Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest.

HAGI ALUSEKS OAD ASJAOLUD

02.septembril 2003 .a. esitas AS R (pankrotis) Tallinna Linnakohtusse hagi O P ja L H u vastu 4.septembri 1998.a. hüpoteegi seadmise lepingu, 19.jaanauri 1999.a. hüpoteegi üleandmise ning hüpoteegi seadmise lepingu tingimuste muutmise lepingu ning 1.novembri 1999.a. kinnistu ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu kui seaduse ja heade kommetega vastuolus O tehingute tühisuse tunnustamiseks. Alternatiivselt esitas hageja nõude nimetatud tehingute kehtetuks tunnistamiseks pankrotimenetluses tagasivõitmise korras. Samuti nõudis hageja omandiõiguse tunnustamist Harjumaal Harku vallas Tabasalu alevikus xxxasuvale kinnistule (kinnistu nr. xxx). Menetluse kestel esitas hageja lisaks nõude kinnistu väljanõudmiseks L H u ebaseaduslikust valdusest. Veel taotles hageja, et kohus kustutaks kinnistusraamatu kinnistusregistriosa nr. xxx teisest jaost kande 2 ning neljandast jaost kande 1 kui ebaõiged ning kannaks hageja kinnistu omanikuna teise jakku. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt oli hageja Harku maakonnas Harku vallas Tabasalu alevikus xxx asuva kinnistu (registriosa nr. xxx) omanikuks. 04.septembril 1998.a. sõlmisid hageja ja O P hüpoteegi seadmise asjaõiguslepingu, millega kinnistule seati O.P kasuks hüpoteek summas 1 000 000 krooni intressiga 15 % aastas ja kõrvalnõuetega summas 15 000 krooni esimesele vabale järjekohale. xxx.a. tehti selle kohta kanne kinnistusraamatusse. 19.jaanuari 1999.a. sõlmitud hüpoteegi üleandmise ning hüpoteegi seadmise lepingu tingimuste muutmise asjaõiguslepinguga andis O.P tema kasuks kinnistule seatud hüpoteegi üle L.H ule. Hüpoteegi intressimääraks sai 9,6 % aastas ja kõrvalnõuete suuruseks 20 000 krooni. Selle asjaõiguslepingu alusel kanti hüpoteek L.H u kasuks kinnistusraamatusse esimesele järjekohale 2.märtsil 1999.a. 15.septembril 1999.a. esitas L.H hageja nõukogule kirjaliku avalduse, milles avaldas soovi osta kinnistu hinnaga 10 000 krooni, viidates sellele, et kui kinnistu talle müüakse, nõustub ta lugema 1.novembril 1998.a. tema ja hageja vahel sõlmitud laenulepingu, mille kohaselt ta laenas hagejale 1 000 000 krooni, kehtivuse lõppenuks. 17.oktoobril 1999.a. võttis hageja nõukogu väidetavalt vastu otsuse müüa nimetatud kinnistu kostja L.H ule. Nõukogu koosoleku protokollile on alla kirjutanud nõukogu esimees O P. 1.novembril 1999.a. sõlmisid L.H ja hageja (juhatuse liikme AT isikus) kinnistu ostumüügilepingu ja asjaõiguslepingu, mille tulemusena 15.detsembril 1999.a. kanti L.H kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse. 10.novembril 2000.a. esitas hageja juhatuse uus liige AT Tallinna Politseiprefektuuri majanduskuritegude talitusele avalduse kriminaalasja algatamiseks, väites, et hageja ja kostja vahelist laenulepingut summas 1 000 000 krooni ei eksisteeri ning et nõukogu liikmed P, Paalo ja Niinemets ei ole kinnistu ostu-müügi tehinguks oma nõusolekut andnud ega ka vastavat protokolli vormistanud. Politsei algatas L.H u ja AT suhtes kriminaalasja 1⁄2-1177/02 (00231001035). Harju Maakohtu 10.juuli 2002.a. otsusega kuulutati Eesti Maapanga (pankrotis) pankrotiavalduse alusel välja AS R pankrot ja pankrotihalduriks määrati G Kivila. Eesti Maapanga (pankrotis) pankrotiavaldus põhines Harju Maakohtu 13.detsembri 2000.a. otsusel, millega AS R mõisteti Eesti Maapank (pankrotis) kasuks välja 1 601 433,44 krooni tulenevalt 13.jaanuril 1997.a. sõlmitud laenulepingust. Selle laenu tagatiseks oli 13.jaanuasril 1997.a. sõlmitud pandileping hagejale kuuluvatele garaažiboksidele asukohaga Xxx, s.o. vallasasjale, mis kinnisasjaks muutudes sai kantud registriossa nr. xxx. Pandilepingu punkti 7 kohaselt oli pandipidajal õigus nõuda pandi eseme muutumisel maa oluliseks osaks pandiõiguse ümbervormistamist kinnistut koormavaks hüpoteegiks ning vastava lepingu kohustusid pooled sõlmima 10 päeva jooksul pandi eseme aluse maa kandmisest

kinnistusraamatusse. Vastavat teadet pole Eesti Maapangale kunagi saadetud, küll on vormistatud hüpoteegid eespool kirjeldatud tehingutega kostjate kasuks, kes olid ka hageja aktsionärid ehk lähikondsed PankrS § 49 tähenduses. Hageja ja kostja O.P vahel 4.septembril 1998 .a. sõlmitud hüpoteegi seadmise asjaõigusleping ja O.P ning L.H u vahel hageja kui omaniku nõusolekul 19.jaanuaril 1999.a. sõlmitud hüpoteegi üleandmise ning hüpoteegi seadmise lepingu tingimuste muutmise asjaõigusleping on tehingute on tehingute tegemise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TSüS) § 66 lõike 1 ja 2 alusel tühised kui seaduse ja heade kommetega vastuolus Oad tehingud. Kostjad olid hageja asutajad ja aktsionärid ning kostja O.P ka hageja nõukogu esimees. 11. septembril 1996 toimus hageja juhatuse koosolek, kus osalesid ka kostjad ning kus otsustati laenu taotlemine Virumaa Kommertspangalt (hilisema nimega Eesti Maapank) garaažibokside pantimise tagamisega; maa erastamisel otsustati seada laenuandja e. pandipidaja kasuks hüpoteek. Hageja sai laenu 900 000 krooni, mis hiljem seoses tagasi maksmata jätmisega põhjustas hageja pankroti väljakuulutamise. Sõlmiti ka pandileping garaažiboksidele. Sõlmimata jäi aga hüpoteegi seadmise leping pandipidaja kasuks pandi eseme muutumisel maa oluliseks osaks. Kostjad olid teadlikud hageja kohustusest tagastada laen Eesti Maapangale (pankrotis), kuid vaatamata sellele vormistasid hüpoteegi enda kasuks. Sellised tehingute sõlmimine on heade kommetega vastuolus ning järelikult on tehingud TsÜS § 66 lõike 1 kohaselt tühised. 03.septembri 1998.a. ja 19.jaanuari 1999.a. hüpoteegi seadmisega seotud tehingute tegemiseks hageja nõukogu äriseadustiku §-st 317 tulenevat korraldust juhatusele ei ole andnud. Samuti on hageja põhikirja punkti 76.3 kohaselt nõukogu nõusolek vajalik kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamisel ja koormamisel. Kuna neid nõusolekuid ei ole antud, on tegemist tühiste tehingutega vastuolu tõttu seadusega. Kui kohus tunnistab tühiseks 4.septembril 1998.a. sõlmitud hüpoteegiseadmise asjaõiguslepingu, siis on kehtetu TsÜS § 66 lõike 3 kohaselt algusest peale ning O.P ei ole hüpoteegipidajaks registriosa nr. xxx suhtes kunagi olnud. Seega ei saanud ta sõlmida L.H uga 19.jaanuaril 1999.a. hüpoteegi üleandmise asjaõiguslepingut ning seetõttu on see leping seadusega vastuolus. Hageja nõuete rahuldamisel on registriosa nr. xxx neljandas jaos kande 1 puhul tegemist ebaõige kandega AÕS § 57 lõike 1 tähenduses ning seepärast taotleb hageja ka nimetatud kande kustutamist. 1.novembril 1999.a. sõlmitud kinnistu ostu-müügileping ja asjaõigusleping on kehtetud samuti kui heade kommete ja seadusega vastuolus O tehingud. Ükski dokument ei kinnita, et hageja oleks saanud L.H 1000000 krooni. Järelikult ei olnud mingit põhjust müüa kinnistut L.H ja seda 10 000 krooniga. Kõik vaidlustavad lepingud on sõlmitud ettevõtte nõukogu nõusolekuta. AT volitused AS-i R juhatuse liikmena lõppesid 25.oktoobril 1999 ja 1.novembril 1999.a. kirjutas ta kinnistu ostu-müügilepingule alla üksnes O P sunnil . Kui 1.novmbril 1999.a. tehtud tehing ei oleks tühine, tuleks see kehtetuks tunnistada PankS § 43 lg.1 punkti 4 alusel, kuna L.H oli tehingute tegemise ajal hageja enamusaktsionär ja seega tema lähikondne. Hageja on viidanud ka PankrS § 44 lg.1 punktile 4 ja k lõikele 2. 07.02.2006.a. esitatud täiendavas ja täpsustavas hagiavalduses palub hageja tunnistada kehtetuks 04.09.1998.a. AS R ja O P vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise kokkulepe ja asjaõigusleping PankrS § 43 lg.1 p.4 ja § 49 lg.2 p.1 ja 2 koostoime alusel ja kohustada L H ut andma nõusoleku kinnisomandi tagasikandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks. Hageja leiab , et 04.09.1998.a. AS R ja O P vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise kokkulepe ja asjaõigusleping ja 19.01.1999.a. O P ja L H u vahel AS R kui omaniku nõusolekul sõlmitud hüpoteegi üleandmise kokkulepe ning hüpoteegi seadmise lepingu tingimuste muutmise asjaõigusleping on tehingute tegemise ajal kehtinud TsÜS § 66 lg.1 alusel tühised tehingud

kui heade kommetega vastuolus Oad tehingud ning TsÜS § 66 lg.2 alusel tühised tehingud kui seadusega vastuolus Oad tehingud. 21.12.2007.a.hageja loobub oma hagiavalduses ja täpsustustes selle juurde väljendatud nõudest tunnistada tühiseks hageja ja kostja O P vaheline 04.09.1998.a. sõlmitud hüpoteegi seadmise asjaõigusleping kui heade kommete ja seadusega vastuolus O tehing. Hageja taotleb üksnes tagasivõitmise korras tehingute kehtetuks tunnistamist. Kostja O P vastuväited Kostja hagi ei tunnista. 1998.a. veebruari alguses sõlmiti laenuleping hageja ja inglise firma WTLtd. Vahel summas 45 000£, mis on ca 1 000 000 krooni. Laenusumma tagasimaksmise tähtaega pikendati poolte kokkuleppel mitu korda. Laen võeti kaupade tarnimiseks AS-i D kalatööstusele, kasutades selleks hageja transporti. AS D tasus saadud karpide eest osaliselt kohe ka ülejäänud mõningase viivitusega. Seoses ajutiste tagasilöökidega kalaturul tekkis olukord, kus kogu laenusumma väärtuses oli kaup AS-i D käes ja selle ee4st ei olnud AS D veel tasunud. Kostja informeeris tekkinud olukorrast laenuandjat ja nendepoolne nõue oli, et seataks laenulepingust tuleneva laenusumma ulatuses tagatis. Laenuandja poolt anti kostja nimele välja vastavasisuline volikiri. Notar volikirja ei aktsepteerinud, sest volikiri oli Eestis legaliseerimata Laenuandja nõusolekul seati hüpoteek kostja kui laenuandja poolt määratud füüsilise isiku kasuks. Selle kohta sõlmis laenuandja kostjaga täiendava kirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt kostja käendas hageja laenusumma tagasimaksmist laenuandjale ka oma isikliku varaga. 31.detsembri 1998.a. seisuga oli AWS-i D võlg 583 308,70 krooni. Pankrotihoiatuse esitamise päeva 4 märtsi 1999.a. seisuga oli võlgnevus 238 860,70 krooni ja selle tasus AS D üks päev enne Saare Maakohtus väljakuulutatud eelistungit 17.mail 1999.a. Hageja maksis AS D saadud summa koheselt laenuandjale. Seoses sellega loeti hageja kohustused täidetuks 1.veebruaril 1998.a. sõlmitud laenulepingust tulenevalt ja lõppes ka kostja ja laenuandja vahel sõlmitud täiendav käendus. Ei lõppenud aga teised kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingust tulenevad hageja kohustused, mis olid tagatud hüpoteegiga. O.P ei nõustu hageja väitega, et AS Eesti Maapank ei teatatud pandieseme muutumisest kinnisasja oluliseks osaks. Nimelt toimusid 1998.a. aprillist augustini mitmed kohtumised panga Keila harukontoris, kus maikuus anti laenuhaldurile üle ka notariaalse ostu-müügilepingu koopia. Kuna oli algatatud panga pankrotimenetlus, puudus laenuhalduril seisukoht, kes ja millal sellega tegelema hakkab. 16.08.1998.a. teatati kirjalikult panga pankroti väljakuulutamisest. 14.06.1999.a. pakkus hageja pangale lisatagatisena hüpoteegi seadmist teisele järjekorrale. Pangaga sõlmitud lihtkirjaliku laenulepingu kohaselt oli laenuvõtja kohustatud maa erastamisel vormistama hüpoteegi laenuandja esimesele järjekorrale, kuid sama l päeval sõlmitud notariaalse pandilepingu kohaselt oli pandieseme muutumisel maatüki oluliseks osaks pandipidajal õigus nõuda pandiõiguse ümbervormistamist hüpoteegiks esimesele võimalikule järjekohale. Kohtukulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja L H u vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Ebaõige on hageja väide, et 19.jaanuaril 1999.a.sõlmitud leping on tühine. Selle lepingu sõlmimise õiguslikuks aluseks oli hageja ja kostja vahel 1.novembril 1998.a. sõlmitud laenuleping, millega kostja laenas hagejale 1000000 krooni. Laenulepingu sõlmimise õiguslikuks aluseks oli hageja nõukogu koosoleku 20.augusti 1998.a. protokoll. Hagejale laenatud raha tagasisaamise kindlustamiseks sõlmis kostja O.P kui hageja nõukogu esimehega hagejale kuulunud kinnistule seatud hüpoteegi üleandmise lepingu.

Kostja ei ole hageja lähikondne PankS § 49 tähenduses. Kostja ja ATsõlmisid 7.jaanuaril 1999.a. hageja aktsiate ostu-müügilepingu, millega kostja müüs ATkõik tema omandis olnud 21 aktsiat kogumaksumusega 1 050 000 krooni.

Esimese astme kohtu otsus 19.novembri 2004.a. otsusega rahuldas Tallinna Linnakohus hagi. Kohus tunnustas 4.septembri 1998.a. hüpoteegi seadmise asjaõiguslepingu, 19.jaanuari 1999.a. hüpoteegi üleandmise ning hüpoteegi seadmise lepingu muutmise asjaõiguslepingu ja 1.novembri 1999.a. kinnistu ostu-müügi- ja asjaõiguslepingu tühisust TsÜS –st tulenevatest alustest lähtuvalt. Alternatiivselt , tunnustas AS-i R (pankrotis) omandiõigust vaidlusalusele kinnistule ning mõistis selle välja Tallinna Linnakohtu kinnistusameti Harju kinnistusjaoskonnas avatud kinnistusraamatu registriosa nr. xxx II jaost kande nr. 2 ja IV jaost kande nr.1. Kuna hageja vaidlustas 04.09.1998, 19.01.1999 ja 01.11.1999 tehingud rohkem kui ühel alusel, analüüsis kohus ka võimalikku kehtetust Pankrotiseaduse alusel. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium leidis, et otsus ei ole õige ja tuleb tühistada ja saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Kolleegium leidis, et kohus ei saa üheaegselt rahuldada hagi tehingu tühisuse tunnustamiseks ja sama tehingu tagasivõitmiseks tehingu tegemise ajal kehtinud PankS redaktsiooni § 42 lg.-1 tähenduses. Täitmata on TsMS § 164 lg.1 punktides 1 ja 2 sätestatu: välja ei ole selgitatud hageja põhjendusi ja kostjate vastuväiteid tehingute vastuolu osas heade kommetega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Harju Maakohtu jõustunud kohtuotsusega kriminaalasjas 1⁄2-1177/02 (00231001035) on kostja L H tunnistatud süüdi KrK § 143 lg 2 p 1-1 ja § 186 järgi. Kohus tuvastas kriminaalasjas, et L H kasutas Tallinna notar K D büroos AS R büroos aadressil XXX AS–le R kuuluva kinnistu asukohaga XXX ostu-müügilepingu sõlmimisel võltsitud AS R nõukogu 17.10.1999.a. koosoleku protokolli, viies sellega A.T , kes esindas lepingu sõlmimisel AS R ning notari K.D eksimusse aktsiaseltsi nõukogu nõusoleku osas nimetatud tehingu suhtes ja omandas pettuse teel 10000 krooni eest AS R kuuluva kinnistu, mille tegelik väärtus oli 325 000 krooni, pannes seega toime võõra vara saamise pettuse teel, millega põhjustati suur varaline kahju. Jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et kostja Lembrit H võltsis koos A. T ga ametlikku dokumenti kasutamise eesmärgil, allkirjastades oma nimelt 02.11.1999.a. ATpoolt koostatud fiktiivse laenulepingu kuupäevaga 01.11.1998.a. selle kohta, et L H kui laenusaaja annab As R kui laenusaajale sularahas üks miljon krooni laenu, millist laenu L.H AS R tegelikult ei andnud. Samuti tema 04. ja 07.11.1999.a. nõudis A.T lt AS R fiktiivse kassa kviitung-orderi nr 17 kuupäevaga 05.01.1999.a. koostamist ühe miljoni krooni sularaha laekumise kohta L.H ult, millise kviitungorderi ATka 07.11.1999.a. koostas ja L.H ule kasutamiseks üle andis, kuigi sellist raha L.H tegelikkuses AS R kassasse üle ei andnud. Nimetatud ametlike dokumentide võltsimise organiseeris L.H eesmärgiga varjata tema poolt toime pandud kelmust. Tehingute kehtivuse ajal kehtinud PankS redaktsiooni § 43 lg.1 ja p.4 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku tehingu, mis oli tehtud viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse

algatamist, kui võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldajate huve ja tehingu teine pool oli tema lähikondne, kes sellest teadis või pidi teadma. PankS § 49 lg.2 p.1 ja 2 tulenevalt on juriidilisest isikust võlgniku lähikondne tema nõukogu liige või aktsionär, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiatega määratud häältest. PankS § 42 tagasivõitmisel tunnistab kohus §-des 43,44, 47 ja 48 sätestatud alustel kehtetuks tehingud ja muud õigustoimingud ning mõistab pankrotivarasse nende tehingute ja muude õigustoimingutega ning §-des 45 ja 46 sätestatud alustel võlgniku omandist väljaläinud vara. Hageja pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu 10.07.2002.a. otsusega. Vaidlusalused tehingud olid tehtud viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist. 19.01.1999.a. sõlmitud tehing , mis oli suunatud äriühingule kuuluva kinnisvara koormamisele ja 01.11.1999.a. kinnistu võõrandamise tehing kahjustasid võlausaldajate huve, kuna nimetatud tehingutega väljus võlgniku varast kinnisasi väärusega 1 000 000 krooni (vastavalt hindamisaktile ja ekspertarvamusele ), laekus vaid 10 000 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus selles , et O P näol on tegemist nii hageja asutaja, nõukogu esimehe kui aktsionäriga. Seda asjaolu tõendab juhatuse koosoleku protokoll (t lk 42), O P seletus äriühingu juhatusele (t lk 56), aktsionäride korralise üldkoosoleku protokoll (t lk. 5960), nõukogu koosolekute protokollid (t lk 142, 166), asutamiskoosoleku protokoll (t lk 206209), laenuavaldus Viru Kommertspangale (t lk.217-218), volikiri (t lk 219), avaldus (t lk 226), avaldus pangale (t lk 223) O P, olles nii hageja aktsionär kui nõukogu esimees ja olles teadlik hageja kohustusest tagastada AS Eesti Maapank (pankrotis) laen kui kohustusest vormistada peale pandieseme muutumist maatüki oluliseks osaks laenusaaja kasuks hüpoteek esimesele järjekohale, vormistas hüpoteegi enda kasuks. L H oli äriühingu asutaja ja teatud ajani selle aktsionär. Selle kohta, millal L H oma aktsiad võõrandas , on kohtule esitatud vastandlikke tõendeid .L H u seletuste kohaselt võõrandas ta kõik oma aktsiad 07.01.1999.a. Aarne T le. Ka aktsiate ostu-müügi lihtkirjalik leping kannab 07.jaanuari 1999.a. kuupäeva (t lk 144). Hageja poolt on kohtule esitatud 01.11.1999 kuupäeva kandev L H u avaldus hageja juhatusele sooviga müüa talle kuuluvad nimelised aktsiad (t lk 225) ja aktsionäride O P, K.K ja I P avaldused oktoobri- ja novembrikuust 1999 teatega L H u aktsiate ostmisest keeldumisest. (t lk. 226-228). Hinnanud ülaltoodud tõendeid kogumis, asub kohus seisukohale, et L H u omandis olnud aktsiate võõrandamine 07.01.1999.a. on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega. Kohus, hinnates kõiki tõendeid kogumis ,leiab, et aktsiad kirjutati ümber mitmel korral, ühelt isikult teisele. Tõendamata on , et aktsiad müüdi enne 01.novembrit 1999.a. Aktsionäride 30.06.1999.a. üldkoosoleku protokollist nähtub, et L H ul oli 16 aktsiat 30-st, O Pl 4 aktsiat 30-st. Seega olid vaidlusaluste tehingute tegemise ajal nii L H kui äriühingu enamusaktsionär ja O P kui rohkem kui 1/10 aktsiaid omav aktsionär PankrS § 43 lg.1 p.4 alusel juriidilise isiku lähikondsed.(t lk 59-60). Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt tuleb tunnistada kehtetuks AS R ja O P vaheline 04.09.1998.a. sõlmitud hüpoteegi seadmise asjaõigusleping , AS R, O P ja L H u vaheline 19.01.1999.a. sõlmitud hüpoteegi üleandmise ning hüpoteegi seadmise lepingu tingimuste muutmise asjaõigusleping , 01.11.1999.a. AS R (pankrotis) ja L H u vahel sõlmitud kinnistu ostu-müügi- ja asjaõigusleping PankS §43 lg.1 p.4 ja § 49 lg.2 p.2 alusel. Kehtetuks tunnistatud tehingutega võlgniku omandist väljaläinud vara kuulub väljamõistmisele pankrotivarasse PankS § 42 lg1 alusel. Kinnistu asukohaga xxx , mille kohta on Harju Maakohtu kinnistusjaoskonnas avatud kinnistu registriosa nr. xxx / xxx, katastritunnus 19801.002.3460, tuleb välja mõista L H u valdusest AS R (pankrotis)

pankrotivarasse. Kinnistusraamatus tuleb kustutada L.H u omanikukanne ja kanda kinnistusraamatusse omanikuna hageja . Hagi rahuldamisel kuulub riigilõiv, mille tasumisest riigituludesse oli hageja kohtu 03.09.2003 määrusega vabastatud, nõuda välja kostjatelt TsMS § 64 lg.1 alusel. Hageja esitas kokku kuus hindamisele mittekuuluvat nõuet, millelt riigilõiv vastavalt kokku 6x 60,00 = 360,00 krooni (RLS § 37 lg.3) . Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.