Viru Maakohus
Kohtunik
Natalja Losevtsova
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-05-1268
Tsiviilasi
V.P. hagi L. R. vastu maavalduse jagamises ja L. R. vastuhagi V. P. vastu ühisomandis oleva maatüki kasutamise piirid kindlaks määramises ning 11550 krooni välja nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastuhagi kostja: V. P. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx x-xx, xxx) Kostja/vastuhagi hageja: L. R. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx xx-xx, xxx)
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
Jätta V. P. hagi L. R. vastu maavalduse jagamises rahuldamata. Rahuldada L.R. vastuhagi V. P. vastu kaasomandis oleva maatüki kasutamise kindlaks määramises ning kinnitada V. P. ja L. R. vahel kokkulepet maatüki aadressil xxx xx, xxx kasutuskorra määramises vastavalt esitatud plaanile. Jätta L. R. vastuhagi V. P. vastu 11550 krooni välja nõudes rahuldamata. Jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu 15.04.2008.a kell 16.00. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. V. P. hagi L.R. vastu maavalduse jagamises
Hageja V.P. esitas kohtule 15.04.2005.a hagiavalduse, mille kohaselt ostu-müügi lepingu alusel kostja ja hageja tütar J. Z. erastasid 26.02.2002.a maatüki 1491 ruutmeetrit aadressil xxx maksumusega 13 419 krooni. Kummalegi kuulus 1⁄2 maast (katastritunnuse nr xxx) ja elumaja all oleva maa mõttelist osa. Vastavalt notariaalselt tõestatud 22.09.2004.a kinkelepingule kinkis tütar hagejale 1⁄2 ülalnimetatud maavaldusest. Kuna maja keldriruumi kasutati varem kahe auto parkimiseks, mis tekitas suuri ebamugavusi kahe kaasomaniku autode sisse- ja väljasõidul, siis oli nende vahel saavutatud suuline kokkulepe selles, et hageja ehitab maatüki territooriumile suvise garaaži, kuna seda elumaja kasutati vaid suvel. Suulise kokkuleppe alusel oli garaaž ehitatud. Pärast seda tehti tellimus projektidokumentatsiooni valmistamiseks ning 2002.a novembris oli see tervisekaitse ja päästeteenistuse poolt kooskõlastatud. Hiljem oli see projekt saadetud kinnitamiseks peaarhitektile, kuna puudus kostja kirjalik nõusolek. Hageja pöördus kostja poole palvega anda kirjalik nõusolek garaažiprojekti kinnitamiseks, kuid sai nõude: kui hageja lubab kostjal kasutada sauna, siis annab ta ka kirjaliku nõusoleku garaaži suhtes. Ent kui tõusis maja keldriruumis asuva sauna kapitaalremondi küsimus, teatas kostja: „Mul pole seda sauna vaja ning ma ei taha sinna paigutada oma raha ja jõukulusid. Vajaduse korral võin ma käia saunas üle tee elava poja juurde“. Hageja tegi oma jõu ja kuludega sauna kapitaalremondi. Järjekordsele palvele anda kirjalik nõusolek, esitas kostja iga kord uus nõudeid. Näiteks, maja elektrisüsteemi vahetamisel 2003. aastal oli vaja eraldada siseelektrikaabli kaheks eraldi kaabelsisseviiguks. Seejuures maja elektritoite võimsus oli 25A, kuid tehniliste nõuete kohaselt võis see olla 10, 16 või 25 A. Kostja nõustus, et hageja poolt 3 500 krooni maksmisel võimsuse suurendamise eest oma majapoolele, annab ta hagejale kirjaliku nõusoleku ehitatud suvegaraažile. Kuid pärast hageja poolt tasutud summat AS-le Narva Elektrivõrk ja elektrivarustuse rekonstrueerimist jättis kostja andmata kirjaliku nõusoleku garaaži suhtes ning garaaži ümber vaidluse lõpetuseks sai hageja 11.01.2005.a linnavalitsuse ettekirjutuse ebaseaduslikult ehitatud garaaži maha lammutamiseks. Pooltele oli tehtud ettekirjutus tasuda ka rahatrahv summas 300 krooni ning garaaži lammutamata jätmisel kuni 01.05.2005.a tuleb pooltel tasuda rahatrahv summas 6 000 krooni. Hagis märgitud asjaolud ning kostja ja tema abikaasa A. R. ebaadekvaatne käitumine viisid selleni, et on tekkinud vajadus jagada maatükk kohtu korras. Asjaõigusseadus § 70 kohaselt ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja pakkus kostjale oma esindaja kaudu jagada maatükk kohtuvälises korras. Sellise jagamise eesmärgiks oli jagada maatükk sel viisil, et ehitatud garaaž jääks hageja maa peale. Hageja territooriumile jääv sissepääs maja keldriruumis asuvasse garaažisse hageja koormab servituudiga kostja kasuks, et ta saaks takistamatult kasutada keldrikorrusel asuvat garaaži ning ilma täiendavate materiaalsete kulutusteta eraldi väravate ja aia valmistamisele, kasutaks ta olemaolevat. Maatüki jagamist võiks tähistada võrkaiaga. Hageja esindaja kirjalikule ettepanekule ei ole kostja vastust esitanud, mis annab hagejale õiguse pöörduda kohtusse. Eeltoodust lähtuvalt ja juhindudes asjaõigusseaduse § 70 ja 78, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 4, 146-147 palub hageja jagada maatükk aadressil xxx vastavalt lisatud eksplikatsioonile ning välja mõista kostjalt hageja poolt kantud kohtukulud. Kostja vastus 07.06.2005.a esitatud vastuses kostja ei tunnista hagis pakutud väljamõeldud seisukohti viidates sellele, et hageja on oma hagiavalduses teadlikult moonutanud fakte ja sündmusi eesmärgiga
õigustada end ja näidata kostjat negatiivses valduses. P. hagi tunnistab kostja ainult ühise vara mõtteliste osade ümbervormistamise osas reaalosadeks. Hageja ja kostja on xxx asuva maatüki kaasomanikud. Halbade suhete tõttu hageja ja kostja perekonna vahel, mille on põhjustanud hageja ebaadekvaatne käitumine, on tekkinud reaalne vajadus määrata kindlaks maa kasutamise kord. Hagiavaldusest ei ole võiamlik aru saada, millisel kujul hageja soovib maa jagada ja omanike reaalosad kindlaks määrata. Hageja ehitas ilma seadusliku aluseta ja kostja loata maatükile garaažiboksi. Samuti ilma kostjaga kooskõlastamata alustas hageja keldriruumides oleva ühiselt ehitatud sauna remonti. Peale remonti on saun suletud, meil ei lubata juba neli aastat sauna kasutada. Samasugune saatus tabas kostjat ka elektrivarustuse jagamisel, kus hageja viis omale teisele korrusele 16A, kostjale jättis 10A. kostja oli sunnitud pöörduma Elektrivõrgu poole, kus aidati lahendada küsimus kostja kasuks. Hageja võttis omavoliliselt maha soojustatud keldriväravad ja pani asemele metalluksed. Nüüd on esimesel korrusel, kus elab kostja, kevadel ja sügisel külm. Võttes arvesse hageja tegusid, keeldus kostja varemehitatud garaažiboksile nõusoleku andmast. Narva-Jõesuu Linnavalitsus tegi ettekirjutuse lammutada garaažiboks kui ebaseaduslikult püstitatud ehitis ja määras omanikule trahvi. Ka võtsid Linnavalitsuse töötajad kasutusele meetmed tekkinud situatsiooni lahendamiseks hageja ja kostja vahel kokkuleppe saavutamiseks, mida tõendab 06.10.2004.a protokoll. Kostja oli valmis sõlmida kokkuleppe maatüki kasutamiseks, kuid hageja võttis üles viljakandva mullakihi sellelt maa osalt, mis kokkuleppe järgi pidi tulema kostja kasutusse. Kostja palub kohustada hagejat esitama spetsialistide poolt koostatud ametliku ettepaneku maatüki reaalosadeks jagamise võimalikest variantidest. Hageja seisukoht kostja vastusele 25.02.2008.a esitas hageja kohtule oma seisukoha kostja vastusele, mille kohaselt jääb hageja oma endisele seisukohale. Hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses, kuna kostja tunnistas seda täies ulatuses ning nõustus maatüki jagamisega. Samas teatas hageja kohtule, et ta on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. L. R. vastuhagi V. P. vastu 18.07.2005.a L. R. kohtule vastuhagiavalduse V. P. vastu. Kostja pöördus Narva Linnakohtusse avaldusega ühisomandis oleva maavalduse jagamiseks. Hageja eeldab, et kostja nõuet tuleb võtta arvesse kui kaasomandi kasutamise korda ja maavalduse kasutamispiiride määratlemist. Hageja on nõus kostja pakutud maaomandi kasutamise piiridega, kuid samas esitab kostjale ka oma nõude kompensatsioonile nelja viljapuu (õunapuud) ja kasvuhoone eest. Nimetatud vara on käesoleval ajal hageja kasutuses, kuid peale kohtuotsuse vastuvõtmist läheb kostja kasutusse. Kompensatsiooni suuruse määrab hageja järgmises summas: Nelja viljapuud hindab hageja kogusummas 8 000 krooni väärtuses olevaks, nendest:
lisatud plaaniga, nõuda kostjalt vastuhagis hageja kasuks välja rahaline hüvitis summas 11 550 krooni ning mõista kostjalt välja hageja kasuks kohtukulud. Kostja vastus 28.11.2005.a esitatud vastuse kohaselt ei tunnista kostja tema vastu esitatud hagiavalduse. Kostja tunnistab, et krundi jagamisel jäävad tema territooriumile hagejale kuuluvad neli õunapuud ja osa kasvuhoonest. Ta on nõus omal jõul ja oma vahendite arvel tõstma osa kasvuhoonet ümber ning istutama õunapuud ümber. Kostja ei nõustu hageja poolt kohtule esitatud kasvuhoone ümbertõstmise ja õunapuude hinna kalkulatsiooniga. Hageja poolt esitatud kasvuhoone demonteerimine ja montaaži kalkulatsioon ei oma õiguslikku jõudu, kuna see on omakäeliselt koostatud hageja abikaasa poolt ning tõestatud olematu firma pitsatiga, millel tõenäoliselt ei ole litsentsi hindamiseks. Omamata ehitusalast haridust, märkis hageja ebatäpselt ära kasvuhoone vundamendi liigi. Tegelikkuses ei ole vundament monoliitne ega püsiv, vaid on laotud seinaplokkidest, ilma tsemendisegu kasutamata (s.t. on ajutine). See tähendab, et kasvuhoone demonteerimisele ja montaažile lukutatakse mitte rohkem kui 16 töötundi, maksumusega 15,90 krooni/tund (kokku 254,40 krooni). Kostja märgib, et kasvuhoone seisund on tänasel päeval avariiline, selle ekspluateerimine ei ole aga ohutu hageja ja ümbritsevate inimeste elu jaoks, mida tõendab fototabel. Samas kostja märgib, et ümber tõstetakse mitte kogu kasvuhoone, vaid ainult selle osa, mis asub tema territooriumil. Seepärast kostja on nõus demonteerima tema territooriumil asuva kasvuhoone osa ja panna see olemasolevast materjalist kokku teisel kohal hageja territooriumil. Vastuhagis mainitud 4 õunapuud kostja on nõus istutada ümber hageja krundile. Puude hindamine 8000 kroonile on põhjendamatu, kuna ei ole juurde lisatud dokumente, mis kinnitaksid nende vanust ja seisundit. Tänasel päeval on puude maksumus kostja arvates mitte rohkem kui 100 krooni ühe puu eest. Kostja palub jätta vastuhagiavaldus rahuldamata. Hageja arvamus kostja vastusele 19.03.2008.a on kohtule laekunud vastuhagiavalduse hageja arvamus kostja vastusele. Oma vastuses vastuhagiavaldusele kostja on kirjutanud, et ta ei ole nõus kasvuhoone ümberpaigaldamise tööde hindamisega, ega õunapuude, mida ta soovib omal teisse kohta ümber istutada, hindamisega. Hageja edastab kohtule oma nõuete õigsuse tõendamiseks kasvuhoone ümberpaigaldamise tööde lepingu ja OÜ Alpikann tehtud õunapuude maksumuse hindamisakti koos seletusega, et õunapuude uude kohta ümberistutamine on lubamatu nende puude suure vanuse tõttu. Samas teatas L. R. kohtule, et ta on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtu seisukoht TsMS § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata (kirjalikus menetluses). Kohus, uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et V. P. hagi L. R. vastu maavalduse jagamises ei kuulu rahuldamisele; L.R. vastuhagi V. P. vastu ühisomandis oleva maatüki kasutamise piirid kindlaks määramises ning 11550 krooni välja nõudes kulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
15.04.2005.a esitatud hagiavalduses palub V. P. jagada maatükk aadressil Linda 20, NarvaJõesuu vastavalt lisatud eksplikatsioonile ja 18.07.2005.a esitatud vastuhagiavalduses palub L.R. määrata kindlaks ühisomandis oleva maatüki kasutamise piirid vastavalt lisatud plaanile. V. P. nõue maatüki jagamise ning osa eraldamise kaasomandist ei vasta seadusele. Hageja viitas AÕS §-le 78. Kohus pöörab poolte tähelepanu, et AÕS § 78 kehtetu alates 01.07.2003. Sisuliselt paluvad hageja ja kostja kohtu arvates määrata kindlaks maatüki aadressil xxx kasutuskorda. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 70 lg 1, 2 ja 3 kohaselt ühine omand on kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. Ühine omand on kaasomand või ühisomand. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. AÕS § 71 lg 1 ja lg 2 kohaselt on kaasomanike osad ühises asjas võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Kaasomanikule kuulub tema osale vastav osa ühise asja viljast. AÕS § 72 lg 1-3 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kaasomaniku osale vastavat tulu, mida tal on õigus saada, ei või käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud enamus kaasomaniku nõusolekuta vähendada. Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Asi jagatakse vastavalt kaasomanike kokkuleppele kaasomandi lõpetamisel (AÕS § 77). Hageja ei esitanud kaasomandi lõpetamise nõue. Seoses sellega hagejal puudub õiguse nõuda maatüki jagamist. Hageja ja kostja esitasid maatüki plaani aadressil xxx, kus nad on märkinud, et maatüki üks pool asub V. P. kasutuses ning teine pool asub L. R. kasutuses. Vaidlust selle kohta ei ole. V. P. on nõus, et kasvuhoone ja õunapuud jäävad . R. kasutuses. Tutvunud 15.04.2005.a esitatud hagiavaldusega ja 18.07.2005.a esitatud vastuhagiavaldusega, kohus leiab, et V.P. ja L. R.saavutasid kokkulepet maatüki aadressil xxx kasutuskorra määramises vastavalt esitatud plaanile. 18.07.2005.a esitatud vastuhagis nõuab L. R. kostjalt rahaline hüvitis nelja õunapuu ja kasvuhoone eest summas 11 550 krooni. Nimetatud õunapuud ja kasvuhoone on L. R. kasutuses, kuid pärast maatüki kasutamiskorra määramist vastavalt esitatud plaanile jäävad need V. P. territooriumile. Hageja hindab nelja viljapuud kogusummas 8 000 krooni väärtuses olevaks ja klaasist puitkarkassil kasvuhoone teisse kohta toimetamist vastavalt lisatud arvestusele 3 550 krooni. Kostja ei nõustu hageja poolt kohtule esitatud kasvuhoone ümbertõstmise ja õunapuude hinna kalkulatsiooniga. Kohus leiab, et L. R. rahalise hüvitise summas 11 550 krooni nõue tuleb jätta rahuldamata. Kasvuhoone ja õunapuud on poolte kaasomandis. Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust (AÕS § 72 lg 3). Kohus leiab, et hageja L. R. poolt kohtule esitatud kasvuhoone ümberviimise arvestuses sisalduvad kulutused ei ole vajalikud ega ka põhjendatud. V. P. on nõus, et kasvuhoone ja õunapuud jäävad L.R. kasutuses. Seega hageja rahalise hüvitise nõue on põhjendamatu. AÕS § 77 lg 3 kohaselt võib kohus kaasomandi lõpetamisel ning kaasomandi reaalosadena jagamisel, kui reaalosade väärtus ei vasta kaasomanikule kuuluvate mõtteliste osade väärtusele, määrata rahalise tasaarvestuse osade ühtlustamiseks, samuti koormata üksikuid osasid servituudiga teiste osade kasuks.
Tulenevalt eeltoodust, kohus leiab, et L. R. rahalise hüvitise summas 11 550 nõue ei ole põhjendatud ning seetõttu tuleb see jätta rahuldamata. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Seega kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel jätab kohus kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 403 lg 1, 434-436, 438, 439, 441, 442, 452 lg 1, 630 lg 1, 632 lg 1; TsMS ja TMS RakS § 3.
Natalja Losevtsova Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.