Tsiviilasja number
2-06-25717
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm ja Urmas Reinola
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasi
KÜ Läänemere 66/68 hagi OÜ Alfaarendus vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.04.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Alfaarendus apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
20.10.2008, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja KÜ Läänemere 66/68 (reg kood 80141453, asukoht Läänemere tee 66-107, 13914 Tallinn), seaduslik esindaja Aleksandr Kondratjev ja lepinguline esindaja Svetlana Pilden Kostja OÜ Alfaarendus (reg kood 10941123, asukoht Läänemere tee 66-84, 13914 Tallinn), seaduslik esindaja Valeri Barovetski ja lepinguline esindaja Oksana Smirnova
Jätta Harju Maakohtu 14.04. 2008 otsus tsiviilasjas nr 2-06-25717 muutmata ja OÜ Alfaarendus apellatsioonkaebus rahuldamata.
Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud kostja OÜ Alfaarendus kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
Asjaolud ja menetluse käik Hageja ja kostja sõlmisid 21.08.2003 tööettevõtulepingu remonttööde tegemiseks hageja majas, so vana vuugitäite koos betoonkattega täielikuks eemaldamiseks, uue tihenduse paigaldamiseks ja hermeetikuga katmiseks. Hageja täitis oma kohustused töö eest tasumisel ja töö anti üle üleandmise-vastuvõtu akti alusel. Töö vastuvõtmisel 21.12.2003 selles puudusi ei avastatud, need ilmnesid 2004 sügise suurvihma ajal. 29.12.2004 esitas hageja kostjale pretensiooni, milles palus selgitusi tööde tehnoloogia, materjalide kohta ja tegi ettepaneku viia teostatud tööd vastavusse kehtivate ehitusstandarditega. Hageja pakkus kostjale võimalust tellida ekspertiis. Kostja ei reageerinud nimetatud ega 30.04.2005 ja 14.05.2005 saadetud pretensioonidele. 16.12.2005 saatis hageja kostjale viimase pretensiooni, viitas omaltpoolt läbiviidud ekspertiisile, mis tuvastas, et kostja poolt 2003 teostatud remondiga pole saavutatud eesmärki, vuukide remondil pole kinni peetud tööde tehnoloogia nõuetest. Läänemere 66 ja 68 majade vuukide remont toimus kohtades, mille kohta olid elanikel pretensioonid ja lisaks pragudega vuukide juures, mis avastati tööde käigus. Need vuugid, mis on remonditud, on kaetud liiga õhukese hermeetiku kihiga 1-2 mm ja seal on augud sees, seega tuleb need täiendavalt üle katta. Vuugid tuleb lahti võtta, täielikult hermetiseerida vastavalt töövõtulepingule. Lepingus kohustus tööettevõtja 7-aastase garantiiaja jooksul ilmnenud puudused kõrvaldama omal kulul tellija kokkulepitud tähtajaks. Vaatamata hageja korduvatele pretensioonidele kostja seda ei teinud. Hageja oli sunnitud tellima vuukide remondi teiselt firmalt summas 73 703,38 krooni, millele lisandus käibemaks, kokku 86 970 krooni. Kostja poolt läbiviidud vuukide remonttööd ei vasta kehtivatele KH Kinnisvarahooldus juhendteatmikus KH 92-00191 sätestatud normidele. Garantiikohustust kostja ei täitnud. Hageja on kandnud kahju tellitud ekspertiisi näol summas 4720 krooni. Ekspertiisi läbiviimiseks ei ole kostja seadusliku esindaja juuresolek kohustuslik ega vajalik. Ekspertiis teostati kaheaastase garantiiaja jooksul, kostja oli tööle andnud 7-aastase garantii. Üleandmisvastuvõtmisakti nr 2 p-s 5 on märgitud, et paneelvuukide hermetiseerimine toimus TENAX või Bostikuga. Kostja ei ole põhjendanud, miks ekspertiisis toodud tabel ei ole kohaldatav Tenaxi suhtes. Põhjendamatu ja tõendamata on kostja arvamus, et OÜ Bovitex poolt teostatud tööd samal objektil vuukide ümberhermetiseerimiseks ei saa vaadelda parandustööna. Hageja palus kostjalt välja mõista 91 690 krooni ja viivise põhivõlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 ettenähtud ulatuses kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja andis töödele 7-aastase garantii, kuna kostja juhatuse liige elab samas majas. Kostja on hermeetikut Tenax kasutanud alates 1990 algusest. Läbirääkimiste käigus jõuti keskmise hinna suhtes kokkuleppele – 106 kr/m2. Lepiti suuliselt kokku, et halvad vuugid raiutakse lahti täielikult, tugevad vuugid puhastatakse ja hermetiseeritakse. Lepingu printimisel avastati, et p-s 1.1 on jäänud sisse viga, kuid see avastati vahetult enne tööde lõpetamist. Vea parandamisest keelduti. Selle tulemusel kostja töö ilma vuukide lahtiraiumiseta hinnati 55 kr/m2. Enne tööde alustamist käidi koos endise esimehe I. Orutariga läbi korterid tellimuste saamiseks. Kostja hoiatas, et aknaid remontimata ei pääse avaldustest läbijooksude kohta ja inimesed hakkavad jätkuvalt arvama, et vuugid lasevad läbi. Ekspertiis toimus ilma kostja kohalolekuta, rikuti garantiiga vuuke 1,5-1,8 m kõrgusel maapinnast. Mingeid proove kõrgemalt ei tehtud ja kostja arvates ei selgitatud välja lekete peamist põhjust. Kostja teab, kuidas kasutada hermeetikut Bostic. Seadused ja normatiivaktid annavad soovitusi hermetiseerimiseks uusehitustel. Remonditöödel vanades nõukogudeaegsetes elamutes, kus 3 m paneeli kohta on vuugi laiuse kõikumine kuni 5 cm ja võib olla ka kuni 5 mm, siis siin on hermeetiku paksuse kontrollimine eriti raske ja hermeetikut ennast kantakse vuukidesse käepäraste vahenditega (kooskõlastamata valmistajatehasega). Vanadel nõukogudeaegsetel
2(6)
ehitistel praktiliselt puuduvad vuukide soojustused, seepärast drenaažitorude või nn ventilatsiooni paigaldamine toob kaasa kastepunkti (niiskuse sadestumise temperatuuri) nihkumise siseruumis, mille tagajärjel korterites ilmneb sageli hallitusseent paneelidel, mis toob kaasa astmaatiliste haiguste kujunemise. Hermeetik Tenax omab kõiki Euroopa sertifikaate, seda toodetakse sarnaste klimaatiliste tingimustega Lätis ja müüakse vabalt Eesti territooriumil. Kostjale ei teatatud, et töid hakatakse tegema nendel vuukidel, millel kehtis kostja garantii. Majaelanikelt kuuldi, et töid teostanud firma tihendas üle 200 m vuuke akendel. Hageja esitas hagi kohtusse talvel, kui tööd kogu maja soojustamisel vahtplastiga olid lõpule viidud. Nüüd on kõik kaetud ja midagi tõestada on raske. Hageja sõlmis täiesti uue töövõtulepingu OÜ-ga Bovitex, lepingu objektiks oli vuukide hermetiseerimine (kaasa arvatud rõdude vuugid ja välis aknapaled-vuugid). Hageja teostas peale tööde vastuvõtmist kaks aastat hiljem uued tööd, mida ei saa vaadata kui parandustöid. Hageja pole tõendanud, et ümber tehti just need vuugid, millised remontis kostja ja nimetatut ei tõenda ka ekspertiis. Ekspertiisist ei nähtu, et see teostati vuukide kohta, mida renoveeris kostja. Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 91 690 krooni ja viivisintressi 7%, millele lisandub VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, põhinõudelt alates 26.11.2007 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et 21.08.2003 sõlmisid pooled töövõtulepingu. Töövõtulepingu p 1 kohaselt olid lepingu objektiks üldisemalt elamu Läänemere tee 66/68 vuukide remondiks tehtavad remonttööd ja p-ga 7 andis kostja töödele 7-aastase garantii. Kostja on esitanud tõendina oma kirja hagejale, milles põhjendab lepingu p-s 1.1 tegemata jätmist halbade ilmastikutingimustega ja palub tehtud töö eest raha välja maksta, mis muudab ebausutavaks kostja väited punkti 1.1 sattumisest lepingusse ekslikult. Poolte vastupidist kokkulepet ei tõenda ka töövõtulepingu lisa allakirjutamata projekt. Tõendamata on kostja väited, et hagejat informeeriti juba enne lepingu sõlmimist sellest, et kostja poolt tehtavate töödega ei ole võimalik saavutada hageja poolt töövõtulepingu sõlmimisega taotletavat eesmärki ehk vee läbijooksude lõppemist, kuna elanikel on remontimata aknad. Vaidlust ei ole selles, et 21.12.2003 võeti tööd vastu ja esialgu hagejal kostjale pretensioone ei olnud. Vaidlust ei ole selles, et juba esimeses pretensioonis pakuti kostjale arusaamatuste ärahoidmiseks teostada ekspertiis „Eesti Ehitusekspertiisis”. Vaidlust ei ole selles, et kostjat hoiatati pretensioonidele reageerimata jätmise korral kohtusse pöördumisega ja kahju hüvitamise hagi esitamisega. Vaidlust ei ole selles, et novembris 2005 teostas asjatundja Viljar Krünberg korterelamute Läänemere tee 66 ja 68 välisseinapaneelide vuukide remondi ekspertiisi. Ekspertarvamuse ja eksperdi kui tunnistaja ütlustega on tõendatud, et majadel olid varem tehtud vuugid tsementseguga ja uued elastse mastiksiga. Ekspert teostas ekspertiisi skeemide järgi, millelt olid näha remonditud vuugid. Ekspertarvamusega on tõendatud, et remonditööd teostati halvasti ja nendega ei saavutatud lepingu eesmärki, vuukide remontimisel ei peetud kinni tööde tehnoloogia nõuetest, vuugid on kaetud liiga õhukese hermeetikuga ja nendes on augud sees. Vuugid tuleb lahti võtta ja täielikult hermetiseerida. Seega ei vastanud tööd lepingutingimustele ehk ei sobinud otstarbeks, milleks tellija seda vajas – vuukide hermetiseerimiseks. Kostja esindajate ekspertiisi läbiviimise juurde kutsumata jätmine ja kõikide kostja poolt remontide uurimata jätmine ei muuda ekspertiisi ebausaldusväärseks. V. Krünbergi ütlustega
3(6)
on tõendatud, et ekspert vaatas üle mõlemad majad ümberringi ja nii kõrgelt kui silm ulatas. Asjatundja on uurinud vuuke põhjendatud mahus töö kvaliteedile hinnangu andmiseks. Vaidlust ei ole selles, et hageja teatas kostjale töös ilmnenud puudustest mõistliku aja jooksul. 29.12.2004, 30.04.2005 ja 14.06.2005 kostjale saadetud pretensioonide p-des 5 on hageja sisuliselt nõudnud töö parandamist ehk vastavusse viimist standarditega. Kostja ei ole tuginenud asjaolule, et see põhjustaks temale ebamõistlikke kulutusi või põhjendamatuid ebamugavusi või et lepingutingimustele mittevastavus ei olnud oluline. Kostja väited, et töö vastas nõuetele, on ümber lükatud ekspertiisiakti järeldusega, mille kohaselt „vuugid tuleb lahti võtta ja täielikult hermetiseerida”. Kuivõrd tööga ei saavutatud lepingus kokkulepitud eesmärki ehk vuukide hermetiseerimist, tuli kostjal töö parandada. Nimetatud põhjusel ei oma tähendust ka kostja poolt esile toodud asjaolud, et samade majade vuugid remonditi juba 1999 ning hageja ja OÜ Bovitex vahelisest lepingust ei selgu remonditud vuukide maht. OÜ Bovitex tegi ümber kostja poolt tehtud töö, olenemata sellest, kas vuuke oli remonditud juba 1999. Kui kostja oleks oma lepingust tulenevad kohustused täitnud, muuhulgas garantiikohustuse täitnud, poleks hagejal olnud vaja sõlmida uut tööettevõtulepingut ja tasuda selle alusel raha. Ekspertiisist tuleneva järeldusega, et vuukide remondiga pole saavutatud eesmärki, kuna vuukide remondile ei ole kinni peetud tööde tehnoloogia nõuetest, on tõendatud vastutust tekitav põhjuslik seos. Töövõtulepinguga on tõendatud, et hageja tellis tööd järgmiselt ettevõttelt OÜ-lt Bovitex, lepingu eesmärgiks oli Läänemere 66/68 asuva elamu vuukide hermetiseerimine (kaasa arvatud rõdude vuugid ja välis aknapaled-vuugid), vuukide remondi maht oli lepingu kohaselt 87 100 krooni koos käibemaksuga 18%. Hageja pangakonto väljavõtetega on tõendatud, et hageja on tasunud OÜ Bovitex esitatud arvete alusel kokku 99 030 krooni. Arve ja maksekorraldusega on tõendatud, et hageja kandnud kulu seoses ekspertiisi tellimisega summas 4720 krooni. Sellega on tõendatud vastutust täitev põhjuslik seos ja kostjal tuleb hagejale hüvitada 86 970 krooni ja ekspertiisi kulu 4720 krooni. Vaidlust ei ole selles, et kostja kahju vabatahtlikult hüvitanud ei ole. Hageja ei ole esile toonud, millisest ajahetkest tema viivist nõuab, mistõttu on mõistlik arvestada viivist alates vastava nõude esitamisest kohtumenetluses 26.11.2007. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohus on vääralt tõlgendanud materiaal- ja menetlusõiguse norme. Kostja palub võtta toimikusse KÜ Läänemere 66/68 juhatuse protokollid, mida esimese astme kohus vastu ei võtnud. Nende protokollidega soovib kostja tõendada, et ta teatas hagejale edasiste läbijooksude võimalusest aknaraamide halva seisukorra tõttu, mitte remontimise tõttu. Samuti palub kostja üle kuulata tunnistajana I. O., kes võib kinnitada et kostja teatas hagejale akende remondi vajadusest. Maakohus tugines ekspertiisiaktile ja eksperdi ütlustele. Kuid kohus ei arvestanud kostja vastuväiteid, et pole tõendatud kust ekspert võttis proovid ning et vuugi proovid on võetud just kostja remonditud vuukidest. Kostja esitas kohtule enda koostatud skeeme, millest on näha missugused vuugid on remonditud. Kui neid skeeme näidati eksperdile, siis ta vastas, et need pole hageja poolt esitatud skeemid. Seega kohtus pole kindlaks tehtud mille alusel ekspert võttis proovid. Toimikust on näha, et kostja on remontinud 1681 jooksvat meetrit, OÜ Bovitex on remontinud 669 m, ning on samuti tõendatud et 1999 olid remonditud ka vuugid, kuid teadmata millises mahus. Hageja pole esitanud kohtule ühtegi dokumendi, millest oleks näha, missugused vuugid oli remonditud OÜ Bovitex poolt. Peale selle, OÜ-ga Bovitex sõlmitud töövõtulepingust on näha, et lepingu objektiks oli vuukide hermetiseerimine (kaasa arvatud rõdude vuugid ja
4(6)
väliste aknapaled-vuugid). Kostja poolt pole teostatud rõdude ja aknapalede vuukide remonti, seega ei saa kindlalt öelda, et OÜ Bovitex poolt olid remonditud uuesti just kostja poolt varem remonditud vuugid. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust Harju Maakohtu 14.04.2008 otsuse tühistamiseks. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg-st 6 korrata. Apellant on vaidlustanud maakohtu otsuse täies ulatuses. Kaebuse kohaselt ei ole maakohus võtnud asja materjalide juurde KÜ Läänemere 66/68 juhatuse protokolle, kust selguks, et läbijooksud toimuvad seoses aknaraamide halva seisukorraga ning on vaja neid remontida. Kolleegium leiab, et nähtuvalt 17 detsembri 2007 istungiprotokollist on maakohus keeldunud korteriühistu juhatuse koosoleku protokolle asja juurde võtmast, põhjendades seda, sellega, et need ei tõenda lepingu muutmist kirjalikus vormis ja vastava kokkuleppe saavutamist poolte vahel (tl. 113). Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga ja keeldus samuti nimetatud juhatuse protokolle asja juurde võtmast, kuna need ei ole asjasse puutuvad. Nimetatud protokollidega ei saa asendada lepingut, samuti ei tõenda protokollid lepingu muutmist. Poolte vahel sõlmitud tööettevõtu lepingu punkt 10.3 kohaselt vormistatakse lepingu muudatused ja täiendused kirjalikult ja need kuuluvad pärast mõlema poole poolt allakirjastamist lahutamatu osana lepingu juurde (tl.7). Maakohus tugines otsuse tegemisel kõigile asjas menetlusosaliste poolt esitatud tõenditele, sealhulgas ka ekspertiisiaktile ja eksperdi ütlustele. Iseenesest on õige apellandi väide, et pole juurde lisatud skeeme, kust oleks näha mille alusel ekspert proove võttis. Kuid nii ekspertiisiaktist kui ka eksperdi ütlustest nähtub, et ekspert vaatles just nn parandatud vuuke ja andis neile hinnangu. Samas on skeemide olemasolu pooled kinnitanud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 2 punktis 5 a ja 5 b (tl.8) kui ka ekspert oma arvamuses (tl. 22-27) samuti ka eksperdi poolt tunnistajana antud ütlused kohtuistungil (tl. 131-132). Seega viitavad skeemide olemasolule nii menetlusosalised kui ka ekspert. Apellant ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest järelduks, et olemas olid erinevad skeemid kui kohtule on esitatud (t.l.47-48). Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust ka apellandi väide vuukide remondi teostamises erinevatel aegadel s.o. 1999 aastal ja 2005 aastal OÜ Bovitex poolt. Kolleegium nõustub maakohtuga, et need väited ei oma antud asja lahendamisel tähtsust. Nähtuvalt toimiku materjalidest on poolte vahel sõlmitud tööettevõtu leping 21.08.2003 (tl.5), tööd on vastu võetud 21.12.2003 (tl.8) ning KÜ Läänemere tee 66/68 ja OÜ Bovitex vahel on sõlmitud töövõtu leping 22.11.2005 (tl.92). Ekspertiisist nähtuvalt on remonditud vuugid üle vaadatud 23.11.2005 (tl. 18). Seega ei saanud OÜ Bovitex poolt hiljem teostatud vuugitööd mõjutada eksperdi arvamust. Poolte vahel on vaidlus selles, kas apellant teostas töid vastavalt sõlmitud lepingule ja vastavuses kehtivate ehitusstandarditega. Sellest tulenevalt ei oma tähtsust, kuidas vesi võis korteritesse sattuda. Vaidluse all ei olegi nn akendepalede hermetiseerimine, kuna kostja nimetatud tõid ei teostanudki. OÜ Bovitex ja hageja vahel sõlmitud tööettevõtulepingust p-st 6.1 nähtub, et vuukide parandamise eest kohustus hageja tasuma 87 100 krooni, millele lisandub käibemaks (t.l.93). Seega ei sisaldu nimetatud summas tasu aknapalede hermetiseerimise eest. Hageja on kogu aeg väitnud, et OÜ Bovitex teostas kostja poolt remonditud vuukide osas täiendavaid töid ja esitanud oma väidete kinnitamiseks
5(6)
sõlmitud töövõtulepingu (t.l.92-93). Kostja ei ole hageja väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid ümber lükanud. Kui kostja leidis, et OÜ Bovitex remontis ka muid vuuke, siis pidanuks ta oma väiteid ka tõendama. Kostja seda teinud ei ole. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud kostja OÜ Alfaarendus kanda.
R. Allikvere
U. Loonurm
U. Reinola
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.