Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit Kollom
Tsiviilasi
OÜ Interfor Invest ja U.S. Invest AS avaldus OÜ Interfor Invest pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.11.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
U.S. Invest AS apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlausaldaja U.S. Invest AS, esindaja advokaat Kristina Schotter Võlgnik OÜ Interfor Invest (pankrotis), esindaja pankrotihaldur Ly Müürsoo
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 12.11.2007 otsuse resolutsiooni täiendada menetluskulude jaotamise osas ning jätta menetluskulud võlgniku kanda. Ülejäänud osas jätta kohtuotsus muutmata.
2.U.S. Invest AS apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
OÜ Interfor Invest esitas Harju Maakohtule 10.08.2007 võlgniku pankrotiavalduse. OÜ Interfor Invest loodi eesmärgiga hallata Venemaa metsatööstusesse suunatud investeeringuid läbi Venemaal registreeritud äriühingu OOO Kargoles, mille ainuomanikuks on OÜ Interfor Invest. Investeeringuteks vajalikud summad kandis võlgnikule üle 50% osanik AS U.S. Invest, märkides ülekande selgituseks laen. Märgitud summasid hakati paigutama Venemaa
metsatööstuse projektidesse. Samal otstarbel võeti liisingusse metsaveoauto. Veel enne, kui märgitud investeeringud jõuti hakata realiseerima, kaotas AS U.S. Invest projektide vastu huvi ja teatas, et ei kavatse enam täiendavaid investeeringuid soetada. Samas olid täiendavad investeeringud vajalikud, kuivõrd ettevõtja äriplaaniks oli soetada metsade raieõigused, lõigata mets maha ja realiseerida. Samas jõuti ainult läbi Venemaal registreeritud äriühingu OOO Kargoles soetada metsa raieõigused, kuid selle realiseerimiseks enam vahendeid ei olnud. Samuti ei jõudnud soetatud metsaveoauto Venemaale. Käesolevaks ajaks on metsaveoauto müüdud, müügist on tekkinud käibemaksuvõlgnevus. OÜ Interfor Invest vara ei kata tema kohustusi ja tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot.
2.Võlausaldaja U.S.Invest AS esitas 07.09.2007 Harju Maakohtule avalduse OÜ Interfor Invest pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldaja on laenanud võlgnikule 29.06.2006. a 330 000 krooni, 17.04.2006. a 75 000 krooni, 30.03.2006. a 1 667 000 krooni, 28.03.2006. a 390 000 krooni, 28.03.2006. a 170 000 krooni intressiga 5% aastas tagastamise tähtajaga 31.12.2006. Samuti võlgneb võlgnik võlausaldajale 08.12.2006 sõlmitud laenulepingu alusel 84 973,41 krooni põhivõlga ning intressi ja viivise. Võlgniku võlgnevus laenulepingu nr 1 alusel on põhivõlg 2 632 000 krooni, intress 95 366,03 krooni ja viivis 639 576 krooni. Laenulepingu nr 2 alusel on põhivõlg 84 973,41 krooni, intressivõlg 374,81 krooni ja viivisevõlg 20 648,54 krooni. 05.07.2007 esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse. Kümne päeva jooksul pankrotihoiatuse kättesaamisest ei ole võlgnik asunud võlgnevust tasuma. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus kuulutas 12.11.2007 otsusega välja OÜ Interfor Invest pankroti.
4.Võlgniku poolt esitatud pankrotiavaldusega ja ajutise halduri aruandega on tuvastatud, et võlgnik on maksejõuetu. Kohtule esitatud tõendid ei võimalda võlausaldaja nõude suurust välja selgitada, täiendavate tõendite väljanõudmist ja uurimist ei pidanud kohus pankrotimenetluses aga võimalikuks, kuna pankrotimenetluses ei lahendata õiguslikku vaidlust.
5.Kohus määras ajutise halduri tasu suuruseks 15 000 krooni ning kulude katteks 5000 krooni vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 23 lg-le 1. Pankrotimenetluse kuludena arvestas kohus kogumis bürooruumide kasutamist vara-, äri- jt registrite ning kommertspankade teenuste kasutamist, tehniliste vahendite kasutamist (arvutite, printerite, faksi, telefonide, koopiamasina), postikulu, kantseleitarbeid, interneti kasutamist, transpordikulusid, sh sõiduauto bensiin, amortisatsioon, remont, hooldus, kindlustusi. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
6.Võlausaldaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt ning teha uus otsus, millega muuta maakohtu otsuse põhjendusi võlausaldaja nõuet puudutavas osas ning muuta ajutisele haldurile määratud tasu ja kulutuste suurust, samuti esitada menetluskulude jaotus, millega jätta kõik menetluskulud võlgniku kanda.
7.Maakohus on hinnanud ebaõigesti asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme.
8.Kohtuotsuses ei ole võlausaldaja nõuet puudutavaid tõendeid analüüsitud ega hinnatud ning kohtu poolt on jäänud välja selgitamata võlausaldaja nõude ja sellega ka võlgniku kohustuste suurus. Kohtuotsusest nähtuvalt on ainsana arvestatud võlgniku poolt esitatud paljasõnalist väidet, samas võlausaldaja poolt kohtule esitanud tõendid on jäetud analüüsimata ja hindamata. Jääb arusaamatuks, millised võlausaldaja tõendid on puudulikud ning miks ja millises ulatuses need võlausaldaja nõuet ei tõenda. Laenulepingu tõendamiseks ei olegi praktiliselt võimalik esitada muid tõendeid kui laenuleping ja tõendid raha ülekandmise kohta. Võlausaldaja nõude olemasolu kajastub ka ajutise halduri aruande lisaks olevas raamatupidamisdokumentatsioonis (sh majandusaasta aruandes) ja võlgniku pangakonto väljavõtetel.
9.PankrS § 31 eesmärgiks ega sisuks ei ole see, et juhul, kui kohus tuvastab võlgniku maksejõuetuse, võiks kohus jätta hindamata võlausaldaja nõude olemasolu. Maksejõuetuse hindamisel on oluline võlausaldajate nõuete suurus, U.S.Invest AS nõue aga moodustabki 2(3)
enamiku võlgniku võlgadest. Kuigi ajutise halduri töö võlgade kindlakstegemisel ja maksejõuetuse hindamisel oli puudulik ning ajutise halduri aruanne sisuliselt ei kajastagi nimetatut, olid kohtu käsutuses siiski konkreetsed ja piisavad tõendid selleks, et võlgade suurus välja selgitada ja kohtuotsuses ka märkida.
10.Ajutisele haldurile väidetavalt tehtud püüdliku 10 töötunni eest tasu ülemmäära rakendamine ei ole põhjendatud ning antud juhul ei ole selleks ka alust. Ajutine haldur tuvastas, et võlgnikul vara puudub ning pankrotimenetlus tuleks lõpetada raugemisega. Ajutise halduri töö oli täiesti puudulik, ajutine haldur jättis välja selgitamata võlgniku kohustuste suuruse, tagasivõitmise võimalused ning ajutise halduri aruanne ei sisalda praktiliselt mitte midagi seaduses ettenähtust. Võlausaldaja tasus pankrotimenetluse kulude katteks PankrS § 30 kohase deposiidi summas 40 000 krooni, milline summa ei ole vastavalt PankrS § 11 ja § 30 mõeldud katma mitte ajutise halduri tasu ja kulutusi, vaid pankrotihalduri tasu ja kulutusi. Kui võlausaldaja ei oleks nimetatud deposiiti tasunud, siis oleks pankrotimenetlus kohtu poolt lõpetatud raugemisega. Vastavalt kuulub kohaldamisele justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 § 2 lg 8 ja lg 9 ning ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks ei kuulu väljamõistmisele mitte rohkem kui 6700 krooni ning seda saaks välja mõista üksnes riigi vahenditest. Samuti ei ole põhjendatud ajutisele haldurile pankrotimenetluse kulude katteks 5000 krooni määramine, kuna ühtegi kuludokumenti kulude kandmise kohta ajutine haldur ei esitanud.
11.PankrS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Kohtuotsuses oleks tulnud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitada ka menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
12.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Küll aga tuleb täiendada kohtuotsuse resolutsiooni menetluskulude jaotuse osas.
13.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel.
14.Kohus ei selgitanud põhjendatult välja apellandi nõude suurust, kuna selles osas esines õiguslik vaidlus ja hageja pidanuks oma nõuet tõendama hagimenetluses. Kuna aga võlgniku pankrot kuulutati välja, tuleb võlausaldajal esitada oma nõue kaitsmiseks PankrS § 93 lg 1 korras.
15.Vastavalt PankrS § 23 lg-le 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Maakohus on õigesti vastavalt justiitsministri 18.12.2003 määrusele nr 71 välja mõistnud ajutise halduri töötasu ja pankrotimenetluse kulud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna põhjust vaidlustatud otsuse tühistamiseks selles osas.
16.PankrS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 alusel oleks maakohus pidanud otsuses määrama menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning märkima, et vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna kohus kuulutas võlgniku pankroti välja, tulnuks menetluskulud jätta võlgniku kanda.
17.Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt, siis apellatsioonimenetluse kulud jäävad poolte endi kanda.
R. Allikvere
G. Kivinurm
T. Kollom
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.