Harju Maakohus
Tsiviilasja number
2-09-65026
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
04.12.2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei
Kohtuasi
AS HVhagi ML vastu 53 753.50 krooni nõudes
Hagi hind
53 753.50 krooni
Asja läbivaatamise kuupäev
10.11.2009
Menetlusosalised
Hageja: AS HV(reg kood xxx, asukoht xxx); Hageja esindaja Kadri Erm (AS Hansapank, ); Kostja ML(ik xxx, elukoht xxx). Kostja esindaja Tõnu M , xxx
Resolutsioon
Hagi rahuldada.
Liili Lauri
Välja mõista kostjalt ML hageja AS HV kasuks 53 753.50 krooni.
Menetluskulude jaotus Tsiviilasja menetluskulud jätta täies ulatuses ML kanda. Kohtuotsuse edasikaebe kord ja tähtajad Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui appellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.
Hagiavalduse asjaolud ja nõue Hagiavalduse kohaselt pöördus MV(ik XXX) avaldusega hageja poole seoses 04.03.2007.a. Tallinnas aadressil XXXtoimunud kahjujuhtumiga, mille põhjustas ülemise korruse korteris 38 toimunud veeavarii. Vastavalt OÜ Liiklus- ja Kindlustusbüroo sündmuskoha ülevaatuse aktile korteris 34, sai veekahju elutoa ripplagi, elutoa parkett, lastetoa tapeet ja ripplagi ning lastetoa parkett. Veekahju sai alguse korteris nr 38 teostatud remondi käigus malmradiaatori purunemisest. Korter 34 oli kindlustatud hageja juures, mille kinnituseks on välja antud ettevõtte varakindlustuse sertifikaat . Veekahju hindamiseks esitas kannatanu 19.03.2007.a. veekahjude likvideerimise kalkulatsiooni. Vastavalt OÜ Liiklus- ja Kindlustusbüroo kalkulatsioonile kujunes kahjustatud vara taastustööde hinnaks 55 253.50 krooni (summa koos käibemaksuga). Hageja väitel oli siseviimistluse kulum 0%. Veekahju fakti kohta avas hageja kahjutoimiku , mille alusel otsustas maksta kannatanule, OV’ile, välja kindlustushüvitise summas 53 753.50 krooni, so. kahju 55 253 krooni, millest on lahutatud lepingujärgne omavastutus 1 500 krooni. Kahjujuhtumi tõttu sai kahjustada terve korter, kus vastavalt Liiklus- ja Kindlustusbüroo sündmuskoha ülevaatuse aktile oli vajalik välja vahetada elutoa ripplagi ja parkett, samuti lastetoa tapeet, ripplagi ja parkett. Vastavalt kannatanu poolt esitatud kalkulatsioonile luges kindlustusselts OÜ Liiklus- ja Kindlustusbüroo kalkulatsiooni põhjendatuks ning 21.03.2007.a. hüvitisotsusega hüvitati taastusremondiks kuluv summa 55 253.50 krooni, milles hüvitamisel lahutati omavastutus summas 1 500 krooni. Vastavalt KÜ juhatuse esimehe EH’i poolt 05.03.2007.a. koostatud aktile sai vesi alguse korterist nr 38, kus remondi käigus kukus maha malmradiaator ja murdis torud ühenduskohtades lahti. Kohalekutsutud AS TAsantehnik AN avastas, et radiaator ei olnud seina külge kinnitatud. Korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevustest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kostja oli seega kohustatud rakendama vajalikke abinõusid korteriomandi reaalosa korrashoidmiseks ning hoiduma kõigist tegevustest, mis kahjustaksid teiste korteriomanike korteriomandeid. Vastavalt Harju Maakohtu kinnistusosakonna väljavõttele oli kahjuhtumi hetkel korteriomand nr 38 kaasomandis VP ’i (ik XXX) 1650/7400, ML’i (ik XXX) 3200/7400 ja JD’i (ik XXX) 2550/7400 mõttelistes osades. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 alusel võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg p 5 kohaselt on eelkõige kahju tekitamine õigusvastane, kui sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 492 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. OVi nõuet MLi vastu tõendab hageja ka Tallinna Ringkonnakohtu 09.10.2008. a. tehtud otsusega 2-0717783. Hageja leiab, et antud lahend on käesolevas asjas määrava tähtsusega, kuna mõlema kohtuasja õiguslikud asjaolud baseeruvad samadel juriidilistel faktidel, tõenditel ja õiguslikel argumentidel. Õigusallikaks võib pidada iga õigusmõistmisega tegeleva isiku otsust, millel on tähtsust tõlgenduse põhjendusena. Sellest lähtudes võivad õigsallikateks olla kõikide astmete kohtute otsused. Eelnevast lähtudes esitas hageja kostjale 17.05.2007.a. nõudekirja. Kuna kostja nõudekirjale ei reageerinud, siis saatis hageja kostjale 12.07.2007.a. korduva nõude. Vastuseks hageja
korduvale nõudele saatis kostja esindaja Tõnu M (OÜ-st Waldrand Õigusbüroo) vastuskirja, milles selgitab uuesti, et ML’il ning tema volitatud esindajal on eelneval kokkuleppel võimalus tutvuda nõude aluseks olevate originaaldokumentidega. Seda võimalust ML tema esindaja ei kasutanud. Hageja saatis kostjale 30.08.2007.a. veel ühe korduva nõude. Kuna kirjas toodud tähtajaks ei olnud laekunud nõudesummat ega ühtegi taotlust, saatis hageja 15.02.2008.a. kostjale kohtuhoiatuse. Kuna kostja nõuet ei täitnud, pöördus hageja kohtu poole. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja vaidlustab kõik hageja poolt hagiavalduses esitatud asjaolud, välja arvatud asjaolud, millistega kostja selgesõnaliselt nõustub. Kostja väidab, et hagist ei nähtu faktilisi asjaolusid, mis viitaksid kostja tegevusele, mille toime teistele korteriomanikele oleks ületanud omandi tavakasutusest tekkiva mõju. Malmradiaatori purunemine korteris ei tähenda iseenesest, et purunemine toimus seoses kostja tegevusega. Kostja arvates tugineb hageja oma hagis kostja väidetavale tegevusele ning seetõttu peab hageja selgitama, milles seisnes kostja konkreetne tegevus. Samuti peab hageja välja tooma selle tegevuse põhjusliku seose tekkinud kahjuga ning oma vastavaid väiteid tõendama. Kostja leiab, et hagis ei ole esitatud asjakohaseid väiteid ega tõendeid. Seoses hageja viitega kostja kohustusele hoida korteriomandi reaalosa korras, peab kostja oluliseks osundada Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-38-05, milles Riigikohus, tuginedes KOS § 2 lg-le 2 selgitab, et elamu küttesüsteemi püstikud ei kuulu korteriomandi reaalosa hulka, sest need on vastava elamu kõigi korteriomanike kaasomandis. Analoogselt nimetatud lahendis kirjeldatud asjaoludega valgus ka antud õnnetusjuhtumi puhul küttevesi kostja korteris välja nimelt küttesüsteemi püstikust (hagiavalduses kui „torud“), mis Riigikohtu selgituste kohaselt korteriomandi reaalosa hulka ei kuulu. Seetõttu leiab kostja, et ei ole asjakohane tugineda korteriomaniku kohustusele hoida korras korteriomandi reaalosa, kuna küttesüsteemi püstikud selle hulka ei kuulu. Isegi, kui jätta eelmärgitu tähelepanuta, ei nähtu hagist vähimaidki faktilisi asjaolusid ega neid kinnitavaid tõendeid, mis viitaksid korteriomandi reaalosa korrashoiu kohustuse kostjapoolsele täitmata jätmisele. Kostja on veendunud, et ta ei ole oma kohustusi korteriomanikuna rikkunud, mistõttu puudus tal VÕS § 1043 järgi kohustus hüvitada OVile väidetavalt tekkinud kahju. Seetõttu OVil kui kindlustusvõtja nõude puudumine kostja vastu toob kaasa hageja nõude puudumise kostja vastu, kuna puudus VÕS § 492 alusel üleminev nõue. Kostja leiab ka, et nõude olemasolu ei tõenda ka Tallinna Ringkonnakohtu 09.10.2008. a. tehtud otsus 2-07-17783, kuna varasem kohtulahend ei ole tõend, mis lubaks hageja väiteid automaatselt õigeks ja kostja väiteid valeks lugeda. Kostja väidab, et Liiklus- ja Kindlustusbüroo OÜ 15.03.2007.a. dateeritud Sündmuskoha ülevaatuse akt, millega hageja soovib tekkinud kahju tõendada, ei ole tõendina kõlblik. Akti järgi on Tallinnas XXXvajanud vahetamist elutoa ripplagi ja parkettpõrand ning lastetoa ripplagi ja parkettpõrand, samuti osaliselt tapeet lae äärest. Akti on märgitud vahetamise tõenäolise põhjusena üksnes, et need objektid olevat „kannatada saanud“. Milliseid tegelikke kahjustusi ja millises ulatuses korteri laed ja põrandad saanud olid, miks need vahetamist vajasid ja mil moel see kõik on seotud kostja tegevusega aktist ei nähtu. Lisaks leiab kostja, et nimetatud akt on tõendina kõlbmatu ka seetõttu, et akt on korteri väidetava ülevaataja MV poolt allkirjastamata. Seetõttu leiab kostja, et tegemist on üksnes akti projekti või eelnõuga, mitte dokumentaalse tõendiga, mis omab tõendusväärtust. Pealegi on ülevaatus teostatud 15.03.2007, seega alles 2 nädalat pärast veeavariid. Kostja osundab VÕS § 489 lg-le 1. mille
järgi on kindlustusandja kohustatud tegema hüvitamisele kuuluva kahju suuruse kindlaks viivitamata. Hagiavaldusest ega lisatud materjalidest ei nähtu viivitamise põhjust. Kostja on seisukohal, et pärast niivõrd pikaajalist viivitust kahju kindlakstegemisel ei saa tõsikindlalt ja mõistlikult järeldada, et väidetav kahju oli põhjuslikus seoses nimelt tema korteris toimunud veeavariiga, aga mitte mõne muul sama aja jooksul toimunud sündmusega, sh. ka põhjusel, et korteri kahjude ülevaatuse juurde kostjat ei kutsutud, mis välistas võimaluse esitada kohapeal omapoolseid kaalutlusi väidetava kahju tekke suhtes. Isiku seadusjärgne kohustus käituda mis tahes võlasuhtes ennekõike mõistlikult ja heas usus eeldanuks möödapääsmatult kostja kui väidetava kahju põhjustaja kohalekutsumist kahju ilmnemiskohale, eriti arvestades hageja seadusjärgset õigust esitada regressnõue kostja vastu ja selle reaalset esitamist. Samuti ei ole eelviidatud aktist leida meetodeid ega andmeid, mille olemasolu võimaldaks kostjal ja kohtul kontrollida, kuidas MVon jõudnud järeldusele, et tapeet, ripplaed ja parkett vajavad vahetamist. Asjaolu, et hageja ise on veendunud akti paikapidavuses ja maksis selle alusel kindlustushüvitise OVile, ei tingi nende MVjärelduste õigsust ja tõendusväärtust kohtumenetluses. Sündmuskoha ülevaatuse aktis ja eelkalkulatsioonis puudub igasugune teave MVhariduse, kogemuste ning erialase pädevuse ja seoste kohta dokumentides käsitletud valdkondadega, seetõttu on tema järeldused ilma sisulise tähenduseta, sh. põhjusel, et MVon ise allkirjastanud kahju kõrvaldamise eelkalkulatsiooni, pidades end pädevaks nii kahju olemi kui ehitustööde hindade määramisel. Kostja leiab, et eelmainitud dokumendid ei tõenda kahju olemit, kahju suurust ning põhjuslikku seost nende vahel. Hagiavaldusele lisatud Kindlustuse sertifikaadi järgi oli hageja ja OV’i vahel sõlmitud kodukindlustuse leping, millele kohaldati lisatud kindlustustingimusi. Sertifikaadi järgi lepingule kohaldatavate Hansa Varakindlustuse kindlustuslepingute üldtingimuste kohaselt on soodustatud isik kindlustuslepingus märgitud isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis või kokkulepitud rahasumma või tal on õigus nõuda kindlustusandjalt muu kindlustuslepingus märgitud kohustuse täitmist. Soodustatud isikuna on sertifikaadile märgitud AS Hansapank laenulepingust tulenevate nõuete ulatuses ning alles seejäral OV neid nõudeid ületavas osas. Seega leiab kostja, et nõude kindlustushüvitise saamiseks pidi esitama AS Hansapank ja alles seejärel OV, kuna OVil puudus kindlustustingimuste järgi õigus kogu hüvitisele, vaid üksnes hüvitisele AS Hansapank nõuet ületavas osas. Seega pidanuks nõude hageja vastu hüvitise saamiseks esitama AS Hansapank ja alles seejärel OV, aga mitte viimane ainuisikuliselt, kuivõrd OVil puudus kindlustustingimuste järgi õigus kogu hüvitisele, vaid üksnes hüvitisele AS Hansapank nõuet ületavas osas. Kostjale jääb arusaamatuks, miks maksis hageja kogu hüvitise välja OVile, kuivõrd nõude esitamist AS Hansapank kui algse soodustatud isiku poolt ja selle nõude käsitlemist, samuti AS Hansapank nõuet ületava osa väljaselgitamist hagist ei nähtu. Sertifikaadi kohaselt kindlustuslepingule kohaldatavad Kodukindlustuse tingimuste järgi rahalise hüvitise suuruseks loetakse kalkulatsioonijärgne taastamismaksumus, milles arvatakse maha kahjustatud hoone kulumile vastav osa kindlustusjuhtumi eelse seisuga. Hüvitusotsusest ei nähtu, et hageja oleks hüvitise suuruse otsustamisel ja väljamaksmisel antud tingimusega arvestanud. Pole mõistlik eeldada, et OVi korter oli uus ning varal kulumit ei esinenud. Kui see oli nii, siis peab hageja seda tõendama kui väljamakse teinud isik. Kostja tugineb kahju hüvitamise üldpõhimõttele, mille järgi ei tohi hüvitis selle saajat rikastada, vaid eesmärgiks on taastada kahju tekkele eelnenud olukord. Seega nõuab hageja kostjalt summasid, millele OVile kindlustuslepingu kohaselt õigust ei olnud. OV polnud üldse õigustatud hüvitist saama. VÕS § 476 lg 1 järgi peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju vastavalt
lepingule. Seega saab VÕS § 492 lg 1 järgi hagejale üle minna kahju hüvitamise nõue üksnes siis, kui kindlustusandja on kindlustusvõtja ees täitnud oma kohustused kindlustuslepingu tingimusi järgides. Asjaolu, et hageja eelnimetatud VÕS sätteid ja kindlustustingimusi rikkudes otsustas alusetult OVile hüvitist maksta ei saa automaatselt kohustada kostjat väljamakstud summat hagejale regressi korras tagasi maksta. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt toimus 04.03.2007.a. korteris 38 veeavarii. Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusaamatu kohaselt oli avarii toimumise hetkel antud korteri kaasomanik MLkaasomandi 3200/7400 mõttelises osas (tlk 37). Korteriühistu juhatuse esimehe EHi 05.03.2007 a. koostatud akti (tlk 28) kohaselt teatas MLsellest ise avarii toimumise päeval. Akti kohaselt kukkus malmradiaator maha ning kuum vesi torust jooksis põrandale ja uputas alumiste korruste kortereid. Kohalekutsutud santehnik ANavastas, et radiaator ei olnud seina külge kinnitatud. Eelnimetatud tõenditega loeb kohus kahjujuhtumi toimunuks. Veeavarii tekkimise päeval teavitas MVe-posti (tlk 33) kaudu hagejale korterile 34 tekkinud kahjust, mille põhjustas veeuputus. Kahju tekkimine korterile 34 on tõendatud ka fotomaterjaliga (tlk 29-30) ja 15.03.2007 Liiklus- ja Kindlustusbüroo OÜ poolt koostatud sündmuskoha ülevaatuse aktiga (tlk 31). Asjaolu, et MVpole sündmuskoha ülevaatuse akti allkirjastanud, ei tähenda, et akt on tõendina kõlbmatu, kuna vastavalt TsMS § 272 lg-le 1 on dokumentaalne tõend igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, helivõi elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Samuti ei vähenda sündmuskoha ülevaatuse akti tõenduslikku väärtust asjaolu, et ülevaatus viidi läbi 11 päeva pärast veeavarii tekkimist. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja seisukoht, et veeavarii spetsiifilise iseloomu tõttu ei ole võimalik kahjusid enne kindlaks teha, kui vesi on ära voolanud ja kuivanud, misjärel ilmneb kahju. Eelnevast tulenevalt on tõendatud ka põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 kohaselt korteris 38 toimunud veeavarii ja korteris 34 tekkinud kahju vahel, kuna sündmused leidsid aset samaaegselt ning on tõendatud, et kuum vesi korterist 38 voolas alla korterisse 34 ning tekitas korterile kahju. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja ei ole käitunud heauskselt VÕS § 6 lg 1 järgi, kuna kostjat kahjude ülevaatuse juurde ei kutsutud. Sellest ei järeldu, et hageja on käitunud ebaausalt, petturlikult või eesmärgiga kahjustada kostja õigusi. TsÜS § 139 kohaselt heausksust eeldatakse. Tallinna Ringkonnakohtu 09.10.2008. a. tehtud otsus 2-07-17783, ei võimalda käesolevas asjas hageja väiteid automaatselt õigeks lugeda, mistõttu kohtuotsus ei ole käesolevas asjas kohtule siduv. Seetõttu on kohtul käesolevas tsiviilvaidluses kohustus tuvastada hagi aluseks olevad asjaolud. Korteri 34 omanik OV oli sõlminud AS Hansa Varakindlustusega kindlustuslepingu VÕS § 422 lg 1 kohaselt, millega kindlustati korter kindlustuskohas Ankru 11-34. Seda tõendab kodukindlustuse sertifikaat OK1011512606 (tlk 7). Kindlustuslepingu
tingimuste järgi olid kindlustatud nii siseviimistlus (sh. seina- ja põrandakattematerjalid) kui ka põrandad laed ja seinad kuni kandva konstruktsioonini (tlk 18). Ühtlasi hõlmas kindlustusperiood kahju tekkimise ajahetke (tlk 7). Kahju ulatust tõendab Liiklus- ja Kindlustusbüroo OÜ 19.03.2007 koostatud korteri taastamise eelkalkulatsioon (tlk 32), mille kohaselt on tekkinud kahju summas 55 253.50 krooni. Kostja väide, et hageja peab välja tooma täpsed meetodid, mil viisil jõuti järeldusele, et parkett, ripplaed ja tapeet oli vaja välja vahetada ja milline oli kahju täpne ulatus, ei ole põhjendatud. Kahjustused parketile, ripplagedele ja tapeedile on kohtu hinnangul piisavalt tõendatud ning VÕS § 132 lg-st 3 tuleneb, et asja kahjustumisel tuleb kannatanul hinnata üksnes asja parandamise mõistlikke kulusid. Kuna hinnata tuleb mõistlikke kulusid, siis kostja väide, et hageja peab tõendama OÜ Liiklus- ja Kindlustusbüroo kahjukäsitleja haridust, kogemust ja erialast pädevust ei ole asjakohane. Seetõttu võis MVhinnata nii kahju olemit kui ka ehitustööde hinda. Kalkulatsiooni koostamiseks ja esitamiseks ei pea olema eriharidust või vastavat kutseharidust. Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu asjaolule, et kostja on 11.03.2009.a. toimunud istungil nõustunud kahju rahalise ulatusega (tlk 86) ehk suurusega. Ühtlasi nähtub fotomaterjalidest (tlk 29-30), et märkimisväärset kulumit korteri siseviimistluses ei olnud. 21.03.2007 koostatud hüvitisotsuse (tlk 32) alusel kahjujuhtumi nr. OK 07 10058 kohta hüvitas kindlustusandja AS HV korterile 34 04.03.2007 tekkinud veekahju kindlustushüvitisega summas 53 753 krooni (tekkinud kahjust maha arvatud omavastutus), mida tõendab maksekorraldus nr. R1653 (tlk 35). Seetõttu läks VÕS § 492 lg 1 alusel AS Hansa Varakindlustusele kui kindlustusandjale üle OVi kui kindlustusvõtja kahjunõue MLi vastu. Kostja väide, et kindlustuslepingu täpne täitmine VÕS § 476 lg 1 järgi on paratamatu eeltingimus nõude üleminekuks VÕS § 492 lg 1 alusel on ebaõige. Kindlustuslepingu alusel tekkis relatiivne õigussuhe AS Hansa Varakindlustuse ja OVi vahel. Kostja ei ole selles õigussuhtes osaline ning ei saa antud kindlustuslepingu alusel nõuda, et tekkinud varakahju puhul lähtutakse nõude esitamisel ka laenulepingust 03-258538. Kahjunõude üleminek VÕS § 492 lg 1 alusel eeldab, et kindlustusvõtjal on tekkinud kahju, mille hüvitamist hõlmab kehtiv kindlustusleping ning kindlustusandja on kindlustusvõtjale kindlustuslepingu alusel tekkinud kahju hüvitanud. Eelnevast tulenevalt on eeldused täidetud ja seetõttu on nõue üle läinud AS Hansa Varakindlustusele. Hageja on õigesti kahju hüvitamise nõudes tuginenud KOS § 11 lg 1 p-le 1. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-38-05 leidnud, et korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena muid sätteid. Seega on hagiavalduses ebaõigesti tuginetud kahju õigusvastase tekitamise sätetele VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi, kuna antud juhul ei kuulu need sätted kohaldamisele. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-69-06 leidnud, et vaidlust KOS § 11 alusel lahendades ei ole oluline kahju tekitaja süü. Juhul, kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. KOS § 11 lg 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata. Kostja väide, et hageja peab välja tooma konkreetse kostja tegevuse, millega kostja põhjustas korterile 34 kahju, on ebaõige. KOS § 11 lg 1 p 1 sätestab korteriomaniku hoolsuskohustuse. Seadusest tulenevat hoolsuskohustust saab rikkuda nii
tegevusega kui tegevusetusega. Kostja vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist. Vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel radiaator alla kukkus. Relevantne on see, et kostja oli kahju tekkimise hetkel korteri 38 omanik, millise asjaolu üle vaidlust ei ole. Kuna kostja ei ole taganud, et radiaator oleks adekvaatselt kinnitatud, siis on ta rikkunud KOS § 11 lg 1 p-st 1 tulenevat kohustust hoiduda kaasomandi eset kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kohtuistungil on ütlusi andnud MLja KL, kelle ütlustega loeb kohus tõendatuks, et tuba, kus purunes radiaator kasutas küll faktiliselt eelmine omanik, kuid omanik oli kostja. Kohtu hinnangul isegi juhul, kui radiaatori purunemine oli seotud kolmanda isiku tahtliku tegevusega, vastutab kostja sellele vaatamata tulenevalt KOS § 11 lg-st 2, kuna korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad hoolsuskohustust vastavalt KOS § 11 lg 1 p-le 1. Tunnistajate ütluste kohaselt oli neil vastavasisuline kokkulepe korteri kasutamiseks, kohtu hinnangul ei ole kostja vastutuse puhul relevantne, milline konkreetne isik teostas õnnetuse toimumise hetkel korteriomandi üle otsest valdust. Kostja ei vastuta kahju tekitamise eest ainult sel juhul, kui rikkumine on KOS § 11 lg 3 järgi vabandatav. Antud vastutusstandard on süülisest vastutusest kõrgem ja kostja rikkumine oleks vabandatav, kui kahju tekitanuks vääramatu jõud, mida kostja ei saanud objektiivsetest asjaoludest lähtuvalt mõjutada. Radiaatori allakukkumine põhjusel, et radiaator ei olnud korrektselt kinnitatud või põhjusel, et keegi kruvis radiaatori tahtlikult lahti, ei ole sellisteks põhjusteks. Antud põhjused kuuluvad kostja mõjusfääri, kuna objektiivselt on kostjal antud juhul võimalik kausaalahelasse sekkuda. KOS § 2 lg 1 kohaselt on korteriomandi reaalosa piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. KOS § 2 lg 2 järgi korteriomandi reaalosa ei ole ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Eelnevast tulenevalt ja lähtuvalt Riigikohtu otsusest 3-2-1-38-05 tuleb nõustuda kostja väitega, et küttesüsteemi püstikud ei kuulu korteriomandi reaalosa hulka, sest püstikud on KOS § 2 lg 2 kohaselt sellised ehitise osad, mis on vajalikud korteriomanike ühiseks kasutamiseks, kuna võimaldavad korteritevahelist küttesüsteemi veevoolu. Analoogselt on kaasomandis püstikutega ühendatud radiaatorid, kuna neid ei saa eraldi kasutada ega eemaldada kahjustamata püstikute veevoolu ja küttesüsteemi kui tervikut ning seeläbi kahjustamata teiste korteriomanike õigusi. Kuna radiaatorid on korteriomanike kaasomandis, siis KOS § 11 lg 1 p-st 1 tulenev kohustus mitte kahjustada kaasomandit on VÕS § 65 lg 1 ja AÕS § 75 lg 1 kohaselt solidaarkohustus ning kõik korterelamu korteriomanikud on antud kohustuse suhtes solidaarvõlgnikud. VÕS § 68 lg-st 1 tuleneb solidaarvõlgniku vastutuse piirang, mille kohaselt ei vastuta solidaarvõlgnik solidaarkohustuse rikkumise eest teise võlgniku poolt. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-111-04 rõhutanud, et ka solidaarvastutuse puhul vastutab üksnes võlgnik, kes on kohustust rikkunud, kui teised võlgnikud on korrektselt kohustust täitnud. Seega kuulub eeltoodud põhjendustel hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista 53 753.50 krooni hageja kasuks. Menetluskulud ja hagi hind
TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd AS HVhagiavaldus kuulub rahuldamisele, tuleb kohtukulud jätta täies ulatuses MLkanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.