistele korteriomanikele kahju põhjustada ja siinjuures ei ole oluline, kas seda tehakse süüdimatusseisundis või tahtlikult või hooletusest.
26.Kostjad on tuginenud sellele, et tulekahju neile kuuluvas korteris põhjustas süüdimatusseisundis olnud Xxx. Tema ema Xxxei ole kostjatele kunagi rääkinud oma poja tervislikust seisundist ning kostjad ei ole pidanud vajalikuks selle kohta küsida, sest Xxxkäitumine ei tundunud neile kahtlustäratav. Korterit kasutava kolmanda isiku Xxx ootamatu raske psüühikahäire puhul oli tegemist sellise asjaoluga, mida kostjad ei saa ühelgi viisil eelnevalt tuvastada ja ette näha.
27.Kohus on seisukohal, et asjaolu, et Xxxvõis kostjate eest varjata oma poja Xxxalkoholisõltuvust ning sellest tekkivaid epileptilisi psühhoose, omab tähendust üksnes kostjate ning Xxxning Xxxvahelises (üüri)suhtes. Üürilepingul on tähendus üksnes kostja ja üürniku vahelises suhtes (vt selle kohta lahendi p 20).
28.Kohus leiab, et kostjad ei vabane korteriomanikuna oma kohustuste rikkumise eest vastutusest KOS § 11 lg 3 alusel, kuna rikkumine ei ole vabandatav. Kostjate väidetu kohaselt põhjustas korteris tulekahju kolmas isik Xxx, kes ei olnud teo toimepanemise ajal võimeline aru saama oma teo keelatusest ega ka oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima, st oli süüdimatusseisundis. Seetõttu on kostjate arusaama kohaselt tegemist objektiivselt määramatu sündmusega, mis oli väljaspool kostjate mõjupiirkonda, kuivõrd see ei ole tegevus, millega nad oleksid saanud korteriomanikena eelnevalt arvestada ja ära hoida.
2-16-18189 Oma vastutusest vabandatava asjaolu tõendamiseks esitasid kostjad kohtule Põhja prefektuuri kriminaalbüroo raskete kuritegude teenistuse uurija 10. juunil 2015 määratud ekspertiisi, mille viis 10. juunist 2015 kuni 2. juulini 2015 läbi kohtupsühhiaatria riiklikult tunnustatud ekspert Peeter Valvur. Ekspertiisiaktist nr 16 (tl 58-60) nähtub, et Xxxteadvus oli hägunenud, igasugune kontakt ümbritsevaga ning sõnaline kontakt puudusid, ta oli täielikult desorienteeritud ning tal esines süüksarvatava kuriteo toimepanemise ajal ajutine raske psüühikahäire.
29.Kohus ei nõustu kostjatega, et 23. mail 2015 nende tegevus korteris nr xxxtuleohtlike esemetega ümberkäimisel on vabandatav KOS § 11 lg 3 ja VÕS § 103 lg 3 alusel. Kohus nõustub hageja käsitlusega selle kohta, et kui xxx oleks kõnealuse tulekahju põhjustanud sarnases olukorras süüdivas seisundis, oleks kostjatel olnud samasugused võimalused kahju tekkimist ära hoida nagu praegusel juhul, mil kahju põhjustas Xxxsüüdimatusseisundis olles. Ka juhul, kui Xxxoleks tulekahju põhjustanud nt tahtlikult või hooletusest, ei oleks kostjad saanud sellega kuidagi rohkem arvestada võrreldes sellega, et xxx põhjustas tulekahju süüdimatusseisundis. Kohus leiab, et isegi juhul, kui korterit kasutanud isik Xxx oleks tulekahju põhjustanud süüdivas seisundis, nt tahtlikult või hooletusest, vastutaksid kostjad ikkagi kahju põhjustamise eest KOS § 11 lg 1 p 1, lg 2 ja lg 3 alusel. Kohus on seisukohal, et KOS § 11 alusel ei ole kostjate vastutuse tekkimisel tähendust sellel, kas korterit kasutanud isik põhjustas tulekahju süüdivas seisundis või mitte. Kohus märgib täiendavalt, et kostjate tsiviilvastutuse käsitlemisel KOS § 11 alusel, ei oma tähendust see, kas korteris tulekahju põhjustanud isik oli süüdiv KarS § xxx mõttes.
30.Kohus leiab, et kostjale kuuluvas korteris elava üürniku/kasutaja poolt tulekahju põhjustamine ei ole selline erakordne ja objektiivselt vääramatu sündmust, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda ja mida võiks nimetada vääramatuks jõuks VÕS § 103 ja KOS § 11 lg 3 tähenduses. Tegemist oli üürniku poolt põhjustatud sündmusega (tulekahjuga), mis oli hilisema sündmuse – kahjujuhtumi – põhjuseks, sest esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Kostjal oli korteriomanikuna võimalik mitmel moel üürniku käitumist kontrollida ja mõjutada (esmalt näiteks tehes ennetustööd tulekahju ärahoidmiseks, sh nt paigaldades üürikorterisse suitsuandureid; otsustada üürilepingu sõlmimine ja/või lõpetamine üürnikuga vastavalt tema harjumustele, mis võivad mõjutada ülemääraselt teisi korteriomanikke jne). Seega on kohus arvamusel, et kostjad oleks saanud kahju tekkimise ära hoida. Kohus on seisukohal, et kostjad ei ole tõendanud oma rikkumise vabandatavust KOS § 11 lg 3 järgi, mistõttu tulenevalt KOS § 11 lg 1 ja lg 2 vastutavad kostjad korteriomanikuna oma kohustuste rikkumise eest.
31.Kui korteriomanikule tekitatud kahju eest vastutavad mitu korteriomanikku samal või erineval alusel, vastutavad nad VÕS § 137 lg 1 järgi hüvitise maksmise eest solidaarselt.
III
32.Riigikohtu tsiviilkolleegium on 1. novembri 2006. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-91-06 (p-s 10) leidnud, et kahjuhüvitise ulatust reguleerivad KOS § 11 alusel nõude esitamise korral (nagu kõikide kahju hüvitamise juhtudel) võlaõigusseaduse 7. peatüki sätted. VÕS § 132 lg 3 esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
33.VÕS § 127 lg 1 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda,
2-16-18189 mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 alusel hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus. VÕS § 132 lg 3 alusel kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. xxx. Kostjad seavad kahtluse alla, kas hageja esitatud kahju suurus on tõendatud ja põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole kostjad oma sellekohast seisukohta mingil viisil tõendanud. Küll on aga hageja esitanud Ehitusmaakler OÜ hinnapakkumise nr 1xxx-06-15 3. juunist 2015 (tl 35). Hinnapakkumisest nähtub, et kahjustatud korteris on olnud vajalikud järgmised tööd: mööbli ja sisustuse demontaaž ja kinni katmine ning hiljem paigaldamine pärast remonti; kahjustatud materjalide lammutamine, eemaldamine ja utiliseerimine; uue PVC akna paigaldamine, uue metallukse paigaldamine, uue siseukse paigaldamine, lae kohtpahteldamine tahma siduva krundiga, lae värvimine, radiaatori värvimine, seinte kruntimine tahma siduva krundiga ja seinte värvimine, aluspõranda kruntimine tahma siduva krundiga, laminaatparketi paigaldamine, ukseliistude paigaldamine, duširuumis lae pahteldamine ja värvimine, niiskuseeemaldaja rent, koristustööd ning transport, mehhanismid, tarvikud, kaudsed kulud. 7. augusti 2015. a tehtud tööde aktist nähtub, et Ehitusmaakler OÜ on teinud kahjustatud korteris 3207 euro 42 sendi eest taastamistöid (tl 37). Ehitusmaakler OÜ on esitanud hagejale arve nr 11108-15 7. augustist 2015, millest nähtub, et on arvestatud kliendi 158 eurot 33 sendi suuruse omavastutusega
35.Kohtu hinnangul kõik kulutused, mida kindlustusandja kindlustusvõtjale hüvitas, olid vajalikud kindlustusvõtja korteriomandi taastamiseks, st ilma nende kulutusteta ei olnud võimalik kindlustusvõtja korterit viia sellesse seisu, milles see enne kahju tekkimist oli. Kohus kordab, et kui korteriomanik ei taga, et isikud, kellele ta oma korteri kasutamist võimaldab, hoiduksid korteri kasutamisel tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab tavakasutusest tekkivad mõjud, vastutab korteriomanik teise korteriomaniku ees, korteriomanikule tekkinud kogu kahju ulatuses. Kindlustusvõtjale kahju hüvitamisel on hageja lähtunud VÕS § 127 lg 1 ja § 132 sätetest. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud kahju olemasolu ning kahju suurus on igati põhjendatud VÕS § 127, § 128 ja § 132 kohaselt.
36.Kostjad paluvad alternatiivselt vähendada kostjatelt väljamõistetav hüvitis VÕS § 140 lg 1 alusel nullini. VÕS § 140 lg 1 alusel võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Kostjad paluvad kohtul arvesse võtta, et nad ei ole oma kohustust süüliselt rikkunud. Samuti paluvad kostjad kohtul arvestada, et korteri nr xxx omanikul oli sarnaste kahjude katteks sõlmitud kindlustusleping, mille alusel ta on juba hüvitise saanud ning tegemist on hageja kui
2-16-18189 kindlustusandja tagasinõudega kostjate vastu.
37.Kohus ei nõustu kostjate eeltoodud käsitlusega ning kohtu hinnangul ei ole kostjate kahjuhüvitise vähendamise nõue VÕS § 140 lg 1 alusel põhjendatud. Kohus on juba eelnevalt käsitlenud seda, et kostjate süü ei oma praeguses asjas üldse tähendust, kuivõrd kostjad vabanevad KOS § 11 lg 3 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest üksnes juhul, kui nad tõendavad, et nad rikkusid kohustust vääramatu jõu tõttu. Seega asjaolu, kas kostjad rikkusid oma KOS § 11 lg 1 p 1 ja lg 2 sätestatud kohustusi süüliselt või mitte, ei oma tähendust ja ei saa seetõttu olla ka kahjuhüvitise vähendamise aluseks. Mis aga puudutab seda, et hagejaks on kindlustusandja, kes on esitanud tagasinõude kostjate vastu, märgib kohus, et hageja on sõlminud korteri nr xxx kindlustuslepingu kooskõlas võlaõigusseaduses sätestatud regulatsiooniga. Hagejal kui kindlustusandjal on õigus esitada VÕS § 492 lg 1 alusel tagasinõue.
38.Kui korteriomanikule tekitatud kahju eest vastutavad mitu korteriomanikku samal või erineval alusel, vastutavad nad VÕS § 137 lg 1 järgi hüvitise maksmise eest solidaarselt. Eelnevast tulenevalt tuleb hagi rahuldada ja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhinõudena 3017 eurot 42 senti.
39.Tulenevalt VÕS § 167 lg-st 3 ja § 173 lg-st 2 läks koos põhinõudega hagejale üle ka võimalik viivisenõue. Viivist on hageja palunud välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud, s.o seadusjärgses määras. Kohus mõistab kostjatelt välja viivise hagi esitamise seisuga 244 eurot 26 senti ja alates 3. detsembrist 2016 kuni 2. oktoobrini 2017 viivise 200 eurot xxxsenti (kokku 444 eurot 64 senti). TsMS § 367 alusel saab hageja nõuda ka tulevase viivise väljamõistmist.
Menetluskulud
40.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, mistõttu kannab käesoleva asja menetluskulud täies ulatuses kostja. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
41.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
42.Kohus määrab käesolevas tsiviilasjas menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist kooskõlas TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 2. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.