5.Välja mõista kostjalt XxxxOÜ hageja XxxxAS kasuks menetluskulud summas 3945 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hageja kasuks tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja asjaolud
1.Hageja XxxxAS palub tunnustada hageja nõuet OÜ Xxxx (pankrotis) pankrotimenetluses summas 129 415,68 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulud jätta kostja XxxxOÜ kanda.
2.30.10.2015 kohtumäärusega kuulutas Harju Maakohus välja võlgniku OÜ Xxxx pankroti. Pankrotihalduriks määrati Veli Kraavi.
3.Hageja esitas 10.11.2015 pankrotihaldurile nõudeavalduse, milles taotles oma nõuete tunnustamist summas 142 015,94 eurot. 06.04.2016 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitas kostja hageja nõudele kogu ulatuses vastuväite.
4.Hageja nõue võlgniku vastu tuleneb kütuse müügilepingust, mille kohaselt oli võlgnikul tekkinud kohustus tarnida hagejale kokkulepitud mahus kütust ja hagejal kohustus tasuda ostuhind rahas ettemaksuarve alusel. Kuna hageja ja võlgnik on väljastanud arveid ning hageja on kinnitanud võlgniku poolt talle tehtud kütuse tarneid, siis saab järeldada, et pooled olid lepingu sisu ja tingimuste osas kokkuleppe saavutanud ning vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 lepingu sõlminud. Võlgniku pankroti väljakuulutamise hetkeks oli võlgnik hagejale tarninud vaid osa kokkulepitud kütusest, mille eest hageja oli eelnevalt ettemaksuarvete alusel võlgnikule tasunud. Tasutud ettemaksuarve nr 14029 alusel oli võlgnik kohustatud hagejale tarnima diiselkütust 140 000 euro ulatuses, kuid tegi seda 134 940,06 euro väärtuses ning kohustus veel tarnima 5059,94 euro väärtuses. Tasutud ettemaksuarve nr 14030 alusel oli võlgnik kohustatud hagejale tarnima diiselkütust 157 000 euro ulatuses, kuid tegi seda 32 644,26 euro väärtuses ning kohustus veel tarnima 124 355,74 euro väärtuses. Seega on hagejal võlgniku vastu nõue kokku summas 129 415,68 eurot. Viidatud arvete esitamist hagejale seoses diiselkütuse ostmisega võlgnikult ja asjaolu, et võlgnik täitis oma kohustused hageja ees osaliselt, tõendab ka võlgniku esindaja xxxx ja hagejavaheline kirjavahetus. Hageja leiab, et isegi juhul, kui hageja ja võlgniku vahel ei oleks lepingulist suhet, oleks tegemist alusetult saadud rahaga, mida tõendab Swedbank AS digitempliga kinnitatud maksekorraldused viidatud summa osas ja mis tuleks VÕS § 1028 lg 1 alusel hagejale tagastada ja hagejal on õigus sellise nõude tunnustamist nõuda. Hageja nõue ei ole tagatud pandiga ning tegemist on teise rahuldamisjärgu nõudega pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 2 alusel. Hageja vaidleb vastu kostja väitele, mille kohaselt olid hageja poolt tehtud kanded toimunud XxxxOÜ poolt esitatud arve nr 14 0 30-06 ning faktooringulepingu alusel. Hageja raamatupidamises ei ole viidatud arvet ning hageja ei ole sellisele arvele viidates võlgnikule mistahes ülekandeid teinud.
Kostja vastuväited
5.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja poolt pankrotimenetluses kaitsmiseks esitatud nõue ja käesolev hagi on alusetu, põhistamata ning tõendamata.
6.Hageja poolt esitatud nõude põhistused ja tõenditena esitatud arved ei kinnita ega tõenda müügilepinguliste suhete olemasolu hageja ja võlgniku vahel. Samuti ei kinnita hageja tõendid, millises koguses ja millise hinnaga kütuse müügis hageja ja võlgnik kokku leppisid. Vedelkütuse müügile on seadusega kehtestatud ranged dokumenteerimisnõuded, kuid vaatamata sellele ei ole hageja pidanud vajalikuks esitada mistahes muid oma nõuet kinnitavaid dokumente, kui üksnes allkirjastamata arved, mille koostamise aja ja koha edastamise kohta ei ole asjas ühtegi tõendit.
7.Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud nõue rajaneb pettusel. Hageja on kütusemüüjana, kes on oma lepingulised kohustused väidetavalt täitmata jätnud, esitlenud võlgnikku, kuigi tegelikkuses on selleks XxxxOÜ. Võlgnik tegutses vaidlusaluses müügitehingus üksnes sellest tuleneva müüja ostuhinna tasumise nõude omandajana. Kostja valduses on väljatrükid XxxxOÜ vastavatest arvetest, millest nähtub, et XxxxOÜ on väljastanud hagejale 03.06.2015 tasumiseks arve 158 585 liitri suvise diiselkütuse eest summas 156 999,15 eurot. Samal arvel on märge selle kohta, et nimetatud arvest tulenev nõudeõigus on faktooringlepingu alusel loovutatud Xxxx OÜ’le, kes on arvel märgitud ka makse saajaks. XxxxOÜ arve numeratsioon 14 0 30-06 vastab hagile lisatud ja väidetavalt 02.06.2015 võlgniku poolt väljastatud ettemaksuarve numbrile 14030 ning arvel toodud summa 156 999,15 eurot vastab hagile lisatud maksekorraldustele nr 298, 308 ja 309 summas 157 000 eurot. Harju Maakohtu 01.09.2016 määrusega on jäetud rahuldamata kostja taotlus kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist. Kohtu põhjendused
8.Kohus, tutvunud asja materjalidega, kuulanud üle tunnistaja ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada.
9.TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Seega hageja nõude rahuldamise eeldusteks on, et hageja nõue võlgniku vastu oleks kehtiv ja sissenõutav, samuti et hagi nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses oleks esitatud tähtaegselt.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool
määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
11.Kohtule esitatud tõenditega on tõendanud ning puudub vaidlus, et: - Hageja esitas 10.11.2015 OÜ Xxxx pankrotihaldurile nõudeavalduse, milles taotles oma nõude tunnustamist summas 142 015,94 (I kd, tl 8-9); - hageja nõudele esitas võlgniku nõuete kaitsmise koosolekul 06.04.2016 vastuväite kostja (I kd, tl 19-23). PankrS § 153 lg 1 punktide 1-3 kohaselt rahuldatakse pärast PankrS § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded; 3) muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 396 lg 1 kohustub laenuandja andma laenusaajale rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Hageja nõue võlgniku vastu tuleneb hagi asjaolude kohaselt hageja ja võlgniku vahel sõlmitud vedelkütuse müügilepingutest. TsÜS § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest.
12.TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.
13.Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Asja müügilepinguga kohustub müüja VÕS § 208 lg 1 kohaselt andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
14.VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva kohustuse või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt on võlgniku pankroti väljakuulutamise päevaks 30.10.2015, eelnevalt ettemaksuarvete alusel tarnitud vaid osaliselt kütust. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole
tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja väitel tasutud ettemaksuarve nr 14029 alusel oli võlgnik kohustatud hagejale tarnima diiselkütust 140 000 euro ulatuses, kuid tegi seda 134 940,06 euro väärtuses ning kohustus veel tarnima 5059,94 euro väärtuses. Tasutud ettemaksuarve nr 14030 alusel oli võlgnik kohustatud hagejale tarnima diiselkütust 157 000 euro ulatuses, kuid tegi seda 32 644,26 euro väärtuses ning kohustus veel tarnima 124 355,74 euro väärtuses (tlk 10-17, 24-27). Hageja kohustus on tõendada, et oli kokkulepe kütuse ostmiseks ja ettemaksuarve alusel raha reaalselt üle kanti. Kohtu hinnangul on tõendatud, et tasutud on 80 000 eurot (tlk 28), 60 000 eurot (tlk 30), 100 000 eurot (tlk 36) ja 39 000 eurot (tlk 40). Maksekorraldusi on võimalik seostada arvetega ning arvetel kajastatud kütuse müügiga.
15.Kostja esitanud vastuväited, et arved ei kinnita ega tõenda müügilepinguliste suhete olemasolu hageja ja võlgniku vahel, ei ole põhjendatud. Võlgniku ja hageja vahelist õigussuhet on võimalik esitatud faktilise kirjelduse ja dokumentaalsete tõendite põhjal hinnata, kui ostu- müügi lepingulist suhet. Kostja ei ole esile toonud, millise õigussuhtena tema näeb esitatud arvete alusel kütuse müüki hagejale. Kohus leiab, et kostja väited on paljasõnalised osas, et hageja tõendid ei kinnita, millises koguses ja millise hinnaga kütuse müügis hageja ja võlgnik kokku leppisid. Kohtuistungil kuulas kohus ära tunnistajana xxxx (tlk 173), kes oli võlgniku juhatuse liige, koostas tema sõnul arved ja kauba üleandmise-vastuvõtmise aktid. Tunnistaja ütlustega loeb kohus tõendatuks, et osaliselt jäi kütust tarnimata, tunnistaja ütlused on kooskõlas hageja esitatud arvetega. Tunnistaja ütlustega on tõendatud müügilepingu mittetäitmise põhjus, et kuivõrd ettevõte pankrotistus, jäi kütus tarnimata. Võlgniku pankrot kuulutati välja 30.10.2015.
16.Kostja väited, et tegelikult on vedelkütuse müüjaks, mille eest hageja võlgniku arvele tasus 157 000 eurot, XXXXOÜ, mitte võlgnik, ei ole tõendatud. Kostja on esitanud väljatrüki XxxxOÜ arvest, nagu oleks XXXXOÜ on väljastanud hagejale 03.06.2015 tasumiseks arve 158 585 liitri suvise diiselkütuse eest summas 156 999,15 eurot (tlk 135) ja väljatrükk e kirjast (tlk163). Hageja nimetatud arve saamist ja selle alusel maksete teostamist ei kinnitanud, seega ainuüksi arve esitamine ei loo kohustusi ega lükka ümber hagis toodud asjaolusid. Tunnistaja Xxxx ei kinnitanud (tlk 174) faktooringlepingu olemasolu, kirjalikku lepingut ei ole esitatud, seega on kostja ütlused paljasõnalised. Kohus saab lähtuda hagi asjaoludest ning hageja väitel on tarnimata ettemaksu summas diiselkütus. Seega kohustub kostja tõendama, et hageja täies ulatuses kütuse kokkulepitud ulatuses kätte saanud. Kohus on tõendamiskoormist selgitanud 01.12.2017 toimunud kohtuistungil (tlk 147). 06.04.2017 kohtuistungil andis kohus kostjale täiendava tähtaja seoses võlgniku raamatupidamisdokumentide üleandmisega võlgnikult haldurile (tlk 171) kütuse kui kauba üleandmise ja vastuvõtmise osas vastava revisjoniakti esitamiseks. Kostja on esitanud 08.05.2017 kohtule rida dokumentaalseid tõendeid (tlk 188 - 223). TsMS § 238 lg 2 kohaselt kui seadusest või poolte kokkuleppest tulenevalt tuleb asjaolu tõendada teatud liiki või teatud vormis tõendiga, ei või seda tõendada teist liiki või teises vormis tõendiga. Kohtu hinnangul ei ole kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid käsitletavad revisjoniaktina, mis tooks välja kütuse müügi tegeliku mahu. Seega on õigustatud hageja väide, et tõendit, mille esitamiseks kostja kohtu poolt tähtaja sai, esitatud ei ole. Kostja ei ole ka põhistanud, miks taotletud ja kokkulepitud revisjoniakti asemel on esitatud hulgaliselt kirjalikke dokumente. TsMS § 238 lg 5 kohaselt, kui kohus on juba tõendi vastu võtnud, võib ta jätta asja lahendamisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatud juhtudel tõendi arvestamata. Tõendi võib selle hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Kohus nõustub hagejaga selles, et tõendid on ilmselgelt ka ebausaldusväärsed ning seostamata ettemaksuarvetega nr 14029 ja nr 14030. Tõendi usaldusvääruse hindamisel on oluline, kas see baseerub haldurile esitatud raamatupidamise dokumentatsioonil või mitte. Kostja seaduslik esindaja Xxxx (tlk14, IIkd) vastas kohtu küsimusele, kuidas dokumendid kostjale kättesaadavaks said, et need saabusid talle juhuslikud 08.04.2017 e -aadressile. Kohus jätab tuginedes TsMS § -le 238 lg 5 kostja 08.05.2017 esitatud dokumentaalselt tõendid arvestamata.
17.Seega tuginedes VÕS § -le 208 lg 1, § 1028 lg 1ning arvestades, et asja sisulise arutamise käigus on tõendamist leidnud ülekannete teostamine ning kütuse mittetarnimine kokkulepitud koguses, tuleb hagi rahuldada ja nõue tunnustada OÜ Xxxx (pankrotis) pankrotimenetluses summas 129 415,68 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena.
18.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei hinda.
19.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Kostja esitas 08.05.2017 korduva taotluse menetluskulude katteks tagatise saamiseks viidates hageja maksuvõlale. Kohus leiab, et korduvas taotluses on teave maksuvõlale, kuid ei ole täiendavaid põhistusi, mis oleks aluseks kohaldada TsMS § 196 lg p 3 ja kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist. Menetluskulud
19.TsMS § 124 lg 1, § 132 lg 11 ja 4 p 9 alusel on hagihinnaks 3500 eurot.
20.Kuna kohus rahuldas hagi, siis juhindudes TsMS § 173 ning kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 ja § 165 lg 3 jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
21.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja 2, § 177 lg 1 p 1 määrab kohus käesolevaga kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude avalduse kohaselt on hageja menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 300 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 3645 eurot (käibemaksuta), kokku 3945 eurot. Kostja menetluskuluks on lepingulise esindaja kulu summas 4660 eurot (sh käibemaks).
22.Kuna kohus rahuldab hagi, siis jätab kohus kostja menetluskulud summas 4660 eurot (sh käibemaks) kostja enda kanda.
23.Kohus hindab TsMS § 138 lg 1, § 138 lg 2, § 144 p 1, § 175 lg 1, § 174 lg 8 kohaselt hageja menetluskulusid.
24.Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik on hageja kohtukulu ehk hagilt tasutud riigilõiv summas 300 eurot.
25.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja lepinguliste esindajate tunnitasu suuruseks oli 135 eur/h (ilma käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja ajakulu on käesolevas menetluses olnud 27 tundi (sisaldab 25.05.2017 istungil osalemise kulu). Kostja vaidleb hageja menetluskuludele osaliselt vastu, leides, et arvestades hageja poolt menetluses esitatud nõude põhistusi ja asja keerukust, on õigusabi ajamaht selgelt üle paisutatud.
26.Kohus, hinnanud hageja menetluskulude nimekirja ja kostja seisukohti, leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu viitab töö mahule ega ole ülepaisutatud ja on seega põhjendatud. Kuna kohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 300 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulud summas 3645 eurot (käibemaksuta), kokku 3945 eurot.
1.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
27.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
28.TsMS § 178 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.