Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

remonttööde tegemiseks hageja majas, so vana vuugitäite koos betoonkattega täielikuks eemaldamiseks, uue tihenduse paigaldamiseks ja hermeetikuga katmiseks. Tööle anti lepingu p 7 kohaselt 7-aastane garantii. Hageja täitis oma kohustused töö eest tasumisel ja töö anti üle üleandmis-vastuvõtmis akti alusel. Töö vastuvõtmisel 21.12.2003.a selles puudusi ei avastatud, need ilmnesid 2004.a sügise suurvihma ajal. 29.12.2004.a esitas hageja kostjale pretensiooni, milles palus selgitusi tööde tehnoloogia, materjalide kohta ja tegi ettepaneku viia teostatud tööd vastavusse kehtivate ehitusstandarditega. Hageja pakkus kostjale võimalust tellida ekspertiis. Kostja ei reageerinud nimetatud ega hiljem saadetud pretensioonidele (30.04.2005.a ja 14.05.2005.a). 16.12.2005.a saatis hageja kostjale viimase pretensiooni, viitas omaltpoolt läbiviidud ekspertiisile, mis tuvastas, et kostja poolt 2003.a teostatud remondiga pole saavutatud eesmärki, vuukide remondil pole kinni peetud tööde tehnoloogia nõuetest. Xx xmajade vuukide remont toimus kohtades, mille kohta olid elanikel pretensioonid ja lisaks pragudega vuukide juures, mis avastati tööde käigus. Tegelikkuses on veel paljud pragudega vuugid remontimata ja elanike pretensioonid jätkuvad. Need vuugid, mis on remonditud, on kaetud liiga õhukese hermeetiku kihiga 1-2 mm ja seal on augud sees, seega tuleb need täiendavalt üle katta. Vuugid tuleb lahti võtta, täielikult hermetiseerida vastavalt töövõtulepingule. Lepingus kohustus tööettevõtja 7-aastase garantiiaja jooksul ilmnenud puudused kõrvaldama omal kulul tellija kokkulepitud tähtajaks. Vaatamata hageja korduvatele pretensioonidele kostja seda ei teinud. Hageja oli sunnitud tellima vuukide remondi teiselt firmalt summas 73’703,38 kr, millele lisandus käibemaks, kokku 86’970.- kr. Kostja poolt läbiviidud vuukide remonttööd ei vasta kehtivatele KH Kinnisvarahooldus juhendteatmikus KH 92-00191 sätestatud normidele. Garantiikohustust kostja ei täitnud. Hageja on kandnud kahju tellitud ekspertiisi näol summas 4’720.- krooni ja vuukide parandamistööde maksumuse näol summas 86’970.- krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista 91’690.- krooni ja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja täienduste kohaselt on ekspert töös sõltumatu ja ekspertiisi läbiviimiseks ei ole kostja seadusliku esindaja juuresolek kohustuslik ega vajalik. Kostja väide, et peale tööde teostamist teatati hageja juhatusele vajadusest remontida veel 300-400 m vuuke, on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja poolt väidetav kirjutamata reegel, et ehitusettevõtted ei puuduta tööd, mille puhul on veel kehtiv garantii, tähendab et majaelanikud oleks pidanud kannatama veel 7 aastat ebakvaliteetselt teostatud tööde tõttu. Hageja 26.11.2007.a kohtusse laekunud täienduste kohaselt tugineb kostja küsitluslehtedele ja sellele, et justkui oleks tegu töövõtulepingu muutmisega. Pooltevahelise lepingu p 6.1 kohaselt võis töös teha muudatusi ja täiendusi üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel. Tõendamata on kostja väide selle kohta, et kostja teavitas hagejat sellest, et vesi jookseb läbi akende tõttu. Ekspertiis teostati kaheaastase garantiiaja jooksul, kostja oli tööle andnud 7-aastase garantii. Üleandmisvastuvõtmisakti nr 2 p-s 5 on märgitud, et paneelvuukide hermetiseerimine toimus TENAX või B . Kostja ei ole põhjendanud, miks ekspertiisis toodud tabel ei ole kohaldatav T suhtes. Põhjendamatu ja tõendamata on kostja arvamus, et OÜ B poolt teostatud tööd samal objektil vuukide ümberhermetiseerimiseks ei saa vaadelda parandustööna. Kostja palub hagejalt välja mõista põhivõlgnevuselt viivise VÕS § 113 ettenähtud ulatuses kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostja vastuväited ja põhjendused. Oma 15.02.2007.a kohtusse saabunud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja võitis pakkumise hageja hermetiseerimistööde tegemiseks. Hageja juhatusega arutati läbi hermetiseerimistööde

materjalid ja tehnoloogiad, koostati võrdlustabelid, võeti vastu otsus kasutada hermeetikut Tenax. Kostja andis töödele 7-aastase garantii, kuna kostja juhatuse liige elab samas majas. Kostja on hermeetikut Tenax kasutanud alates 1990 algusest. Läbirääkimiste käigus jõuti keskmise hinna suhtes kokkuleppele – 106 kr/m2. Lepiti suuliselt kokku, et halvad vuugid raiutakse lahti täielikult, tugevad vuugid puhastatakse ja hermetiseeritakse. Lepingu printimisel avastati, et p-s 1.1 on jäänud sisse viga, kuid see avastati vahetult enne tööde lõpetamist. Vea parandamisest keelduti. Selle tulemusel kostja töö ilma vuukide lahtiraiumiseta hinnati 55.kr/m2. Enne tööde alustamist koos endise esimehe I.O käidi läbi korterid tellimuste saamiseks. Kostja leidis, et suurema osa läbijooksude põhjuseks on aknad. Kostja hoiatas, et aknaid remontimata ei pääse avaldustest läbijooksude kohta ja inimesed hakkavad jätkuvalt arvama, et vuugid lasevad läbi. Pärast tööde lõpetamist külastasid kostja esindajad koos hageja esimehega korduvalt kortereid, kus kaevati vuukide läbilaskmise pärast, kuid lekete põhjuseks olid aknad ja juhatus ei suutnud sundida elanikke neid remontima. 2005.a kohtumisel hagejaga üritas kostjale selgitada, et läbijooksu põhjuseks on mittehermeetilised aknad, kuid kostjale teatati, et uus juhatus on väsinud kaebustest ja esitab dokumendid ekspertiisi korraldamiseks. Ekspertiis toimus ilma kostja kohalolekuta, rikuti garantiiga vuuke 1,5-1,8 m kõrgusel maapinnast. Mingeid proove kõrgemalt ei tehtud ja kostja arvates ei selgitatud välja lekete peamist põhjust. Kostja teab, kuidas kasutada hermeetikut Bostic. Seadused ja normatiivaktid annavad soovitusi hermetiseerimiseks uusehitustel. Remonditöödel vanades nõukogudeaegsetes elamutes, kus 3 m paneeli kohta on vuugi laiuse kõikumine kuni 5 cm ja võib olla ka kuni 5 mm, siis siin on hermeetiku paksuse kontrollimine eriti raske ja hermeetikut ennast kantakse vuukidesse mis tahes käepäraste vahenditega (kooskõlastamata valmistajatehasega). Vanadel nõukogudeaegsetel ehitistel praktiliselt puuduvad vuukide soojustused, seepärast drenaažitorude või nn ventilatsiooni paigaldamine toob kaasa kastepunkti (niiskuse sadestumise temperatuuri) nihkumise siseruumis, mille tagajärjel korterites ilmneb sageli hallitusseent paneelidel, mis toob kaasa astmaatiliste haiguste kujunemise. Hermeetik Tenax omab kõiki Euroopa sertifikaate, seda toodetakse sarnaste klimaatiliste tingimustega Lätis ja müüakse vabalt Eesti territooriumil. 2006.a alguses pärast järjekordset kohtumist hagejaga võttis hageja juhatus vastu otsuse just nagu nende 300-400 meetri remondi kohta, mida kostja neile oli kunagi soovitanud. Seda, et töid hakatakse tegema nendel vuukidel, millel kehtis kostja garantii, kostjale ei teatatud. Majaelanikelt kuuldi, et töid teostanud firma tihendas üle 200 m vuuke akendel. Hageja esitas hagi kohtusse talvel, kui tööd kogu maja soojustamisel vahtplastiga olid lõpule viidud. Nüüd on kõik kaetud ja midagi tõestada on raske. 23.03.2007.a kohtusse laekunud täiendustes kordab kostja oma esilagseid vastuväiteid. Kostja lisab, et ehitusettevõtted lähtuvad kirjutamata reeglist, et ei puudutata tööd, mille puhul on kehtiv teise ettevõtja garantii. 08.11.2007.a kohtusse laekunud kostja täienduste kohaselt ei vasta kirjalikus töövõtulepingus punktis 1 kokkulepitu tegelikult kokkulepitule. Poolte vahel oli kokkulepe, et remonttöid teostatakse ainult korterites, kes kaebavad vee läbilaske üle, seega vuukide puhastamine, tihendi paigaldamine ja hermeetikuga katmine oli lepingu objektiks. Nimetatut tõendavad nii korterite küsitluslehed kui ka tööde üleandmis-vastuvõtmisakt. Hageja kavatses kostja andmetel tulevikus fassaadi soojendada ning suured ja mahukad remonttööd ei olnud otstarbekad. Kostja täitis endale võetud kohustused. Ekspertiis teostati 2 aastat peale tööde teostamist, ilma kostja kohalolekuta ja vuukide remondi kohta, tegelikult teostati osaliselt vuukide puhastamine, tihendi paigaldamine ja hermeetikuga katmine. Kostja ei nõustu, et ainult vuukide remont võimaldab niiskuse eemaldamist. Niiskuse

olemasolu mõjutab asjaolud, kas aknad on väliselt kinni tehtud või mitte. Kostja kasutas ainult Tenaxit, mitte BOTEX-it. Hageja sõlmis täiesti uue töövõtulepingu OÜ-ga B , lepingu objektiks oli vuukide hermetiseerimine (kaasa arvatud rõdude vuugid ja välis aknapaled-vuugid). Hageja teostas peale tööde vastuvõtmist kaks aastat hiljem uued tööd, mida ei saa vaadata kui parandustöid. Kostjale jääb arusaamatuks, millest tuleneb hageja kahjusumma 86’700.- krooni. 16.01.2008.a täienduste kohaselt toimus ka 1999.a xxx välisvuukide remont, seega tegemist on kolmekordse vuukide remondiga, kahel korral on olnud teada remonditud mahu suurus, kolmandal korral aga mitte. Hageja pole tõendanud, et ümber tehti just need vuugid, millised remontis kostja ja nimetatut ei tõenda ka ekspertiis. Ekspertiisist ei nähtu, et see teostati vuukide kohta, mida renoveeris kostja. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et 21.08.2003.a sõlmisid pooled töövõtulepingu (tl 5-7). Töövõtulepingu p-ga 1 loeb kohus tõendatuks, et lepingu objektiks üldisemalt olid elamu Läänemere tee 66/68 vuukide remondiks tehtavad remonttööd ja p-ga 7 andis kostja töödele 7aastase garantii. Kostja väitel sattus lepingusse ekslikult p 1.1, et kostja eemaldab täielikult vana vuugitäite koos betoonkattega, tegelikult kostja avastas nimetatud eksituse alles tööde üleandmise järgselt, kuid hageja ei olnud nõus lepingut parandama. Kostja väitel toimus reaalselt tööde ulatuses kokkuleppimine nii, et käidi läbi korterid, kus esinesid probleemid vee läbijooksuga ja arvutati selle järgi remonditavate jooksvate meetrite suurus – 1681 jooksvat meetrit (tl 47-48). Kostja on samas esitanud tõendina kostja kirja hagejale, milles põhjendab lepingu p-s 1.1 tegemata jätmist halbade ilmastikutingimustega ja palub tehtud töö eest raha välja maksta, mis muudab ebausutavaks kostja väited punkti 1.1 sattumisest lepingusse ekslikult. Poolte vastupidist kokkulepet ei tõenda ka töövõtulepingu lisa allakirjutamata projekt. Kohus on siiski seisukohal, et vaidluse lahendamisel ei oma tähendust niivõrd see, kas lepingu p 1.1 sattus lepingusse ekslikult, kuivõrd see, kas kostja tegi tehtud tööd nõuetekohaselt lepingu eesmärgi saavutamiseks ehk remonti vajavate vuukide hermetiseerimiseks. Tõendamata on kostja väited, et hagejat informeeriti juba enne lepingu sõlmimist sellest, et kostja poolt tehtavate töödega ei ole võimalik saavutada hageja poolt töövõtulepingu sõlmimisega taotletavat eesmärki ehk vee läbijooksude lõppemist, kuna elanikel on remontimata aknad. Vaidlust ei ole selles, et 21.12.2003.a võeti tööd vastu (akt nr 2, tl 8) ja esialgu hagejal kostjale pretensioone ei olnud. Puudused ilmnesid 2004.a sügisel ja kostjale esitati pretensioon 29.12.2004.a (tl 9), 30.04.2005.a (tl 10), 14.06.2005.a (tl 11-13) ja 16.12.2005 (tl 14-15, 96). Vaidlust ei ole selles, et juba esimeses pretensioonis pakuti kostjale arusaamatuste ärahoidmiseks teostada ekspertiis „Eesti Ehitusekspertiisis” (tl 12, korrektne venekeelne sõnastus nähtub tl 13 olevast pretensiooni teksti punktist 7). Vaidlust ei ole selles, et kostjat hoiatati pretensioonidele reageerimata jätmise korral kohtusse pöördumisega ja kahju hüvitamise hagi esitamisega (tl 1415). Vaidlust ei ole selles, et novembris 2005.a teostas asjatundja V K korterelamute Xxx välisseinapaneelide vuukide remondi ekspertiisi. Ekspertarvamusega, mida kohus hindab kui dokumentaalset tõendit (tl 22-27, 112) koosmõjus eksperdi kui tunnistaja ütlustega (tl 131-132) loeb kohus tõendatuks, et majadel olid varem tehtud vuugid tsementseguga ja uued elastse mastiksiga. Ekspert teostas ekspertiisi skeemide järgi, millelt olid näha remonditud vuugid.

Ekspertarvamusega loeb kohus tõendatuks, et „remonditööd teostati halvasti ja nendega ei saavutatud lepingu eesmärki, vuukide remontimisel ei peetud kinni tööde tehnoloogia nõuetest, vuugid on kaetud liiga õhukese hermeetikuga ja nendes on augud sees. Vuugid tuleb lahti võtta ja täielikult hermetiseerida.” Seega ei vastanud tööd lepingutingimustele ehk ta ei sobinud otstarbeks, milleks tellija seda vajas – vuukide hermetiseerimiseks (VÕS § 641 lg 2 p 2). Kostja esindajate ekspertiisi läbiviimise juurde kutsumata jätmine ja kõikide kostja poolt remontide uurimata jätmine ei muuda ekspertiisi ebausaldusväärseks. V.K ütlustega loeb kohus tõendatuks, et ekspert vaatas üle mõlemad majad ümberringi ja nii kõrgelt kui silm ulatas. Kohtu hinnangul on asjatundja uurinud vuuke põhjendatud mahus töö kvaliteedile hinnangu andmiseks. Kostja vastutus töö mittevastavuse eest tuleneb VÕS § 642 lg-s 1 sätestatust. Vaidlust ei ole selles, et hageja teatas kostjale töös ilmnenud puudustest mõistliku aja jooksul (VÕS § 644 lg 1). 29.12.2004.a, 30.04.2005.a ja 14.06.2005.a kostjale saadetud pretensioonide punktides 5 on hageja sisuliselt nõudnud töö parandamist ehk vastavusse viimist standarditega (VÕS § 646 lg 1). Kostja ei ole tuginenud asjaolule, et see põhjustaks temale ebamõistlikke kulutusi või põhjendamatuid ebamugavusi või et lepingutingimustele mittevastavus ei olnud oluline. Kostja väited, et töö vastas nõuetele on ümber lükatud ekspertiisiakti järeldusega, mille kohaselt „vuugid tuleb lahti võtta ja täielikult hermetiseerida”. Kuivõrd tööga ei saavutatud lepingus kokkulepitud eesmärki ehk vuukide hermetiseerimist, tuli kostjal töö parandada. Nimetatud põhjusel ei oma tähendust ka kostja poolt esile toodud asjaolud, et samade majade vuugid remonditi juba 1999.aastal ning hageja ja OÜ B vahelisest lepingust ei selgu remonditud vuukide maht. OÜ B tegi ümber kostja poolt tehtud töö, olenemata sellest, kas vuuke oli remonditud juba 1999.aastal. Kui kostja oleks oma lepingust tulenevad kohustused täitnud, muuhulgas garantiikohustuse täitnud, poleks hagejal olnud vaja sõlmida uut tööettevõtulepingut ja tasuda selle alusel raha. Ekspertiisist tuleneva järeldusega, et vuukide remondiga pole saavutatud eesmärki, kuna vuukide remondile ei ole kinni peetud tööde tehnoloogia nõuetest, on tõendatud vastutust tekitav põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Töövõtulepinguga (tl 92) loeb kohus tõendatuks, et hageja tellis tööd järgmiselt ettevõttelt OÜ-lt B , lepingu eesmärgiks oli asuva elamu vuukide hermetiseerimine (kaasa arvatud rõdude vuugid ja välis aknapaled-vuugid), vuukide remondi maht oli lepingu kohaselt 87’100.- kr koos käibemaksuga 18%. Hageja pangakonto väljavõtetega (tl 30-31) on tõendatud, et hageja on tasunud OÜ B esitatud arvete alusel kokku 99’030.- krooni. Arve ja maksekorraldusega (tl 28-29) on tõendatud, et hageja kandnud kulu seoses ekspertiisi tellimisega summas 4’720.- kr. Sellega on tõendatud vastutust täitev põhjuslik seos ja kostjal tuleb hagejale hüvitada hageja poolt nõutud 73’703,38 kr, koos käibemaksuga 86’970.- kr ja ekspertiisi kulu summas 4’720.- kr, kokku 91’690.- krooni (VÕS § 115 lg 1). Vaidlust ei ole selles, et kostja kahju vabatahtlikult hüvitanud ei ole. Hageja on taotlenud põhivõlgnevuse summalt seadusest tuleneva viivisintressi maksmist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja ei ole esile toonud, millisest ajahetkest tema viivist nõuab, mistõttu kohus peab mõistlikuks arvestada viivist alates vastava nõude esitamisest kohtumenetluses. Hageja vastav avaldus on kohtusse saabunud 26.11.2007.a ja nimetatud ajast alates tuleb kostjalt välja mõista viivis põhinõudelt summas 91’690.- krooni, millele lisandub VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär (VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja § 94 lg 1). Kuivõrd vaidlust ei ole selles, et kostja kasutas hermeetikut Tenax, seda võib kasutada ja sellel on olemas vastavad sertifikaadid, ei analüüsi kohus järgmisi antud vaidluses asjakohatuid tõendeid: väljavõtet interneti kodulehelt hermeetiku kohta (tl 45-46), arve saatelehte (tl 49-50), tunnistust (tl 53), sertifikaate (tl 67-68). Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.