Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-17-106356

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: aktsiaselts Swedbank – EE062200221059223099; aktsiaselts SEB Pank – EE571010220229377229; aktsiaselts Nordea Bank – EE221700017003510302; aktsiaselts Danske Bank - EE513300333522160001. TsMS § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

2-17-106356 TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Eesti Inkasso OÜ esitas 28.03.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult XXXX 2658.82 euro saamiseks. Kohus tegi 06.04.2017 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas 08.05.2017 vastuväite. Pärnu Maakohtu 17.05.2017 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus jättis avalduse 13.06.2017 määrusega käiguta ja kohustas esitama nõuetele vastava põhjendatud hagiavalduse, nõude aluseks olevaid asjaolusid kinnitavad tõendid ning tasuma täiendava riigilõivu. Eesti Inkasso OÜ esitas 01.06.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja XXXX ja BestCredit OÜ (endine ärinimi SNEL Grupp OÜ) vahel interneti vahendusel 09.02.2015 sõlmitud lepingu nr XXXX tuleneva võlgnevuse summas 2797.73 euro, s.h põhinõude 2137.02 euro, intressi 195.74 euro, 31.05.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 464.97 euro ja lisanduva viivise 0,1% päevas alates 02.06.2017, väljamõistmiseks. BestCredit OÜ (endine ärinimi SNEL Grupp OÜ) on oma nõude loovutanud hagejale. Harju Maakohus on menetlusdokumendid kostjale 22.06.2017 e-postiga edastanud (epostiaadressil XXXX). Menetlusdokumendid on TsMS § 3141 lg 1 kohaselt loetud kostjale 28.06.2017 kättetoimetatuks. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 20 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohtu hinnangul on hagi osaliselt (põhinõude summas 2137.02 eurot ja intressinõude summas 195.74 eurot osas) hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole hageja nõue põhjendatud 31.05.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 464.97 euro osas. Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist 0,1% päevas järgnevalt: 1) alates 23.08.2016 kuni 31.05.2017 (282 päeva) võlgnevuselt 187.53 eurot, viivis 52.88 eurot; 2) alates 22.09.2016 kuni 31.05.2017 (252 päeva) võlgnevuselt 192.91 eurot, viivis 48.61 eurot;

2-17-106356 3) alates 22.10.2016 kuni 31.05.2017 (222 päeva) võlgnevuselt 198.45 eurot, viivis 44.06 eurot; 4) alates 08.11.2016 kuni 31.05.2017 (205 päeva) võlgnevuselt 15558.13 eurot, viivis 319.42 eurot. Kohus leiab, et viivise määra sätestav tüüptingimuse punkt 8.1 on tühine, kuivõrd poolte vahel lepingus kokku lepitud viivise määr 0,1% päevas on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja kohaldamisele kuulub seadusjärgne viivise määr (vt Riigikohtu 10.05.2016 kohtulahendit 3-2-125-16, p 13). Kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele viivis seadusjärgses määras järgnevalt: 1) alates 23.08.2016 kuni 31.05.2017 (282 päeva) võlgnevuselt 187.53 eurot, viivis 11.58 eurot; 2) alates 22.09.2016 kuni 31.05.2017 (252 päeva) võlgnevuselt 192.91 eurot, viivis 10.64 eurot; 3) alates 22.10.2016 kuni 31.05.2017 (222 päeva) võlgnevuselt 198.45 eurot, viivis 9.65 eurot; 4) alates 08.11.2016 kuni 31.05.2017 (205 päeva) võlgnevuselt 1558.13 eurot, viivis 69.96 eurot. Kokku 101.83 eurot. Hageja on esitanud ka lisanduva viivise nõude 0,1% päevas alates 02.06.2017 kuni kohustuste kohase täitmiseni. Kuivõrd kohus mõistis hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivise välja seadusjärgses määras, siis mõistab kohus vastavalt TsMS § 367 kostjalt välja viivise protsendina põhinõudelt (2137.02 eurot) alates 02.06.2017 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 järgi jäävad hageja menetluskulud 87% ulatuses kostja kanda ja 13% ulatuses hageja kanda. Hageja on esitanud taotluse tasutud riigilõivu 325 euro ja õigusabikulu 120 euro (käibemaksuga), kokku 445 euro väljamõistmiseks. Kohus peab hageja menetluskulusid põhjendatuks. Maksu- ja Tolliameti käibemaksukohustuslaste registri e-päringust nähtub, et Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291) on registreeritud käibemaksukohustuslasena alates 15.06.2013. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, et hageja ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega kuulub õigusabikulu hüvitamisele ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg 10). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 282.75 eurot (325 x 87%) ja lepingulise esindaja kulud 87 eurot (100 x 87%). Kohtule ei nähtu, et kostjal on tsiviilasjas nr 2-17-106356 tekkinud menetluskulusid, kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu puudub võimalus kindlaks määrata hagejalt välja mõistetavaid kostja menetluskulusid. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.