Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

2-06-32675

Juhindudes Tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse (TÕAS) § 64 lg 1 esitab avaldaja kaebuse tööstusomandi apellatsioonikomisjoni 20.06.2006 otsuse nr 814-o tühistamiseks. Tulenevalt TOAK pädevusest ning tööstusomandi esemete õiguskaitse kohtueelset vaidlustamist sätestava TÕAS § 51 lg 1 saatis TOAK esitatud vaidlustusavalduse taotlejale, esindajale ning tegi ettepaneku esitada oma kirjalik seisukoht vaidlustusavalduse suhtes kolme kuu jooksul vaidlustusavalduse menetlusse võtmisest. Avaldaja oma seisukohti ei esitanud, kuna vaidlustusavalduses on korduvalt rõhutatud täiendavate dokumentide esitamist vaidlustaja poolt. Kuna vaidlustusavalduses lubatud dokumente vaidlustusavalduse esitaja menetluse jooksul ei esitanud, siis AEAS soovis oma lõplikes seisukohtades argumenteerida menetluse jooksul esitatud vaidlustusavalduse esitaja poolt väidete ning tõendite vastu. Samas ei loobunud AEAS protsessis osalemisest. Tulenevalt TÕAS § 51 lg 4 asjaolu, et menetlusosaline ei ole oma kirjalikku seisukohta esitanud või küsimusele vastanud, ei takista menetluse jätkamist. 06.06.2006 kirjaga edastas TOAK AEAS esindajale vaidlustusavalduse esitaja lõplikud seisukohad vaidlustusavalduse kohta. Ettepanekut omapoolsete lõplike seisukohtade esitamiseks TOAK-i AEAS-ile ei teinud rikkudes TÕAS § 541 lg 2. Ootamata ära seadusega määratud aega (menetlusosaline peab esitama lõplikud seisukohad ühe kuu jooksul), TOAK 14.06.2006 alustas antud asjas lõppmenetluse, kusjuures mitte teavitades sellest taotlejat. TOAKi sõnul avaldati lõppmenetluse alustamise kohta § 55 lõike 4 (2. lause) nõuetele vastav teade TOAKi kodulehel, s.o. päeval, mil vastav TOAS § 55 lõike 2 kohane resolutsioon tehti. See tähendab, et lõppmenetlust alustati 8 päeva pärast vaidlustusavalduse esitaja lõplikke seisukohtade taotlejale edastamisest. Taotleja ei saanud seda oodata ega iseseisvalt kontrollida, kuna Apellatsioonikomisjon pole teda sellest kirjalikult teavitanud, Apellatsioonikomisjoni elektrooniline koduleht aga seda informatsiooni lõppmenetluse alustamise kohta sõltuvalt kasutatavast veebibrauserist ei näita, s.t. et andmed TOAK kodulehel on interneti kasutajale kättesaadavad vaid osaliselt. Seega on rikutud TÕAS § 541 lg 2 selles osas, et lõppmenetlust oli alustatud enne ühekuulise perioodi lõppemist ning TÕAS § 55 lg 4, mille kohaselt lõppmenetluse alustamisest teatatakse viivitamata menetlusosalistele. TOAK vaidlustatavas otsuses väljendatud seisukoha kohaselt ei saagi teine menetlusosaline esitada lõplikke seisukohti ühe kuu jooksul, kuna sellist ettepanekut pole apellatsioonikomisjoni poolt temale tehtud. Seega ka Apellatsioonikomisjoni otsus oleks nagu lõplik, kuna taotlejal antud asjas üldse puudub õigus ennast kaitsta, kuna ta oma esialgseid seisukohti pole esitanud. 20.06.2006.a. edastas TOAK AEAS volitatud esindajale apellatsioonikomisjoni otsuse. Nimetatud otsuses on toodud, et vastustaja ei ole komisjonile vaidlustusavalduse kohta oma seisukohti ning ka lõplikke seisukohti esitanud. AEAS nõustub nimetatud väitega, kuid ainult osas, mis puudutab esialgsete seisukohtade esitamist, lõplike seisukohtade esitamise ettepanekut ei ole TOAK AEAS-ile teinud. Kaubamärki käsitlevat vaidlustusavaldust ei saa läbi vaadata, andmata vastaspoolele võimalust argumenteerida oma õigust kaubamärgi registreerimiseks. Selline menetlusnormide

2-06-32675 rikkumine annab ühepoolse võimaluse andmete valikuks ja nende vaidlustusavalduse esitaja poolseks tõlgendamiseks ja võib viia väära otsuse tegemiseni. Seega tekib olukord, mis on täielikult vastuolus vaidlustuste lahendamise mistahes normidega – täielikult keelduti taotleja ärakuulamisest ning võeti vastu otsus. Tulenevalt TÕAS § 541 lg 1 peab TOAK andma kõigile menetlusosalistele võimaluse esitada omapoolsed seisukohad ja ka lõplikud seisukohad vaidlustusavalduse suhtes/kohta. Ka TOAK enda varasem vaidlustusavalduste lahendamise kord kinnitab käesolevas kaebuses toodud kaebuse esitaja väiteid. Osundame siinkohal mitmetele TOAK-i otsustele, millistest nähtub, et hoolimata sellest, et menetlusosaline ei ole esitanud omapoolseid esialgseid seisukohti vaidlustusavalduse suhtes, on TOAK järginud TÕAS sätestatut ning teinud menetlusosalistele ettepaneku esitada lõplikud seisukohad vaidlustusavalduse suhtes/kohta. Puudutatud isiku Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni seisukoht Vastavalt TÕAS kehtiva 08.04.2005 jõustunud redaktsiooni § 541 lõigetele 1 ja 2 (1. lause) teeb tööstusomandi apellatsioonikomisjon lõplike seisukohtade esitamise ettepaneku menetlusosalistele kuu möödumisel menetlusoalistelt seisukohtade saamisest, kusjuures esiteks tehakse ettepanek lõplike seisukohtade esitamiseks vaidlustusavalduse esitajale. TÕAS § 51 lõigete 1 ja 4 kohaselt vaidlustusavalduse menetlusse võtmisel saadab apellatsioonikomisjon teisele menetlusosalisele kaebuse või vaidlustusavalduse ärakirja ja teeb talle ettepaneku esitada oma kirjalik seisukoht kolme kuu jooksul, arvestades ettepaneku tegemise kuupäevast, kusjuures asjaolu, et menetlusosaline ei ole oma kirjalikku seisukohta esitanud või küsimusele vastanud, et taksita menetluse jätkamist. TOAS § 541 lõike 2 2. lause kohaselt edastab apellatsioonikomisjon vaidlustusavalduse esitaja lõplikud seisukohad viivitamata teisele menetlusosalisele koos ettepanekuga esitada omapoolsed lõplikud seisukohad. Vastavalt sama lõike 4 eriregulatsioonile võib lõplikes seisukohtades viidata üksnes asjaoludele, mis kirjalikes seisukohtades esile toodi, ja tõenditele, mis olid enne lõplike seisukohtade esitamise ettepaneku tegemist apellatsioonikomisjonile esitatud. Kui menetlusosaline ei ole esitanud kirjalikku seisukohta, milles ta vaidleks vastu vaidlustusavalduses esitatud väidetele, argumentidele ja neid põhistavatele tõenditele ega vastanud talle esitatud küsimustele, ei ole ka võimalik esitada selliseid lõplikke seisukohti, mis baseeruksid menetlusosalise poolt varem öeldule või esitatule ja seega lõplike seisukohtade esitamise ettepaneku esitamiseks puudus menetluslik vajadus. Vastavalt TÕAS § 541 lõikele 5 ei takista menetlusosalise lõplike seisukohtade puudumine lõppmenetluse alustamist ja otsuse tegemist. Asjas nr 814 lõppmenetluse alustamise kohta avaldati TÕAS § 55 lõike 4 2. lause nõuetele vastav teade 14.06.2006, s.o päeval, mil vastav TÕAS § 55 lõike 2 kohane resolutsioon tehti ning seda on võimalik tõendada logifaili abil. AEAS viide sellele, et TOAK ei ole antud vaidlustusavalduse lahendamisel juhindunud oma töös menetluspraktikast, on ebaoluline, sest apellatsioonikomisjon juhindub oma töös seadustest ja nende alusel väljaantud alamaktidest. Sealjuures nii vaidlustusavalduste kui ka kaebuste lahendamisel ei kasutata otsustamisel varem tehtud otsuseid, vaid vaadatakse igat vaidlust eraldiseisvana. Menetlusosalistel on õigus tulenevalt TÕAS § 58 esitada taandusavaldus apellatsioonikomisjoni liikme suhtes. Seda õigust kaebaja ei kasutanud. Seega väita, et tegemist oli erapooliku ja ebaausa asja menetlemisega, on ebaõige. Apellatsioonikomisjon leiab, et kaebus on põhjendamata, asja läbivaatamisel ei ole rikutud menetlusnorme ning palub jätta kaebus rahuldamata.

2-06-32675 Puudutatud isiku BP seisukoht Avaldaja on esitanud tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse (TÕAS) § 64 lg 1 kohase kaebuse Majandusja kommunikatsiooniministeeriumi Tööstusomandi Apellatsioonikomisjoni (TOAK) 20.06.2006 otsuse nr 814-o tühistamiseks. TOAK 20.06.2006 otsus nr 814-o on tehtud menetluse, mis algatati BP vaidlustusavalduse alusel, tulemusel. Nagu nähtub ka esitatud avaldusest, avaldaja vaidlustusavalduse eelmenetluses ei osalenud. TOAK edastas BP vaidlustusavalduse avaldajale ning andis vastamise tähtaja. Avaldaja vaidlustusavaldusele ei vastanud, kuid samas ei loobunud ka selgesõnaliselt menetluses osalemisest. Kuigi avaldaja oli jätkuvalt menetlusosaline vaidlustusavalduse nr 814 menetluses kaasnevad eelmenetluses mitteosalemisega õiguslikud tagajärjed, mida avaldaja ei ole arvesse võtnud. Vastavalt TÕAS § 541 lg 4 lõplikes seisukohtades võib viidata üksnes asjaoludele, mis kirjalikes seisukohtades esile toodi, ja tõenditele, mis olid enne lõplike seisukohtade esitamise ettepaneku tegemist apellatsioonikomisjonile esitatud. Seega isegi juhul, kui TOAK eksis formaalselt ja ei andnud avaldajale võimalust esitada oma lõplikke seisukohtasid, siis sisulist avaldaja õiguste piirangut sellega ei kaasnenud. Kuna avaldaja menetluse jooksul ei olnud ühtegi vastust esitanud, siis puudusid ka avaldaja poolt esitatud seisukohad ning tõendid. Lõplikes seisukohtades oli vastavalt TÕAS § 541 lg 4 võimalik viidata aga üksnes neile seisukohtadele ja tõenditele, mis pidid olema juba varasemalt TOAK-le esitatud. Seetõttu, kuigi avaldaja sõnaselgelt ei loobunud menetluses osalemisest, tuleneb avaldaja tegevusetusest siiski, et ta oli minetanud oma õiguse sisuliste vastuväidete esitamiseks lõplikes seisukohtades, mille esitamise soovist on avaldaja oma Harju Maakohtule esitatud avalduses teada andnud. Sellest tulenevalt on menetlusnormi rikkumine, mida avaldaja käesoleval hetkel TOAK-ile ette heidab üksnes formaalne ning selle menetlusnormi eiramise tõttu ei olnud AEAS õigused sisuliselt piiratud. Riigikohus on leidnud oma 29.05.2001 lahendis nr 3-3-1-30-01, et menetlusnormide rikkumine haldusmenetluses toob kaasa haldusakti tühistamise vaid siis, kui selline rikkumine viis või võis viia asja ebaõigele otsustamisele. Kuna AEAS ei saanud esitada ühtegi sisulist seisukohta ega tõendit oma lõplikes seisukohtades, sest menetluse jooksul AEAS vaidlustusavaldusele ei vastanud, siis ei mõjutanud selline formaalne menetlusnormi rikkumine TOAK poolt ka otsuse sisu ega viinud asja ebaõigele otsustamisele. AEAS lõplikest seisukohtadest ei oleks TOAK saanud seadusega lubatud viisil informatsiooni, mis oleksid võinud mõjutada tema otsust. Isegi kui AEAS oleks esitanud oma lõplikud seisukohad, ei oleks saanud neid arvesse võtta. Vaidlustusavalduse menetluses esitab oma lõplikud seisukohad vastavalt TÕAS § 541 lg 2 esmalt vaidlustusavalduse esitaja ning seejärel taotleja. Nõue, et lõplikes seisukohtades saab viidata üksnes varem esitatud seisukohtadele ning tõenditele kaitseb vaidlustusavalduse esitajat võimalike taotleja üllatuslike seisukohtade ning tõendite eest, millele vaidlustusavalduse esitajal eelneva menetluse jooksul ei ole olnud võimalik vastata. TÕAS ei näe ette vaidlustusavalduse esitaja õigust vastata omalt poolt taotleja lõplikele seisukohtadele ning seetõttu on menetluse läbipaistvuse ning õigsuse nimel kehtestatud kord,

2-06-32675 et oma lõplikes seisukohtades võetakse kokku oma varasemad seisukohad ning arvestades seejuures vastaspoole vastuväiteid. Juhul, kui AEAS oleks saanud menetluses viimasena esitada oma lõplikud seisukohad olukorras, kus varasemalt ei olnud AEAS oma seisukohti avaldanud, oleks ebaõiglasesse olukorda olnud seatud vaidlustusavalduse esitaja, kuna temal puuduks võimalus vastaspoole lõplikele seisukohtadele (mis oleksid tegelikult alles esimesed avaldatud seisukohad) vastata. Seega olukord, kus menetlusosaline ei avalda oma seisukohta vaidlustusavalduse kohta, kuid siiski omaks võimalust esitada oma lõplikud seisukohad kahjustaks teise menetlusosalise õigusi, kellel puuduks võimalus vastaspoole seisukohtadele üldse vastata. Eeltoodud viitab menetlusosaliste poolte võrdse kohtlemise vajadusele, mis oleks antud vaidlustusavalduse asjas olnud rikutud juhul, kui AEAS oleks saanud esitada oma sisulised seisukohad vaidlustusavalduse kohta alles lõppmenetluses. TOAK tegevus – mitte anda üldse võimalust AEAS-le esitada oma lõplikud seisukohad – on õigustatud menetluse otstarbekuse põhimõttega. Puudus vajadus menetlusega viivitada ning oodata taotleja lõplikke seisukohti olukorras, kus taotleja õigus oli puhtalt formaalne ning tal puudus sisuline õigus esitada oma seisukohti või tõendeid lõplikes seisukohtades põhjusel, et varasemalt ei olnud taotleja menetluses aktiivselt osalenud. TOAK on menetluse jooksul andnud AEAS-le võimalusi oma õigusi kaitsta, seda läbi vastuse esitamise BPvaidlustusavaldusele. Samuti puudus BP vajadus täiendada oma vaidlustusavaldust uute seisukohtade või tõenditega olukorras, kus AEAS oli ilmselgelt otsustanud vaidlustusavalduse menetluses mitte osaleda. Tulenevalt TÕAS § 541 lg 4, TsMS § 172 lg 1 ja 5 taotleb puudutatud isik avalduse rahuldamata jätmist ja menetluskulude, s.h BP kohtuvälised kulud, avaldaja kanda jätmist. Kohtumääruse põhjendused Avaldaja esitas kohtule avalduse juhindudes Tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse (TÕAS) § 64 lg 1, mille kohaselt võib vaidlustusavalduse menetlusosaline, kes soovib TOAKi otsuse peale edasi kaevata menetlusnormide rikkumise tõttu, esitada kaebuse TOAKi otsuse peale Harju Maakohtusse kolme kuu jooksul apellatsioonikomisjoni otsuse avaldamisest arvetes. TsMS § 475 lg 1 p 17 ja TÕAS § 64 lg 1 2.lause alusel vaatab kohus kaebuse läbi hagita menetluses. Kohtule esitatud tõendite kohaselt esitas puudutatud isik BP01.09.2004 Tööstusomandi Apellatsioonikomisjonile (TOAK) vaidlustusavalduse kaubamärgi BEKO registreerimise klassides 7 ja 11 avaldaja nimele tühistamiseks (lk 9-12). Tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse (TÕAS) § 1 lõikest 1 tulenevalt pidi TOAK esitatud vaidlustusavaldust menetlema nimetatud seaduses sätestatu alusel. Menetlust apellatsioonikomisjonis reguleerib TÕAS 3.jagu. Kohus analüüsib vaid neid sätteid, mille rikkumisele avaldaja on tuginenud. Juhindudes TÕAS § 48 võttis TOAK vaidlustusavalduse menetlusse ja määras eelmenetleja (TOAKi 17.09.2004 kiri Patendiametile). Kooskõlas TÕAS § 51 lõikega 1 pidi TOAK saatma avaldajale vaidlustusavalduse ärakirja ja tegema talle ettepaneku oma kirjalik seisukoha esitamiseks kolme kuu jooksul, arvates ettepaneku tegemise kuupäevast. Sellise kirja saatis TOAK avaldajale 17.09.2004. Kirja saamist ei ole avaldaja vaidlustanud.

2-06-32675 § 51 lg 2 ja 3 järgi peavad TOAKile esitatud kirjalikud seisukohad olema põhjendatud ja need tuleb edastada teisele menetlusosalisele. Avaldaja vaidlustusavaldusele ei vastanud. Kohtule esitatud avalduses põhjendab ta mittevastamist sellega, et vaidlustusavalduse esitaja lubas esitada täiendavad tõendid. Kohtu arvates ei takistanud vaidlustusvalduse esitaja tõendite hilisema esitamise lubamine avaldajal vaidlustusavaldusele vastamist. Vaidlustusavalduses oli puudutatud isik oma seisukohti piisavalt põhjendanud, avaldajal oli võimalik aru saada vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest ning neile vastata. TÕAS § 51 lg 4 sätestatu kohaselt ei takista menetluse jätkamist asjaolu, et menetlusosaline ei ole oma kirjalikku seisukohta esitanud või küsimusele vastanud. Seega oli TOAKil õigus vaidlustusavalduse menetlemist jätkata avaldajalt seisukohta saamata. 28.04.2006 kirjaga esitas TOAK vaidlustusavalduse esitajale (puudutatud isik) ettepaneku lõplikke seisukohtade esitamiseks hiljemalt 02.06.2006 ning teatas, et avaldaja oma seisukohti ei esitanud. Sellise ettepaneku tegemine puudutatud isikule on kooskõlas TÕAS § 541 lõigetega 1 ja 2. Viidatud 2.lõike kohaselt tehakse ettepanek lõplike seisukohtade esitamiseks kõigepealt kaebajale või vaidlustusavalduse esitajale. Kaebaja või vaidlustusavalduse esitaja lõplikud seisukohad edastab apellatsioonikomisjon viivitamata teisele menetlusosalisele koos ettepanekuga esitada omapoolsed lõplikud seisukohad. TÕAS § 541 4.lõike alusel võib lõplikes seisukohtades viidata üksnes asjaoludele, mis kirjalikes seisukohtades esile toodi, ja tõenditele, mis olid enne lõplike seisukohtade esitamise ettepaneku tegemist apellatsioonikomisjonile esitatud. Vaidlustusavalduse esitaja esitas TOAKile lõplikud seisukohad 31.05.2005 ning TOAK edastas need 06.06.2006 kirjaga avaldajale. Kirjas on viidatud Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni põhimääruse sättele (§ 181 lg 5), mille järgi võib lõplikes seisukohtades viidata üksnes asjaoludele, mis kirjalikes seisukohtades esile toodi ja tõenditele, mis olid enne lõplike seisukohtade esitamise ettepaneku tegemist apellatsioonikomisjonile esitatud. Kohus nõustub puudutatud isikute seisukohtadega, et puudus vajadus teha avaldajale ettepanekut lõplike seisukohtade esitamiseks, kuna avaldaja ei olnud vaidlustusavaldusele vastanud, mistõttu tulenevalt TÕAS § 541 lõikest 4 ei oleks avaldaja saanud viidata mingitele asjaoludele ega tõenditele kuna ta ei olnud neid varem esitanud. Seega ei rikkunud avaldajale lõplike seisukohtade esitamise ettepaneku tegemata jätmisega TOAK avaldaja õigusi. Avaldaja ise jättis ennast ilma seisukohtade esitamise õigusest, kui otsustas vaidlustusavaldusele vastamata jätta. Tulenevalt TÕAS § 541 lõikest 5 ei takista asjaolu, et menetlusosaline ei ole lõplikke seisukohti esitanud, lõppmenetluse alustamist ja otsuse tegemist. Kooskõlas TÕAS § 541 lg 2 pidi TOAK tegema avaldajale ettepaneku lõplike seisukohtade esitamiseks, kui saatis talle vaidlustusavalduse esitaja lõplikud seisukohad. Sellise ettepaneku tegemata jätmine on küll nimetatud sätte rikkumine, kuid otsuse tühistamist ei too kaasa iga menetlusnormi rikkumine. Kohus analüüsib allpool küsimust sellest, millise menetlusnormi rikkumine toob kaasa otsuse tühistamise. Riigikohtu halduskolleegiumi otsuses 3-3-1-30-01 on asutud seisukohale, et menetlusnormide rikkumine haldusmenetluses toob kaasa haldusakti tühistamise vaid siis, kui selline rikkumine viis või võis viia asja ebaõigele otsustamisele. Sama põhimõtte sätestab ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS). TsMS § 631 lg 1 kohaselt on õigusnormi, sh menetlusnormi (lg 2) rikkumine apellatsioonkaebuse esitamise

2-06-32675 aluseks. § 631 lg 2 kohaselt loetakse õigusnormi rikkumiseks normi ebaõiget kohaldamist või kohaldamata jätmist, kuigi seda asjaoludest tulenevalt oleks pidanud kohaldama. TsMS 656, mis sätestab menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjed, lg 2 järgi on ringkonnakohtul esimese astme kohtu otsuse tühistamise ja uueks arutamiseks saatmise aluseks menetlusõiguse normide oluline rikkumine. TsMS § 669 lg 1 annab menetlusnormi olulise rikkumise juhtude loetelu. Lõike 2 järgi on Riigikohtule antud õigus lugeda menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks ka lõikes 1 nimetamata rikkumine. Põhimõte, et otsuse tühistamise põhjustab vaid menetlusnormi oluline rikkumine, on sätestatud ka TsMS § 688 lõigetes 4 ja 5. Ka Riigikohtus on kohtuotsuse tühistamise aluseks vaid menetlusnormi oluline rikkumine (TsMS § 692 lg 1 p 2) ja seda vaid tingimusel, kui see võis kaasa tuua ebaõige otsuse. TsMS § 692 lg 4 järgi on Riigikohtus kohtuotsuse tühistamise aluseks menetlusnormi rikkumine, mis on nimetatud §-s 669. Sama paragrahvi 5.lõike kohaselt on viidatud sättes nimetatud menetlusnormi rikkumine ka maakohtu otsuse tühistamise aluseks. TsMS § 8 lg 2 annab kohtule õiguse menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral kohaldada sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet. Kuna maakohus on TOAKi otsuste läbivaatamisel rollis, milles on ringkonnakohus maakohtu otsuse läbivaatamisel või Riigikohus ringkonnakohtu otsuse läbivaatamisel, on põhjendatud viidatud TsMS paragrahvides sätestatu kohaldamine. Antud juhul avaldajale lõplike seisukohtade esitamise ettepaneku tegemata jätmine TOAKi otsuse tühistamist kaasa ei too, kuna rikkumine ei mõjutanud otsuse tegemist. Avaldajal oli õigus esitada oma seisukohad pärast vaidlustusavalduse saamist TOAKilt ja ettepaneku seisukohtade esitamiseks TOAK avaldajale ka tegi. Avaldaja ettepanekule ei reageerinud. Seega võttis avaldaja ise endalt võimaluse vaidlustusavalduse kohta seisukoha esitamiseks. Lõplike seisukohtade esitamise ettepaneku tegemata jätmine avaldajale ei mõjutanud otsuse tegemist. Märgitud põhjendustel tuleb avaldus jätta rahuldamata. Avaldaja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda vastavalt TsMS § 172 lg 1. Avaldajal tuleb kanda ka puudutatud isiku BPmenetluskulud, sh kohtuvälised. BPvõib esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastavalt TsMS § 174 lg 1. Teine puudutatud isik ei ole avaldajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.