Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Määruse tegemise aeg ja koht
09.aprillil 2008.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-08-10102
Tsiviilasi
R. S. avaldus J. K. vastu kohustamaks viimast avalikult vabandama ja J. K. au ja väärikuse alandamise eest moraalse kahju hüvitamise nõudes
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagi menetlusse võtmise otsustamine Hageja: R. S. , isikukood , elukoht xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxx Kostja: J. K. , sündinud xx.xx.xxxx.x., elukoht xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx
Kirjalik menetlus
TsMS § 372 lg 4 alusel
1.Keelduda R. S. avalduse J. K. vastu kohustamaks viimast avalikult vabandama ja J. K. au ja väärikuse alandamise eest moraalse kahju hüvitamise nõudes menetlusse võtmisest ning tagastada see avaldajale. 2.Toimetada käesolev määrus avaldajale kätte. Edasikaebamise kord
TsMS §-de 372 lg 5 ; 660 lg 1 ning 661 lg 1 ja 2 alusel
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused Avalduse kohaselt sõimas ebakaine alaealine J. K. 7.märtsil 2008.a. avaldajat Mikitamäe bussijaamas. J. K. viibis bussijaamas koos kolme teise noorukiga. Avaldaja helistas ja kutsus
välja politsei. Politseipatrulli poolt võeti vahepeal Räpina suunas sõitvasse bussi asunud J. K. pärast Varesmäe küla bussilt maha. Avaldaja on käsikirjalises avalduses (tsiviilhagis) esitanud kohtule alljärgnevad taotlused: - kohustada J. K. avalikult R. S. ees kohtuistungil vabandama; - kohustada J. K. hüvitama avaldaja au ja väärikuse alandamise eest temale tekitatud moraalse kahju (vastavalt Eesti Vabariigi Kriminaalkoodeksi §-le 130) kolme miinimumpalga ulatuses (3 x 4350); - juhul kui J. K. keeldub avalikult kohtus vabandamast, suurendab avaldaja moraalse kahju hüvituse nõuet viie miinimumpalgani; - juhul kui J. K. ei ole karistatav rahalise nõudega, määrata J. K. vastavalt KrK §-le 130 arest. Kohus leiab, et avaldust ei ole võimalik menetlusse võtta. TsMS § 371 sätestab hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused. Osundatud paragrahvi lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole võimalik saavutada eesmärki, millele riik peaks andma õiguskaitset. Avalduses esiletoodud asjaolude kohta märgib kohus alljärgnevat: 1.Seoses Karistusseadustiku (KarS) jõustamisega 1.septembrist 2002 kaotas samast kuupäevast kehtivuse Kriminaalkoodeks (KrK). Seega kaotas kehtivuse ka KrK § 130, mis sätestas solvamise kui kuriteo koosseisu - teise isiku au ja väärikuse alandamine ebasündsas vormis – ning selle eest karistuse rahatrahvi või arestina. KarS ei sisalda eraldi koosseisuna au ja väärikuse kaitsenormi, mis ei tähenda aga, et toimunu ei oleks karistatav. Võimalik on taolistes olukordades pöördumine politsei poole, mida antud juhul avaldaja on ka teinud. 2.Kohtu pädevuses ei ole teha tsiviilasja hagimenetluses lahendit kostjale aresti määramise näol, küll saab seda teha väärteomenetluses, kui on tõendatud väärteo toimepanemine.Väärteomenetlust teostab politsei, kes määrab ise süüdlasele karistuse või edastab materjalid läbivaatamiseks kohtule. 3.Au teotamist ja sellega seonduvat mittevaralise kahju hüvitamist käsitleb võlaõigusseadus (VÕS), isiku au teotamine on võlaõigusseaduse kohaselt võimalik nii ebakohase väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu (faktiväite) õigusvastase avaldamisega (VÕS § 1047 lg 2). VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Esitatud avalduse põhjal võib teha järelduse, et tegemist polnud ebakohase väärtushinnanguga, s.o au teotamisega VÕS mõttes, mis oleks aluseks võimaliku kahju – mida avaldaja pole küll välja toonud, hüvitamisele. Nagu ka avaldaja ise on leidnud, on tegemist teise isiku sõimamisega („hakkas mind sõimama“). Seega võib J. K. tegu eelduslikult – kuivõrd toimunu konkreetsed asjaolud selgitab välja politsei – käsitleda mitte au teotamisena, vaid avaliku korra rikkumisena. Kuna avalduse andmetel oli tegemist ebakaine alaealisega, siis võib vastutus järgneda ka alkoholiseaduse sätte järgi, mis näeb ette alaealise karistamist alkoholi tarbimise eest. Konkreetselt kvalifitseerib toimunu ja määrab karistuse politsei või kohus väärteomenetluses.
2 (3)
Seetõttu keeldub kohus TsMS § 371 lg 2 alusel R. S. avalduse menetlusse võtmisest, kuna esitatud avaldusega ei ole võimalik saavutada ühtegi avaldaja soovitud eesmärki. Lisaks eeltoodule ei vasta esitatud avaldus tsiviilkohtumenetluses (TsMS 38.peatükk) menetlusosaliste esitatavate menetlusdokumentide vorminõuetele ega hagiavaldusele esitatavatele nõuetele (TsMS § 363).TsMS § 139 kohaselt tuleb hagilt tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast (hagi hinnast). Vastavalt TsMS § 372 lg 5 võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse.
Epp Tombak Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.