2-07-17783 Oleg Volnovi hagi Marika Lindami hüvitamiseks ja viivise saamiseks Harju Maakohtu 14. aprilli 2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Oleg Volnovi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
30.septembril 2008, avalik kohtuistung Hageja Oleg Volnov (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx-xx, xxxxx xxxxxxx), esindaja Jelena Lehter Kostja Marika Lindam (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx-xx, xxxxx xxxxxxx), esindaja Tõnu Metsäär
Tsiviilasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
vastu
kahju
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 14. aprilli 2008 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja, Oleg Volnovi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Hageja nõue ja selle põhjendused
Oleg Volnov esitas 04.05.2007 hagi Marika Lindami vastu 44 500 krooni saamiseks. Hageja täpsustas 12.02.2008 nõuet, paludes kostjalt välja mõista tõendatud kahju 22 748 krooni ning ülejäänud kahju, mille täpset suurust on raske tõendada, kuid mitte suuremas ulatuses kui 11 417 krooni. Lisaks palus hageja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista viivise 11 % aastas alates 04.05.2007.
2.Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt on kostja Xxxxx xx-xx asuva korteri omanik. Kostja põhjustas 04.03.2007 alumiste korruste korterite uputuse küttetorudes olnud kemikaale sisaldava kuuma veega. Selle tagajärjel sai olulisel määral kahjustada hagejale kuuluvas Xxxxx xx-xx asuvas korteris olev mööbel ja kodune vara, mis ei ole taastatavad. Kahjustatud esemed on kasutamiskõlbmatud ka tugeva kemikaalilõhna tõttu, mis võib häirida hageja lõhnaallergilise lapse hingamist. Kahjustada sai lastetoa seina süvendisse ehitatud riidekapp, mis on asendatud uue lastemööbli komplektiga, mis koosneb diivanilauast, nurgariiulist, puhvetkapist ja kummutist ning mille
maksumus on 14 905 krooni. Lastetoa diivan asendati uue lastevoodiga, mille maksumus on 2760 krooni. Tervikuna vajab asendamist elutoa seinakapp, mille liuguksed maksid 4681 krooni. Lastetoa akende rippkardinad asendati uutega ja nende maksumus on 402 krooni. Kokku on maksekviitungitega kinnitatud kahju suurus 22 748 krooni. Kuna voodipesu, lasteriiete, elutoa kardinate ja seinakapi karkassi maksumust on raske tõendada, siis palus hageja kohtul määrata selles osas hüvitise suuruse, kuid mitte rohkem kui 11 417 krooni. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja väited kostja poolt tekitatud varalise kahju olemasolu ja selle suuruse kohta on paljasõnalised. Hagist ei nähtu, milline kostjapoolne väidetav rikkumine oli põhjuslikus seoses väidetavalt tekkinud kahjuga. Isegi juhul kui kostja oleks vastutav varalise kahju tekkimise eest, ei oleks ta tulenevalt VÕS §-st 132 kohustatud hüvitama esemete soetusmaksumust. Kostja ei ole veeavarii tekkimises süüdi ega vastuta seetõttu selle tagajärgede eest. Kostja omandas korteriomandi 2007. a alguses ning läks 04.03.2007 korterit müüjalt vastu võtma, viibides seal korteriomanikuna sisuliselt esmakordselt. Korteriühistu Xxxxx xx juhatuse esimehe 05.03.2007 tõendiga on tõendatud kostja süü puudumine veeavarii põhjustamisel, kuivõrd puudub mõistlik põhjus eeldada, et kostja asus oma uude korterisse sisenenuna radiaatori kinnitusmutreid lahti keerama. Kostja ei saanud radiaatori purunemisest tekkinud veeavariid kui ettenägematut asjaolu vältida. Kostja on veendunud, et veeavarii korraldasid korteri müüjad talle kättemaksuks. Küttesüsteemi püstikud on kõigi korteriomanike kaasomandis, mistõttu ei ole kostja kohustatud vastutama kahju eest ainuisikuliselt. Elamu tehnosüsteemide korrashoidmine on korteriühistu ülesanne. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
4.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 4681 krooni ning viivise 11% aastas alates 04.05.2007 kuni kohtuotsuses nimetatud summa tasumiseni. Kohus jättis hageja menetluskulud 15% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 85% ulatuses hageja kanda.
5.Kohus leidis, et kostja rikkunud kohustust hoida korteriomandi kaasomandiosa korras. Tõendamata on väide, nagu oleks kolmas isik sellise olukorra tahtlikult tekitanud. Kohtu hinnangul puuduvad korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg-s 3 sätestatud vastutust välistavad asjaolud. Asjaolu, et veeavarii eest võivad vastutada ka teised korteriomanikud, kes on oma kohustusi rikkunud, ei oma tulenevalt VÕS § 65 lg-st 1 tähendust.
6.Liiklus- ja Kindlustusbüroo OÜ 15.03.2007 sündmuskoha ülevaatusakti kohaselt vajab väljavahetamist lastetoa kapi sisu, mitte kapp ise. Hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et riidekapi parandamine oleks ebamõistlikult kulukas. Asja parandamise mõistlikke kulusid ning selle võimaliku väärtuse vähenemist hageja ei nõudnud. Seega ei ole nõue selles osas põhjendatud. Kohus märkis, et kui ka hageja oleks tulenevalt VÕS § 132 lg-st 1 õigustatud nõudma hüvitist, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kuludele, ei ole hageja esitanud uue samaväärse asja maksumuse kohta tõendeid. Riidekapp ja lastemööbli komplekt ei ole samaväärsed asjad.
7.Korteriühistu Xxxxx xx juhatuse esimehe E. Hanseni ja juhatuse liikme S. Mašalo poolt 04.03.2007 koostatud hageja korteri ülevaatuse aktist ilmneb, et lastetoa diivan oli täielikult märg. Tulenevalt VÕS § 132 lg 3 teisest lausest võiks lastevoodi maksumuse hüvitamise nõue tulla kõne alla tulla juhul, kui asja parandamine oleks
ebamõistlikult kulukas. Hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et asja parandamine ehk diivani puhastamine oleks ebamõistlikult kulukas. Asja parandamise mõistlikke kulusid ning selle võimaliku väärtuse vähenemist hageja ei nõudnud. Seega ei ole hagi selles osas põhjendatud.
8.Arvestades Liiklus- ja Kindlustusbüroo OÜ 15.03.2007 sündmuskoha ülevaatusakti ja hageja poolt esitatud fotosid leidis kohus, et seinakapi parandamine oleks ebamõistlikult kulukas. Seinakapi liuguksed maksid kokku 4681 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 132 lg 1 alusel välja mõista. Seinakapi karkassi osas on hageja palunud määrata kahjuhüvitise suuruse, kuid mitte suuremas ulatuses kui 5319 krooni. Tulenevalt VÕS § 127 lg-st 6 otsustab hüvitise suuruse kohus juhul, kui kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha. Kohtu hinnangul oleks käesoleval juhul hagejal olnud võimalik esitada tõendeid seinakapi karkassi maksumuse kohta. Kuna hageja selliseid tõendeid ei esitanud, on nõue selles osas põhjendamatu.
9.04.03.2007 ja 15.03.2007 ülevaatusaktidest ei nähtu, et hageja elutoa kardinad oleksid saanud kahjustada. Hageja poolt esitatud fotolt ei ole võimalik tuvastada nende kahjustatust.
10.04.03.2007 ülevaatuse aktist ilmneb, et lastetoa riidest kardinad on veega kahjustatud. Ebaõige on aga hageja seisukoht, et kardinad vajavad asendamist uutega. Kardinaid on võimalik pesta. Seega ei ole põhjendatud nõuda kahjuhüvitisena uute kardinate maksumust. Hageja ei ole nende maksumust ka tõendanud. Hageja esitas tõendi kardinasiini, mitte kardina maksumuse kohta. Kardinate parandamise mõistlikke kulusid ning võimaliku väärtuse vähenemist hageja ei nõudnud.
11.Kohus ei pidanud põhjendatuks hageja nõuet lasteriiete ja voodiriiete hüvitamiseks, kuna hageja ei toonud hagiavalduses esile, millised konkreetsed lasteriided ja voodipesu on kahjustada saanud. Kohtu hinnangul saab nõuda konkreetse kahjustatud asja hüvitamist, mitte individuaalselt määratlemata kahjustatud asjade kogumi hüvitamist.
12.Kostja viivise protsendimäärale vastu ei vaielnud. Seega tuli kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 11 % aastas 4186 kroonilt alates 04.05.2007 kuni nimetatud summa tasumiseni. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
13.Hageja palus kohtuotsuse tühistada osas, millega jäeti rahuldamata 18 076 krooni suurune kahjuhüvitise nõue ning uue otsusega selles osas hagi rahuldada. Hageja palus kohtuotsuse tühistada ka menetluskulude jaotuse osas ning jätta uue otsusega need kostja kanda.
14.Kaebuse põhjenduste kohaselt jääb hagejale arusaamatuks, milliste asjaolude ja tõendite alusel asus kohus seisukohale, et lastetoa riidekapp ei vajanud asendamist, selle parandamiskulud oleks väiksemad ja riidekapp ei ole samaväärne lastemööblikomplektiga. Liiklus- ja Kindlustusbüroo OÜ aktiga on tõendatud, et lastetoa riidekapp vajab vahetamist. Kapi ja seal olevate asjade kahjustumine on tõendatud ühistu juhatuse poolt koostatud ülevaatuse aktiga. Fotodelt nr 3 ja 4 on näha, et lastemööbli komplekt on nn lastetoa riidekapp ja see ei ole ette nähtud ainult riiete hoidmiseks, vaid seina süvendisse sisse ehitatud mööblikomplekt koosneb riidekapist, kirjutuslauast ja avatud riiulitest. Mööblikomplekt on valmistatud pressitud saepurust, mis vett saades oluliselt deformeerub ja seda ei ole võimalik edaspidi kasutada. Kemikaale sisaldav küttevesi imendus sügavasti mööblisse ja lõhnaallergilisele lapsele on selle kasutamine vastunäidustatud. Samuti jääb hagejale täiesti arusaamatuks kohtu järeldus lastetoa diivani puhastamise ja kardina pesemise võimalikkuse kohta. Isegi kui arvata, et kemikaale sisaldava vee läbi täielikult
kahjustatud riidest diivanit on võimalik keemiliselt puhastada ja rippkardinat pesta, et tähenda see, et diivani puhastus maksaks vähem kui 2760 krooni ning et allergiline laps saaks edaspidi diivanit ja kardinat sihipäraselt kasutada, ilma et ta veel rohkem kahjustaks oma tervist. Eeltoodust tulenevalt on maakohus ebaõigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid riidekapi, diivani ja rippkardina kahjustuse osas ning jätnud põhjendamatult vastavad nõuded rahuldamata.
15.Tuvastades, et elutoas asuv seinakapp on kahjustatud ja vajab asendamist, on kohus jätnud põhjendamatult rahuldamata hageja nõude seinakapi asendamiskulude hüvitamiseks 5319 krooni ulatuses, kuna hageja ei toonud välja kahju täpset suurust. Seega on kohus rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 233 lg 1.
16.Kohus tegi otsusega kindlaks hageja varale kahju tekitamise, kuid jättes arvestamata hageja poolt esitatud tõendid kahjustatud asjade maksumuse kohta, asudes seisukohale, et tegelik kahju suurus ei ole kindlaks tehtud. Seejuures on kohus jätnud põhjendamatult kohaldamata VÕS § 127 lg 6. Vastus apellatsioonkaebusele
17.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
18.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollis ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas, so osas, millega kohus jättis hagi osaliselt rahuldamata ning jaotas menetluskulud.
19.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust vaidlustatud osas kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Apellatsioonkaebuses kordab hageja põhiliselt esimese astme kohtule esitatud väiteid. Maakohus on neile piisava põhjalikkusega vastanud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
20.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
21.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja menetlusnorme ei rikkunud. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldused on vastavuses asjas esile toodud asjaolude ja tõenditega.
22.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks maakohtu otsus arusaamatu. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele. Maakohus põhjendas otsuses, millistele asjaoludele ja tõenditele ta oma
järeldused rajas. Samuti põhjendas kohus, miks ta ei nõustunud mitmete hageja faktiliste väidetega.
23.Ebaõige on hageja väide, nagu oleks Liiklus- ja Kindlustusbüroo koostatud sündmuskoha ülevaatuse aktiga tõendatud, et lastetoa riidekapp vajab vahetamist. Aktis on märgitud, et välja on vaja vahetada kapi sisu, mitte kapp tervikuna (t lk 12). Ka ülevaatuse käigu selgituses on märgitud, et kahjustada on saanud kapi detailid, mis tuleb asendada uutega (t lk 11). Maakohus hindas eelnimetatud akti tõendina õigesti ja leidis põhjendatult, et hageja ei ole õigustatud nõudma riidekapi sisu kahjustamise eest uue lastemööbli komplekti maksumuse hüvitamist. KÜ juhatuse liikmete poolt koostatud aktist nähtub, et lastetoa diivan ja kardin olid märjad (t lk 83). Samas ei ole hageja tõendanud, et neid ei olnud võimalik kuivatada ega puhastada, so asja parandada. Liiklus- ja Kindlustusbüroo aktis (t lk 12) ei ole lastetoa diivani ja kardina kahjustusi märgitud. Maakohus leidis õigesti, et tulenevalt VÕS § 132 lg-s 3 sätestatust oleks eelnimetatud asjade maksumuse hüvitamise nõue võinud kõne alla tulla juhul, kui nende parandamine oleks ebamõistlikult kulukas. Hageja ei ole seda tõendanud, kuigi tulenevalt TsMS § 230 lg-tes 1 ja 2 sätestatust oli see tema kohustus. Pealegi ei ole hageja esitanud tõendit uute kardinate maksumuse kohta. Tõend, millele hageja selles osas tugines, kajastab messingist kardinasiini, mitte uute kardinate maksumust. Samuti ei ole hageja tõendanud oma väidet lapse lõhnaallergia kohta, mis tegi väidetavalt võimatuks lastetoa kapi, diivani ja kardinate edasise kasutamise. SA Tallinna Lastehaigla tõenditest lapse lõhnaallergia olemasolu ei nähtu (t lk 14, 15).
24.Elutoa kapi kahjustamise eest hüvitise nõude rahuldas kohus põhjendatult osaliselt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kapi karkassi maksumuse kohta oleks hagejal olnud võimalik tõendeid esitada. Tegemist ei ole kahjuga, mida ei oleks saanud VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 mõttes kindlaks teha või mille kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega.
25.Maakohus kohaldas menetluskulude jaotamisel õigesti TsMS § 163 lg-t 1, jaotades hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, puudub alus esimese astme kohtu menetluskulude teistsuguseks jagamiseks. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab apellatsioonimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, so antud juhul hageja.
I. Amann
T. Kollom
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.