29. september 2017, Tallinn, kohtu kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-16-7181
Tsiviilasi
N-Terminaal Hulgi aktsiaseltsi hagi Arveldusarve OÜ vastu nõude tunnustamiseks Oilstreet OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 14. juuni 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Arveldusarve OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): N-Terminaal Hulgi aktsiaselts (registrikood 10456184), lepingulised esindajad advokaadid Karoliina Kõrgesaar ja Asso Prii Kostja (apellant): Arveldusarve OÜ (registrikood 12468375), lepinguline esindaja Kaspar Kamsakann
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 14. juuni 2017 otsuse resolutsioon jätta muutmata, aga jätta otsuse põhjendustest välja viide alusetu rikastumise sätetele ja täiendada põhjendusi käesoleva otsuse põhjendava osa punktidega 9.3–9.6.
Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda.
4.Rahuldada hageja taotlus ringkonnakohtu menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Määrata hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks apellatsioonimenetluses 1 282,50 eurot ja mõista see summa kostjalt Arveldusarve OÜ (registrikood 12468375) hageja N-Terminaal Hulgi aktsiaselts (registrikood 10456184) kasuks välja. Eelmises lauses märgitud summalt tuleb kostjal tasuda hagejale viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.N-Terminaal Hulgi aktsiaselts (hageja) esitas 5. mail 2016 Harju maakohtule hagi Arveldusarve OÜ (kostja) vastu nõude tunnustamiseks Oilstreet OÜ (pankrotis, võlgnik) pankrotimenetluses. Hageja palus tunnustada oma nõuet võlgniku pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena summas 129 415,68 eurot. Hagi alusena tõi hageja esile järgmised asjaolud: -
-
-
-
Harju Maakohtu 30. oktoobri 2015 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot; hageja esitas 10. novembril 2015 pankrotihaldurile nõudeavalduse, milles taotles oma nõuete tunnustamist summas 142 015,94 eurot; nõuete kaitsmise koosolekul 6. aprillil 2016 esitas kostja hageja nõudele kogu ulatuses vastuväite; hageja nõue tuleneb kütuse müügilepingust, mille kohaselt oli võlgnikul kohustus tarnida hagejale kokkulepitud mahus kütust ja hagejal kohustus tasuda ostuhind rahas ettemaksuarve alusel. Kuna võlgnik on väljastanud arveid ning hageja on kinnitanud võlgniku poolt talle tehtud kütuse tarneid, siis saab järeldada, et pooled olid lepingu sisu ja tingimuste osas kokkuleppe saavutanud, st vastavalt lepingu sõlminud. Pankroti väljakuulutamise hetkeks oli võlgnik hagejale tarninud vaid osa kokkulepitud kütusest, mille eest hageja oli eelnevalt ettemaksuarvete alusel tasunud; tasutud ettemaksuarve nr 14029 alusel oli võlgnik kohustatud hagejale tarnima diiselkütust 140 000 euro ulatuses, kuid tegi seda 134 940,06 euro väärtuses ning kohustus veel tarnima 5 059,94 euro väärtuses; tasutud ettemaksuarve nr 14030 alusel oli võlgnik kohustatud hagejale tarnima diiselkütust 157 000 euro ulatuses, kuid tegi seda 32 644,26 euro väärtuses ning kohustus veel tarnima 124 355,74 euro väärtuses; kuna võlgnik vaatamata hageja sellekohasele soovile kütust ei tarninud, siis tuleb ettemaks tagastada ja kokku on hagejal võlgniku vastu nõue 129 415,68 eurot.
2.Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised: -
-
-
hageja esitatud arved ei kinnita ega tõenda müügilepinguliste suhete olemasolu hageja ja võlgniku vahel. Samuti on tõendamata, millises koguses ja millise hinnaga kütuse müügis hageja ja võlgnik kokku leppisid; hageja nõue rajaneb pettusel. Hageja väidab, et kütuse üleandmise kohustuse jättis täitmata võlgnik, aga tegelikult jäi täitmata NetOil OÜ kohustus. Võlgnik tegutses müügitehingus üksnes ostuhinna tasumise nõude omandajana; NetOil OÜ arvetest nähtub, et ta väljastas hagejale 3. juunil 2015 arve 158 585 liitri suvise diiselkütuse eest summas 156 999,15 eurot. Samal arvel on märge selle kohta, et nimetatud arvest tulenev nõudeõigus on faktooringlepingu alusel loovutatud võlgnikule, kes on arvel märgitud ka makse saajaks. NetOil OÜ arve number 14 0 3006 vastab hagile lisatud ja väidetavalt 2. juunil 2015 võlgniku väljastatud ettemaksuarve numbrile 14030 ning arvel toodud summa 156 999,15 eurot vastab hagile lisatud maksekorraldustele nr 298, 308 ja 309 summas 157 000 eurot. 2 (7)
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus rahuldas hagi 14. juuni 2017 otsusega (vaidlustatud otsus). Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja määras kindlaks hagejale hüvitatava summa. Täidetud on nõude tunnustamise hagi formaalsed eeldused: hageja on esitanud nõudeavalduse võlgniku pankrotimenetluses ja kostja teise võlausaldajana vaidles sellele vastu. Maakohus tuvastas, et hageja ja võlgniku vahel eksisteeris kütuse ostu-müügi suhe, millest tulenevalt oli hageja teinud võlgnikule maksekorraldustega tõendatud ülekanded kütuse eest tasumiseks ettemaksuna, kuid võlgnik tarnis kütust vaid osaliselt, st ettemaksusummast vähem. Sel viisil tekkis võlgnikul hageja ees võlg 129 415,68 euro ulatuses. Neid asjaolusid tõendavad nii hageja esitatud arved ning maksekorraldused kui ka võlgniku juhatuse liikme DK (edaspidi „võlgniku juhatuse liige“) tunnistajana antud ütlused. Maakohus jättis arvestamata kostja 8. mail 2017 esitatud tõendid. Kohus andis kostjale täiendava tähtaja esitada revisjoniakt, mis lähtub võlgniku raamatupidamisdokumentidest ning käsitleb kütuse kui kauba üleandmist ja vastuvõtmist. Kostja esitas 8. mail 2017 muid dokumentaalseid tõendeid, mis ei ole käsitletavad revisjoniaktina. Tõendid on ilmselgelt ka ebausaldusväärsed ning seostamata ettemaksuarvetega nr 14029 ja 14030. Menetluskulud jaotas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel.
POOLTE SEISUKOHAD
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.
4.1.Esiteks jättis maakohus ebaõigesti arvestamata kostja 8. mai 2017 tõendid, mis kinnitasid kostja väidet, et võlgnikul hageja ees võlga ei ole. Maakohus leidis alusetult, et viidatud tõendid ei ole lubatavad ega usaldusväärsed. Sel viisil toimides kohaldas maakohus valesti TsMS § 238 lg-d 2 ja 5. Kui maakohus oleks tõendeid sisuliselt hinnanud, siis oleks saanud tuvastada hagejal nõude puudumise.
4.2.Teiseks ei vastanud maakohus kostja 8. mai 2017 menetlusdokumendi väidetele, rikkudes sellega TsMS § 442 lg 8. Vastamata jäid peamiselt järgmised 10 väidet.
4.2.1.Hageja ja võlgniku allkirjastatud saatelehtedest 08-05-15/1, 22-05-15/1, 26-05-15/1 ja 05-06-15/1 ning võlgniku ja Evaoil OÜ allkirjastatud saatelehest N08-05.15/1 nähtub, et hageja on ettemaksuarve nr 14029 alusel tasutud 140 000 euro eest tarnimisele kuulunud kütusest saanud 106 936,45 euro väärtuses kütust enam kui hageja tasus, kuivõrd hageja on arve 14029 saamise päeval saanud võlgnikult akti 08-05-15/1 alusel 138 818 kg ulatuses diiselkütet, mida hageja kohtule ei avaldanud (8. mai 2017 menetlusdokumendi p-d 3.1–3.3).
4.2.2.Kostja tugines lisaks 2. juuni 2015 ettemaksuarvele nr 14030, mis sisaldus võlgniku ja tema raamatupidaja vahelises 20. juuli 2015 e-kirjavahetuses, mille sisu erines hageja poolt kohtule esitatud, aga võlgniku allkirjata sama numbriga arvest, millel näidatud kütuse kogus oli 50 000 kg võrra väiksem kostja poolt kohtule esitatud arve kogusest. Seega ei olnud hageja nõude alusena esitatud arved ettemaksuarved, vaid arved, mille tasumine tähendas arvel näidatud koguses kütuse kättesaamist. Üheski hageja esitatud maksekorraldustes ei olnud viidet ettemaksule. Hageja ja võlgniku vahelises kirjalikus lepingus nähti ette kauba eest tasumine alles pärast kauba üleandmist (p 3.4).
4.2.3.Isegi kui arve nr 14030 oleks ettemaksuarve, siis võttes arvesse seda, et arve nr 14029 alusel tarnis võlgnik hagejale 106 936,45 euro ulatuses kütust rohkem kui arvel kajastatud, ei saanud hageja nõue arve nr 14030 osas olla suurem kui 18 419,29 eurot (p 3.5). 3 (7)
4.2.4.Võlgniku juhatuse liige saatis 17. septembril 2015 võlgniku pankrotihaldurile e-kirja, millele lisas ettemaksuarvele nr 14030 viitava arve nr 14033. Selle summa 18 300 eurot oli samas suurusjärgus arve nr 14030 alusel tarnimata jäänud kütuse kogusega. Enne arve nr 14033 esitamist saatis hageja töötaja MM võlgniku juhatuse liikmele e-kirja, millele oli lisatud hagejaga seotud isiku Ecopetrol OÜ poolt allkirjastatud 15. septembri 2015 saateleht nr 1509/1, mille kohaselt Ecopetrol OÜ oli võlgnikule üle andnud arvel nr 14033 kajastatud 20 000 liitrit kütust. Pole eluliselt usutav, et hageja sidusisik annab võlgnikule üle kütuse, mille eest hageja on tasunud, veendumata selles, et hageja selle kütuse kätte saab (p 3.6).
4.2.5.Arve nr 14033 alusel tarniti hagejale täiendavalt 18 300 euro väärtuses kütust, mille tõttu saab hageja nõue võlgniku vastu olla kõige rohkem 419,29 eurot (p 3.7).
4.2.6.Võlgniku käibedeklaratsioonidest nähtub, et ta deklareeris hageja suunalist isikustatud käivet enamas ulatuses kui hageja poolt võlgnikule tasutud summad, millega on kaudselt tõendatud, et kogu tasutud summa eest on hageja võlgnikult kütuse kätte saanud (p-d 3.8–3.11).
4.2.7.Võlgniku ja tema raamatupidaja e-kirjavahetuses märgitakse hageja ettemaksuna võlgniku ees 3 116,76 eurot, mida kinnitab kirjale lisatud pearaamatu väljavõte. Hageja väitel olevat ettemaks 30. juuni 2015 seisuga aga 162 059,54 eurot (p 3.12).
4.2.8.Hageja töötaja 29. juuni 2015 e-kirjast nähtub, et hageja palus võlgnikul teha summale 5 126,30 eurot kreeditarve, mis sisaldus viidatud pearaamatu väljavõttes (p 3.13).
4.2.9.Võlgniku pearaamatu väljavõte ei sisalda hageja poolt kohtule esitatud ettemaksuarvet summas 162 126,30 eurot, kuid sisaldab kannet, mis kajastab kostja poolt kohtule esitatud arvel nr 14030 märgitud kütuse maksumust. See viitab hageja esitatud arve nr 14030 võltsimisele eesmärgiks luua ettekujutus ettemaksu tasumisest, kui tegelikult tasuti kätte saadud kauba eest (p 3.14).
4.2.10.Võlgniku pankrotihaldurile esitatud vahebilansis puudus kanne, millest oleks nähtunud hageja nõue võlgniku vastu (p 3.15).
4.3.Kolmandaks jäi hageja nõue materiaalõiguslikult kvalifitseerimata. Vaidlustatud otsuse p-s 14 viitas maakohus kahju hüvitamist käsitlevatele sätetele (võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1, § 127 lg 1 ja § 128 lg 3), aga ka alusetu rikastumise õigussuhtega seotud normile (VÕS § 1028 lg 1). Sama otsuse p-s 15 hindas maakohus hageja ja võlgniku vahelist suhet müügilepinguna. Otsuse p-s 17 on maakohus kokkuvõtvalt hagi rahuldanud samaaegselt VÕS § 208 lg 1 ja VÕS § 1028 lg 1 alusel ehk müügilepingulisel ja alusetu rikastumise õigussuhte alusel. Nii ei selgu vaidlustatud otsusest üheselt, millisele õigusnormile tuginedes on maakohus pidanud hageja nõuet võlgniku vastu õiguslikult põhjendatuks.
4.4.Neljandaks pole hageja tõendanud, et tal oleks selline nõue võlgniku vastu, mille tunnustamist ta taotleb. Asjas ei kogutud mitte ühtegi tõendit, mille alusel oleks võinud tuvastada hageja ja võlgniku vahelise müügilepinguliste kokkulepete sisu – st müüdava kütuse hinda, kogust, tarnetingimust vms, mille alusel oleks saanud tuvastada selle, kas üldse ja kui - siis millises ulatuses võlgnik oma kütuse tarnimise kohustuse hageja ees täitmata jättis. Kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 46 lg-ga 7 oleks hageja võlgnikuga sõlmitud lepingu teise poolena lepingu täitmata jätmisest tuleneva nõude pankrotivõlausaldajana saanud esitada alles siis kui haldur oleks loobunud võlgniku kohustuse täitmisest, millist asjaolu ei ole menetluses aga tuvastatud.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
4 (7)
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, aga TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel osaliselt muuta ja täiendada otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja kostja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, mis käsitlevad hageja nõude formaalseid eeldusi, neid ei ole kaebusega ka vaidlustatud. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 6 ei korda ringkonnakohus vastavaid põhjendusi käesolevas otsuses. Ka muus osas, kus ringkonnakohus järgib maakohtu käsitlust, ei ole vaja põhjendusi korrata.
8.Esmalt on otstarbekas uurida kaebuse kolmandat ja neljandat väidet, st kontrollida, kas maakohus kvalifitseeris õigesti hageja nõude ja tuvastas selle rahuldamise eeldused.
8.1.Hageja tugines esimese võimalusena sellele, et ta oli võlgnikuga kokku leppinud kütuse müümises, teinud võlgnikule kütuse eest ettemaksed ja võlgnik tarnis kütust vaid osaliselt. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus need asjaolud õigesti ja tegi sellest sisuliselt õige järelduse müügilepingu sõlmimise kohta. VÕS § 208 lg 1 tunnustele vastava lepingu saab sõlmida ka nii, et muutuva hinna ning mahu või kaalu järgi mõõdetava asja (käesoleval juhul kütuse) puhul lepitakse kokku müügis hageja kirjeldatud viisil. Hageja ja võlgniku avaldustes ning käitumises ilmnevad piisavalt selged vastastikkused tahteavaldused, millest nähtub, et nad olid saavutanud kokkuleppe. Sellisel juhul on leping VÕS § 9 lg 1 teise alternatiivi järgi sõlmitud. Samuti said hageja ja võlgnik kirjeldatud viisil muuta oma varasemat kokkulepet teistel tingimustel kütuse müümise kohta.
8.2.Müügileping võlgnikuga andis hagejale kui ostjale lepingu täitmise nõude. Maakohtu tuvastatud asjaoludel võis hageja nõuda veel 129 415,68 euro ulatuses kütuse üleandmist. Hageja tõi esile, et nõudis võlgnikult kütuse tarnet, aga võlgnik keeldus sellest viidates ajutise pankrotihalduri nõusoleku puudumisele. Sellises olukorras oli hagejal õigus nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamist. Maakohus sedastas õigesti, et kahju ulatuse määrab käesoleval juhul see summa, mille hageja ettemaksuna tasus, aga mille ulatuses jättis võlgnik kütuse tarnimata. Siinjuures ei ole vajadust viidata alusetu rikastumise sätetele ja vastav põhjendus tuleb maakohtu otsusest välja jätta.
8.3.Kostja tugines 25. mai 2017 kohtuistungil maakohtule esitatud kohtukõne teesides mh sellele, et kooskõlas PankrS § 46 lg-ga 7 oleks hageja võlgnikuga sõlmitud lepingu teise poolena lepingu täitmata jätmisest tuleneva nõude pankrotivõlausaldajana saanud esitada alles siis, kui haldur oleks loobunud võlgniku kohustuse täitmisest, millist asjaolu ei ole menetluses aga tuvastatud. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled esmalt küsimuses, kas kostja sellekohane väide oli tähtaegne. TsMS § 402 lg 2 teise lause kohaselt võib kohtukõnes viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele. Kui lugeda kostja väide faktiväiteks, siis tuli see eelmises lauses märgitu kohaselt tuua esile asja sisulisel arutamisel. Samas kohaldab kohus õigust ise ning peab kontrollima, kas hageja on toonud esile kõik nõude rahuldamise eelduseks olevad asjaolud ja vaidluse korral need ka tõendanud. Kui lugeda PankrS § 46 lg-s 7 sätestatu hageja nõude üheks õiguslikuks eelduseks, siis pidi maakohus seda kontrollima sõltumata kostja vastuväidetest. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et PankrS § 46 lg-s 7 sätestatud eelduse täitmata jätmine on faktiväide ja kostja ei tuginenud sellele õigel ajal. Kostja esindaja küsimus samal istungil ei ole piisav asjaolule tuginemiseks. Seega ei pidanud maakohus vastavat väidet otsuses käsitlema, samuti ei saa kostja TsMS § 652 lg 2 tõttu sellele tugineda apellatsioonimenetluses.
8.4.Eelneva põhjal ei ole kaebuse kolmas ja neljas väide sisuliselt põhjendatud ega anna alust vaidlustatud otsuse resolutsiooni muuta. 5 (7)
9.Kaebuse esimene ja teine väide käsitlevad kostja 8. mai 2017 tõendeid ja väiteid. Maakohus jättis need vaidlustatud otsuses praktiliselt kõik arvestamata.
9.1.Ringkonnakohus ei jaga maakohtu arusaama, et 8. mail 2017 esitatud tõendid oleks lubamatud TsMS § 238 lg 2 järgi põhjusel, nagu oleks pooled kokku leppinud kostja esile toodud asjaolude tõendamises revisjoniaktiga, või saaks kõik jätta TsMS § 238 lg 5 teise lause alusel arvestamata kui ebausaldusväärsed. Tsiviilasja toimikust ei nähtu poolte kokkulepet, et võlgnikult hagejale kütuse üleandmise asjaolu saab tõendada ainult revisjoniaktiga. Kuigi maakohus andis 6. aprilli 2017 korraldaval istungil kostjale täiendava tähtaja just akti esitamiseks, siis võttis maakohus 25. mai 2017 kohtuistungil siiski ka muud tõendid vastu. Kohtumäärusest tõendi esitamise tähtaja kohta ei saa teha järeldust, et pooltel oli kokkulepe TsMS § 238 lg 2 tähenduses. Pelgalt tõendi saamise viisi ebaselgus või ebatavalisus ei pea alati tooma kaasa hinnangut tõendile kui ebausaldusväärsele. Mitmed kostja 8. mai 2017 tõendid omasid puutumust hagejaga ja osa teavet oli hõlpsasti kontrollitav. Hagejal oli võimalus 17. mai 2017 menetlusdokumendis kostja väidetele ja taotlustele vastata, kusjuures hageja seda võimalust ka kasutas ja avaldas, millises osas ta ei pea kostja tõendeid kas asjassepuutuvaks või usaldusväärseks. Kostjal oli omakorda võimalik selle teabe põhjal esitada maakohtule uusi taotlusi, mida kostja ei teinud.
9.2.Õige on kostja seisukoht, et maakohus ei saanud jätta vastamata 8. mai 2017 väidetele. Kui pool esitab asjakohase faktiväite eelmenetluses või asja sisulisel arutamisel, siis tuleb kohtul TsMS § 442 lg 8 teise lause järgi sellele vastata. Nimetatud minetus ei toonud kaasa ebaõiget kohtulahendit ja selle saab ringkonnakohus ise kõrvaldada. Selle käigus hindab ringkonnakohus ka neid 8. mail 2017 esitatud tõendeid (I kd tl 188–223), mille hindamata jätmist kostja maakohtule ette heidab.
9.3.Käesolevas otsuses eespool esitatud kaebuse kokkuvõtte p-des 4.2.2, 4.2.4, 4.2.7, 4.2.9 ja 4.2.10 märgitud väited (kostja 8. mai 2017 menetlusdokumendi p-d 3.4, 3.6, 3.12, 3.14 ja 3.15) ning neis viidatud tõendid ei ole hageja nõude tõendatusse ja põhjendatuse vaatekohast asjakohased. Võlgniku juhtorganite ja töötajate ega ka võlgniku ja halduri omavahelise suhtluse põhjal ei saa teha järeldusi hageja nõude kohta. Lisaks tuvastas maakohus võlgniku juhatuse liikme kui tunnistaja ütluste põhjal õigesti, et võlgnik möönab hagejale kütuse tarnimata jätmist, samuti ei leidnud haldur põhjust hageja nõudele vastu vaielda. Ringkonnakohus sedastas eespool p-s 8.1, et hageja ja võlgnik võisid oma varasemat lepingut muuta.
9.4.Samas p-des 4.2.6 ja 4.2.8 märgitud väited (kostja 8. mai 2017 menetlusdokumendi p-d 3.8–3.11 ja 3.13) ei lükka ümber hageja nõude rahuldamise eeldusi. Tulenevalt käibemaksuseaduse § 11 lg 1 p-st 2 pidigi võlgnik deklareerima käibe ettemaksu saamisel, mitte aga alles kauba üleandmisel. Hageja ja võlgniku poolt arutusel olnud kreeditarve summas 5 126,30 eurot vastab ligikaudselt summale, mis jäi tarnimata ettemaksuarve nr 14029 alusel. Kui selline kreeditarve ka tehti või oleks tehtud, siis ei mõjuta see hageja nõuet saada selles summas raha tagasi.
9.5.Samas p-s 4.2.1 märgitud väitele (kostja 8. mai 2017 menetlusdokumendi p-d 3.1–3.3) on maakohus sisuliselt siiski õigesti vastanud märkides, et vastavad tõendid on seostamata ettemaksuarvetega nr 14029 ja nr 14030. Hagejal ja võlgnikul võis olla muid õigussuheteid peale nende, millele hageja hagi esitades tugines. Kostja väites märgitud kaubadokumentides puudub viide hagi alusena esile toodud ettemaksuarvetele.
9.6.Kuna kaebuse kokkuvõttes p-dena 4.2.1, 4.2.2 ja 4.2.4 esitatud väited (kostja 8. mai 2017 menetlusdokumendi p-d 3.1–3.4 ja 3.6) ei ole põhjendatud, siis ei ole edukad ka neil omakorda põhinevad arvutuslikud väited p-des 4.2.3 ja 4.2.5 (kostja 8. mai 2017 menetlusdokumendi p-d 3.5 ja 3.7). Seetõttu ei ole vaja kostja arvutuslikke väiteid eraldi kontrollida. 6 (7)
9.7.Eelnevast tuleneb, et kuigi kaebuse esimene ja teine väide on menetluslikust aspektist põhjendatud, ei anna need alust muuta maakohtu otsuse lõppjäreldust hagi rahuldamise kohta.
10.Lõpuks tuleb lahendada menetluskuludega seonduv.
10.1.Maakohtu otsustusi menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ei ole kaebuses eraldi vaidlustatud. Kuna otsuse resolutsioon oli sisulises osas õige, siis ei ole alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust.
10.2.Kaebus jääb rahuldamata ja TsMS § 171 lg 1 alusel kannab kostja apellatsioonimenetluse kulud. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse.
10.3.TsMS § 177 lg 1 p 1 ja § 442 lg 61 järgi määrab ringkonnakohus rahaliselt kindlaks apellatsioonimenetluse kulud. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb seda teha hageja menetluskulude nimekirja järgi.
10.4.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on esindajal aega kulunud apellatsioonkaebusega tutvumisel ja analüüsile ning vastuse koostamisel kokku 7 t; ringkonnakohtu 10. augusti 2017 määrusega tutvumisele ja kohtunõude täitmisele kokku 2,5 t. Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on tegemist põhjendatud ja vajalike õigusabikuludega. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et need toimingud oleks tulnud teha lühema ajaga. Hageja esindajaks on advokaat, kelle tunnitasu 135 eurot (ilma käibemaksuta) tuleb vastava kvalifikatsiooni puhul hinnata tavapäraseks. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikulude hüvitamiseks 1 282,50 eurot ( = 9,5 × 135). Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 ja hageja taotlusest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis, et välja mõistetud menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.