Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

Asjaolud ja hageja nõue

mõjusfääris ei olnud teo ja kahju ärahoidmine. Pealegi oli isik sulgenud enda korterisse ja ka kiiresti saabunud tuletõrje meeskond ei suutnud kahju tekkimist ära hoida. Kostjad ei teadnud AS tervisliku seisundi kohta üürilepingu sõlmimisel. Korteriomanik ei saa mõistlikult ette näha, et seni tema nähes tavapäraselt käitunud isik võib äkitselt tekkinud ajutise raske psüühilise häire seisundis põhjustada tulekahju. Kostjatel ei olnud mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt mingisugust põhjust kahelda AS tervislikus seisundis. Juhul kui kohus leiab, et AS tegevus ei olnud vääramatu jõud, palusid kostjad kahjuhüvitist vähendada nullini. Nad ei rikkunud oma kohustusi süüliselt ja hageja oli kindlustusandja. Olukorras, milles hageja kindlustusandjana saab tagasi kogu väljamakstud kahjuhüvitise, olles eelnevalt omandanud ka kindlustusvõtja poolt tasutud kindlustusmakse, võib hageja alusetult rikastuda. Pealegi ei olnud Ehitusmaakler OÜ pakkumises esitatud tööde tegemise vajadus korteris nr 34 tulekahju tagajärjel tõendatud. Kahju ei saanud olla sedavõrd suur, sest tuletõrje saabus kiirest ja korteri nr 38 ukse alt tuli ainult suitsu. Maakohtu otsus

Rikkumine ei olnud vabandatav. Riigikohtu 11.12.2013 otsuse asjas nr 3-2-1-129-13 järgi vastutab korteriomanik kohustuse rikkumise eest, kui ta ei tõenda, et rikkumine oli vabandatav. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata. Praeguses asjas ei oleks tulekahju tekkinud, kui kostjatele kuuluvas korteris ei oleks lahtise tulega hooletult ümber käidud. Riigikohus on 16.10.2003 otsuses asjas nr 3-2-1-111-03 leidnud, et kahju põhjustavaks vääramatuks jõuks saab pidada erakordset ja objektiivselt vääramatut sündmust, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda. Eelkõige võib selleks olla erakordne loodusjõud. Asjaolu vääramatuks jõuks lugemine eeldab, et võlgnik ei saa seda asjaolu mõjutada, s.t võlgnik ei saa kahju tekkimist mingil moel ära hoida. Kostjad andsid ise korteri EG-le ja AS-le kasutada. See oli nende mõjusfääris. Kostjad peavad oma korterit teisele isikule kasutada andes alati arvestama sellega, et nende korterit kasutavad isikud võivad teistele korteriomanikele kahju põhjustada ja siinjuures ei ole oluline, kas seda tehakse süüdimatusseisundis, tahtlikult või hooletusest. 23.05.2015 toimunud tegevus korteris nr 38 ei olnud vabandatav KOS § 11 lg 3 ja VÕS § 103 lg 3 alusel. Kui AS oleks kõnealuse tulekahju põhjustanud sarnases olukorras süüdivas seisundis, oleks kostjatel olnud samasugused võimalused kahju tekkimist ära hoida nagu praegusel juhul, mil kahju põhjustas AS süüdimatusseisundis olles. Ka juhul, kui AS oleks tulekahju põhjustanud nt tahtlikult või hooletusest, ei oleks kostjad saanud sellega kuidagi rohkem arvestada võrreldes sellega, et A Sokolovski põhjustas tulekahju süüdimatusseisundis. Kostjate tsiviilvastutuse käsitlemisel KOS § 11 alusel, ei oma tähendust see, kas korteris tulekahju põhjustanud isik oli süüdiv KarS § 34 mõttes. Kostjad ei ole tõendanud oma rikkumise vabandatavust KOS § 11 lg 3 järgi. Kui korteriomanikule tekitatud kahju eest vastutavad mitu korteriomanikku samal või erineval alusel, vastutavad nad VÕS § 137 lg 1 järgi hüvitise maksmise eest solidaarselt. Kahjuhüvitise ulatust reguleerivad KOS § 11 alusel nõude esitamise korral VÕS 7. peatüki sätted. VÕS § 132 lg 3 esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Hageja esitatud Ehitusmaakler OÜ hinnapakkumisega nr 134-06-15, teostatud tööde aktiga ja hageja esitatud arvega oli tõendatud kahju suurus. Kui korteriomanik ei taga, et isikud, kellele ta oma korteri kasutamist võimaldab, hoiduvad korteri kasutamisel tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab tavakasutusest tekkivad mõjud, vastutab korteriomanik teise korteriomaniku ees, korteriomanikule tekkinud kogu kahju ulatuses. Alused kahjuhüvitise vähendamiseks puudusid. Kostjate süü küsimus ei olnud praeguses asjas oluline. Nõndasamuti ei olnud kahjuhüvitise vähendamise aluseks asjaolu, et hageja oli kindlustusandja. Hagejal kui kindlustusandjal oli õigus esitada VÕS § 492 lg 1 alusel tagasinõue. Tulenevalt VÕS § 167 lg-st 3 ja § 173 lg-st 2 läks koos põhinõudega hagejale üle ka võimalik viivisenõue. Viivist on hageja palunud välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud, s.o seadusjärgses määras. Seega mõistis kohus kostjatelt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 444 eurot 64 senti ja lisanduva viivise. Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 2 järgi kostjate kanda.

Apellatsioonkaebus

kuuluva korteriomandi reaalosas põhjustas tulekahju kostjate korterit kostjate nõusolekul kasutanud isik, mistõttu sai kahjustada samas majas asunud teine korter. Hageja hüvitas kindlustuslepingu raames korteri nr 34 omanikule TL-le korteri taastamiskulud 3 017 eurot 42 senti ja esitas kostjatele tagastusnõude. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjatel oli kohustus hüvitada kostjate nõusolekul nende korteris viibiva isiku poolt naabrile tekitatud kahju. Seda enam, et isik ei olnud kahju tekitamise hetkel süüdiv. Kostjad on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus hagile esitatud vastuväiteid ja neile on maakohus piisava põhjalikkusega vastanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ning tuginedes TsMS § 654 lg-le 6 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuses märgitule selgitab ringkonnakohus järgmist. Maakohus tõlgendas KOS § 11 sätteid õigesti. Kostjad ei saa korteriomanikena vabaneda vastutusest põhjusel, et kahju ei tekitanud korteriomanikud ise, vaid selle põhjustas isik, kellel nad võimaldasid korterit kasutada. Korteriomanikel lasub KOS § 11 lg 1 p 1 ja lg 2 järgi kohustus ise hoida oma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud ja tagada, et seda järgiksid ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud, sh üürnikud. Kusjuures viidatud sätte järgi ei ole korteriomanikul kohustus mitte ainult aktiivselt hoida oma korterit ja seeläbi ka teisi kortereid korras, vaid ka hoiduda tegevustest, mis võivad teisi korteriomanike kahjustada. Maakohus on viidanud seejuures asjakohasele kohtupraktikale (vt nt Riigikohtu 11.12.2013 otsust asjas nr 3-2-1-129-13), mille kohaselt võivad korteriomanikud vastutada VÕS § 115 lg-st 1 ja KOS § 11 lg 1 p-st 1 tulenevalt kahju kannatanud korteriomaniku ees nii siis, kui kostjad ise tulekahju põhjustavad, aga KOS § 11 lg 2 alusel ka siis, kui KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud lubamatu teo paneb toime isik, kellel kostjad võimaldavad korterit kasutada. Lubamatu tegu praegusel juhul oli tuleohutuse reeglite rikkumine. Korteriomanik ei vastuta KOS § 11 lg 3 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Sisuliselt on tegemist rikkumise vabandatavuse eelduseks oleva vääramatu jõuga VÕS § 103 lg 2 mõttes, s.t korteriomanik vastutab kohustuste rikkumise eest, kui ta ei tõenda, et rikkumine on vabandatav (vt ka Riigikohtu 06.09.2006 otsust asjas nr 3-2-1-69-06, p 15; 13.02.2013 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 11; 16.10.2013 määrust asjas nr 3-2-1-103-13, p 10; 11.12.2013 otsust asjas nr 3-2-1-129-13, p 22). Korteriomanikud ei vabane korterit üürile andes korteriomaniku kohustuste täitmisest. Tegu ei ole vabandatava asjaoluga KOS § 11 lg 3 mõttes. Kostjad andsid ise oma korteri teistele isikutele kasutada ja selline tegevus oli kostjate otsustada ehk nende mõjusfääris. Korteriomanikena peavad kostjad oma korterit teistele isikutele kasutada andes arvesama riskidega, mis võivad tuleneda ka üürnike või korteriomandi kasutajate rikkumisest Samal seisukohal oli Tallinna Ringkonnakohus asjas nr 2-14-2417, kus leidis, et kostjate korteris elava üürniku poolt tulekahju põhjustamist ei saa pidada vääramatu jõu asjaoluks VÕS § 103 ja KOS § 11 lg 3 tähenduses. Kostjatel on võimalik mitmel moel üürnike käitumist kontrollida ja mõjutada. KOS § 11 alusel ei ole kostjate vastutuse tekkimisel tähendust sellel, kas korterit kasutanud isik põhjustas tulekahju süüdivas seisundis või mitte. Nimelt ei tulene praegusel juhul nõue deliktiõigusest, kuivõrd korteriomanikevahelistele kahju hüvitamise nõuetele kohaldub

analoogia alusel VÕS § 1044 lg 2, mis välistab olulises osas deliktiõiguslike nõuete esitamise. Riigikohus on 16.10.2013 otsuses asjas nr 3-2-1-103-13 p-s 10 selgitanud, et korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud KOS-i erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval teisi sätteid. Viidatud sättes puudub eeldus, et kahju tekitaja peab olema süüdiv. Asjaolu, kas korterit kasutanud isikud varjasid kostjate ees AS alkoholisõltuvust ja sellest tekkivaid epileptilisi psühhoose, ei oma praeguses vaidluses tähtsust, sest kahjustatud korteriomaniku ees vastutavad kostjad. AS terviseseisundist teadmine võib omada tähendust üksnes kostjate ja korterit kasutanud isikute omavahelises suhtes, kus üürileandjal võib olla üürnike vastu üürilepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue. Maakohtu otsus on põhjendatud ka viivisenõude rahuldamise osas ja ringkonnakohus ei korda TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes otsuse motiive. Menetluskulud

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.