Harju Maakohus
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks -
14. aprill 2008.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja kohtukantselei
Tsiviilasja number
2-07-17783
Tsiviilasi
OV’i hagi ML’i vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
hageja OV (isikukood XXX elukoht XXX)
esindajad
hageja lepinguline esindaja Jelena Lehter kostja ML (isikukood XXX, elukoht XXX) kostja lepinguline esindaja Tõnu Metsäär
Istungi toimumise aeg
25.03.2008.a, avalik kohtuistung
Istungil osalenud isikud
hageja OV, hageja lepinguline esindaja Jelena Lehter, kostja ML, kostja lepinguline esindaja Tõnu Metsäär, tõlk Janika Talts. Istungit protokollis sekretär Carmen Vahem.
ülejäänud ulatuses ML’i enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 04.05.2007.a esitatud hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt on kostja Tallinnas XXX asuva korteri omanik. Korteris remondi teostamisel põhjustas kostja 04.03.2007.a alumiste korruste korterite uputuse kemikaale sisaldava kuuma veega. Selle tagajärjel sai olulisel määral kahjustada XXX asuv korter, mille omanik on hageja ning korteris olnud vara ja mööbel. Veeavarii tagajärjel kahjustatud mööbel ja riided ei ole taastatavad. Hageja laps on allergiline lõhnade suhtes. Hageja korteris olev vara sai kahjustatud küttesüsteemis olnud veega, mis sisaldab kemikaale, mistõttu ei ole kahjustatud esemed kasutamiskõlblikud ka tugeva kemikaalilõhna tõttu, mis võib häirida lapse hingamist. Kahjustada on saanud lastetoa seina süvendisse ehitatud riidekapp. See on asendatud uue lastemööbli komplektiga, mis koosneb diivanilauast, nurgariiulist, puhvetkapist ja kummutist ning mille maksumus on 14 905 krooni. Samuti sai kahjustada lastetoa diivan, mis asendati uue lastevoodiga maksumusega 2760 krooni. Tervikuna vajab asendamist elutoa seinakapp. Seinakapi liuguksed maksid 4681 krooni. Seinakapp on seni asendamata. Kahjustada said lastetoa akende rippkardinad, mis asendati uutega maksumusega 402 krooni. Samuti vajavad väljavahetamist elutoa kardinad. Kahjustada said ka voodipesu ja lasteriided. Elutoa kardinate maksumuseks hindab hageja 1098 krooni, voodipesu maksumuseks 2500 krooni, lasteriiete maksumuseks 2500 krooni ja elutoa seinakapi karkassi maksumuseks 5319 krooni. Kuna voodipesu, lasteriiete, elutoa kardinate ja seinakapi karkassi maksumust on raske tõendada, siis palub hageja kohtul otsustada hüvitise suuruse nende kahjustamise eest, kuid mitte suuremas ulatuses kui hageja poolt hinnatud väärtuses. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista tõendatud kahju summas 22 748 krooni ning ülejäänud kahju, mille täpset suurust on raske tõendada, kuid mitte suuremas ulatuses kui 11 417 krooni. Lisaks palus hageja, tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1, välja mõista kostjalt viivise 11 % aastas alates 04.05.2007.a. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Hageja väited temale kostja poolt tekitatud varalise kahju ja suuruse kohta on paljasõnalised. Samuti on tõendamata kahju põhjuslik seos veeavariiga. Isegi juhul, kui kostja oleks vastutav varakahju eest, ei oleks kostja kohustatud hüvitama esemete soetusmaksumust. Kostja omandas korteriomandi 2007.a alguses ning 04.03.2007.a läks kostja korterit müüjalt vastu võtma. Sellel kuupäeval viibis kostja korteriomanikuna nimetatud korteris sisuliselt esmakordselt. Korteriühistu XXX juhatuse esimehe 05.03.2007.a tõendist selgub, et kohalekutsutud AS T santehnik avastas, et radiaator ei olnud seina külge kinnitatud (tikkpoldi mutrid olid värskelt lahti keeratud). Sellega on tõendatud kostja süü puudumine veeavarii põhjustamisel. Kostja ei saanud radiaatori purunemisest tekkinud veeavariid vältida. Remonti kostja korteris ei teinud. Kostja arvab, et radiaatori mutrid olid korteri müüja poolt tahtlikult lahti keeratud.
Küttesüsteemi püstikud on kõigi korteriomanike kaasomandis. Seega ei ole kostja kohustatud vastutama väidetava kahju eest ainuisikuliselt. Kohtu põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 04.03.2007.a toimus Tallinnas XXX asuvas korteris veeavarii seoses radiaatori seinalt mahakukkumisega, mille tagajärjel voolas küttesüsteemist vesi hageja korterisse. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt kuulub Tallinnas XXX asuv korteriomand kolme isiku, sealhulgas kostja, kaasomandisse. Samuti ei ole vaidlust selles, et ruum, kus juhtus veeavarii, on kostja kasutuses. Korteriühistu XXX juhatuse esimehe 05.03.2007.a tõendi kohaselt avastas kohale kutsutud AS T santehnik, et radiaator ei olnud seina külge kinnitatud (tikkpoldi mutrid olid värskelt lahti keeratud). Korteriomandiseaduse (KOS) § 2 lg 1 kohaselt on korteriomandi eseme reaalosa piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomandi eseme reaalosa hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa. Vastavalt KOS § 2 lg 2 ei ole korteriomandi eseme reaalosa ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. KOS § 1 lg 2 sätestab, et kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis käesoleva seaduse § 2 lõike 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul radiaatori puhul tegemist korteriomandi kaasomandiosaga ning sellest tulenevalt on see kõigi korteriomanike kaasomandis. KOS § 11 lg 1 p 1 sätestab, et korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanikud valdavad ja kasutavad kaasomandit asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 järgi ühiselt ning vastutavad ühiselt ka selle korrasoleku eest. AÕS § 75 lg 1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Pooled ei vaidle selle üle, et radiaator kukkus maha, kuna ta ei olnud seina külge kinnitatud. Kohus leiab, et kuna radiaator oli seina külge kinnitamata, siis sellega on kostja rikkunud kohustust hoida kaasomandiosa korras. Väited nagu oleks kolmas isik sellise olukorra tahtlikult tekitanud, on tõendamata. Samuti ei ole asjakohane kostja väide, et 04.03.2007.a läks ta korterit müüjalt vastu võtma, kuna kostja on 19.11.2007.a istungil ise kinnitanud, et korteri võtmed sai ta 01.03.2007.a. Kohtu hinnangul puuduvad kostja puhul KOS § 11 lg 3 sätestatud vastutust välistavad asjaolud. Asjaolu, et veeavarii eest võivad vastutada ka teised korteriomanikud, kes on oma kohustusi rikkunud, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähendust, kuna VÕS § 65 lg 1 järgi võib solidaarvõlgnike puhul võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
Liiklus- ja Kindlustusbüroo OÜ 15.03.2007.a sündmuskoha ülevaatusaktist nähtub, et lastetoa süvendisse ehitatud riidekapp on saanud veekahjustusi. Sündmuskoha ülevaatusakti kohaselt vajab väljavahetamist kapi sisu. Ülevaatusaktis ei ole märgitud, et ka riidekapp ise vajab asendamist. Hageja poolt esitatud fotolt ilmneb, et riidekapi ühelt riiulilt on tulnud lahti ka spooni äär. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Vastavalt VÕS § 132 lg 1, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Hageja on riidekapi asendanud uue lastemööbli komplektiga, mis koosneb diivanilauast, nurgariiulist, puhvetkapist ja kummutist ning nõuab lastemööbli komplekti ostuks tehtud kulutuste hüvitamist. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et riidekapi parandamine oleks ebamõistlikult kulukas. Asja parandamise mõistlike kulusid ning selle võimaliku väärtuse vähenemist hageja nõudnud ei ole. Seega ei ole nõue selles osas põhjendatud. Kohus märgib, et ka juhul, kui hageja oleks tulenevalt VÕS § 132 lg 1 õigustatud nõudma hüvitist, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlike kuludele, ei ole hageja esitanud uue samaväärse asja maksumuse kohta tõendeid. Riidekapp ja lastemööbli komplekt ei ole samaväärsed asjad. Korteriühistu XXX juhatuse esimehe EH ja juhatuse liikme SM 04.03.2007.a poolt koostatud hageja korteri ülevaatuse aktist ilmneb, et lastetoa diivan oli täielikult märg. Hageja nõuab lastevoodi maksumuse hüvitamist, mis osteti kahjustatud diivani asemele. Tulenevalt VÕS § 132 lg 3 teisest lausest võiks selline hüvitisenõue kõne alla tulla juhul, kui asja parandamine oleks ebamõistlikult kulukas. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et asja parandamine ehk diivani puhastamine oleks ebamõistlikult kulukas. Asja parandamise mõistlike kulusid ning selle võimaliku väärtuse vähenemist hageja nõudnud ei ole. Seega ei ole hagi selles osas põhjendatud. Liiklus- ja Kindlustusbüroo OÜ 15.03.2007.a sündmuskoha ülevaatusakti kohaselt on elutoa seinakapp saanud kannatada ning see tuleb asendada uuega. Hageja poolt esitatud fotodest selgub, et seinakapi mitme riiuli spooni ääred on lahti tulnud. Arvestades nimetatud tõendeid leiab kohus, et seinakapi parandamine oleks ebamõistlikult kulukas. Hageja on esitanud AS-i Marivari 24.07.2006.a arve liuguste ja nende paigalduse maksumuse kohta summas 4 861 krooni. Arvest nähtuvalt on hageja poolt tasutud ettemaks summas 3000 krooni. Samuti on esitatud 26.07.2006.a maksekorraldus, millega on tasutud eelnimetatud arve jääk summas 1681 krooni. Seega on seinakapi liuguksed maksnud kokku 4681 krooni. Kohus leiab, et nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 132 lg 1 alusel välja mõista. Seinakapi karkassi maksumuseks on hageja hinnanud 5319 krooni ning palunud määrata kahjuhüvitise suuruse, kuid mitte suuremas ulatuses kui 5319 krooni. VÕS § 127 lg 6 esimene lause sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Seega otsustab hüvitise suuruse kohus juhul, kui kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha. Kohtu hinnangul oleks käesoleval juhul olnud hagejal võimalik esitada tõendeid seinakapi karkassi maksumuse kohta. Kuna hageja selliseid tõendeid esitanud ei ole, on hageja nõue selles osas põhjendamatu.
Kohus leiab, et tõendamata on hageja väide, et elutoa kardinad on saanud kahjustada. Korteriühistu XXX juhatuse esimehe EH ja juhatuse liikme SM poolt 04.03.2007.a koostatud hageja korteri ülevaatuse aktist ei nähtu, et hageja elutoa kardinad oleksid saanud kahjustada. Samuti ei nähtu selline asjaolu Liiklus- ja Kindlustusbüroo OÜ 15.03.2007.a sündmuskoha ülevaatusaktist. Hageja poolt esitatud fotolt elutoa akende kardinate kohta ei ole võimalik tuvastada nende kahjustatust. Korteriühistu XXX juhatuse esimehe EH ja juhatuse liikme SM04.03.2007.a poolt koostatud hageja korteri ülevaatuse aktist ilmneb, et lastetoa riidest kardinad on veega kahjustatud. Ebaõige on aga hageja seisukoht, et kardinad vajavad asendamist uutega. Kardinaid on võimalik pesta. Seega ei ole põhjendatud nõuda kahjuhüvitisena uute kardinate maksumust. Kohus märgib, et hageja ei ole nende maksumust ka tõendanud. Hageja on tõendina esitanud kardinasiini tellimuse AS-le S ning 09.04.2007.a kaardimakse kviitungi selle eest tasumise kohta summas 402 krooni. Seega on hageja esitanud tõendi kardinasiini maksumuse kohta, mitte kardina maksumuse kohta. Kardinate parandamise mõistlike kulusid ning võimaliku väärtuse vähenemist hageja nõudnud ei ole. Seega tuleb hagi selles osas jätta rahuldamata. Korteriühistu XXX juhatuse esimehe EH ja juhatuse liikme SM04.03.2007.a poolt koostatud hageja korteri ülevaatuse aktist selgub, et kahjustada on saanud lasteriided ja voodiriided. Samas ei ole hageja hagis esile toonud, millised konkreetsed lasteriided ja milline konkreetne voodipesu on kahjustada saanud. See ei selgu ka eelmärgitud korteri ülevaatuse aktist. Seega ei ole võimalik tuvastada, millised asjad on saanud kahjustada. Tulenevalt VÕS § 132 lg 3 saab nõuda hüvitist asja kahjustamise korral. Kohtu hinnangul saab nõuda konkreetse kahjustatud asja hüvitamist, mitte individuaalselt määratlemata kahjustatud asjade kogumi hüvitamist. Seega ei ole põhjendatud hageja nõue hüvitada kahjustatud lasteriided ja voodiriided. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt hageja kasuks välja mõista 4681 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täilikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 palus hageja kostjalt välja mõista viivise 11 % aastas alates 04.05.2007.a. Kostja viivise protsendimäärale vastu ei vaielnud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 11 % aastas 4186 kroonilt alates 04.05.2007.a kuni nimetatud summa tasumiseni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, siis tuleb hageja menetluskulud jätta 15 % ulatuses kostja kanda ning ülejäänud ulatuses hageja enda kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta 85 % ulatuses hageja kanda ning ülejäänud ulatuses kostja enda kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174
lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.