2-07-50024/5 - Ühinguõigus - Sundlõpetamine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

30.11.2007.a on Harju Maakohtu registriosakonna poolt kohtunikule edastatud dokumendid xxx OÜ sundlõpetamise otsustamiseks, s.h xxx AS-i (registrikood xxx) avaldus, milles taotletakse äriseadustiku (ÄS) § 60 lg-te 2 ja 4 alusel xxx OÜ sundlõpetamise otsustamist ning äriühingule likvideerijate määramist. Registriosakonna kaaskirja kohaselt ei esitanud xxx OÜ äriregistrit pidavale kohtu registriosakonnale 2004.a majandusaasta aruannet. 18.04.2006.a tegi kohtunikuabi ÄS § 60 lg 1 alusel äriühingule sundlõpetamishoiatuse (registriasi Ä 80095/M1). Sundlõpetamisteade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 10.09.2007.a. Äriühing ei ole senini esitanud registripidajale nõutavat 2004.a majandusaasta aruannet, samuti on esitamata 2005.a ja 2006.a majandusaasta aruanded. 26.11.2007.a teatas võlausaldaja xxx AS Harju Maakohtu registriosakonnale nõudest xxx OÜ vastu. xxx AS-i avaldusest nähtuvald osutas xxx AS (endise ärinimega xxx AS) xxx OÜ-le teleteenust vastavalt poolte vahel sõlmitud liitumislepingule ja selle lisale. Lepingu alusel osutatud kõneteenuste eest esitas xxx AS xxxOÜ-le arveid kogusummas 6233,10 krooni. Võlgnik ei ole nimetatud kohustust täitnud. Nimetatud rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise tõttu on xxx OÜ-l lisaks tekkinud viivisevõlgnevus, mille suurus võlausaldaja arvutuste kohaselt seisuga 22.11.2007.a oli 9979,56 krooni. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes esitab võlausaldaja võlgniku vastu viivisenõude põhinõudest väiksemas ulatuses, s.o 6232,10 krooni. xxx AS näeb likvideerimismenetluse läbiviimise kaudu võimalust saavutada võla tasumine võlgniku poolt. Likvideerijaks palub võlausaldaja määrata xxx OÜ juhatuse liikme Urmas Asi. xxx AS avaldusele on lisatud nõuet põhistavad dokumendid. Kohtunik on asja menetluse käigus teinud täiendava järelepärimise Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele ning kuulanud 17.03.2008.a ära võlausaldaja xxx AS esindaja. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus on 14.02.2008.a kuupäeva kandvas vastuses kohtu järelepärimisele teatanud, et xxx OÜ-l puudub riiklike maksude osas maksuvõlg. Ära kuulatud xxx AS esindaja xxx kinnitas, et võlausaldaja jääb oma avalduse juurde ning taotleb likvideerimismenetluse läbiviimist ja Urmas Asi likvideerijaks määramist. xxx OÜ juhatuse liige Urmas Asi 17.03.2008.a toimunud ärakuulamisele ei ilmunud. Kutse nimetatud menetlustoimingule saab lugeda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 alusel Urmas Asi’le kättetoimetatuks 12.02.2008.a. Samuti saab lugeda kättetoimetatuks 05.02.2008.a kohtu kirja, milles kohus palub xxx OÜ juhatuse liikmel hiljemalt 17.03.2008.a toimuval ärakuulamisel teatada, kas tal on põhjendatud vastuväiteid enda likvideerijaks määramise kohta. Urmas Asi ei ole teatanud kohtule ärakuulamisele kui menetlustoimingule mitteilmumise põhjustest ega taotlenud menetlustoimingu edasilükkamist. Samuti ei ole Urmas Asi vastanud ülalnimetatud kohtu kirjale.

aruandega tuleb esitada osanike nimekiri aastaaruande kinnitamise seisuga. Kui osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu ei ole registripidajale seaduses sätestatud tähtaja möödumisest alates kuue kuu jooksul esitanud nõutavat majandusaasta aruannet, kohustab registripidaja vastavalt ÄS § 60 lg-le 1 teda registrist kustutamise hoiatusel esitama majandusaasta aruande määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt kuus kuud. Sama paragrahvi teisest lõikest tuleneb, et kui äriühing esimeses lõikes nimetatud tähtaja jooksul majandusaasta aruannet ei esita ega põhista registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, võib registripidaja kooskõlas ÄS § 60 lg-ga 2 avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda äriühingu võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest äriühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest koos hoiatusega, et vastasel korral võidakse äriühing registrist kustutada likvideerimismenetluseta. ÄS § 60 lg-st 4 tuleneb, et juhul kui äriühingu võlausaldaja või äriühing ÄS § 60 lg-s 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul esitab äriühingu likvideerimise taotluse, otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise. Kooskõlas TsMS § 629 lg-ga 1 algatab kohus juriidilise isiku sundlõpetamise selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel või omal algatusel. TsMS § 595 lg 2 p 5 kohaselt peab kohtunikuabi määruse või kande tegemise andma pädevale kohtunikule muu hulgas juhul, kui: otsustatakse juriidilise isiku sundlõpetamine. Vastavalt TsMS § 629 lg-le 2 kuulab kohus enne sundlõpetamist võimaluse korral ära juriidilise isiku juhtorganite liikmed. Vastavalt TsMS § 629 lg-ga 3 määrab kohus sundlõpetamise määruses ka juriidilisele isikule likvideerijad, järgides TsMS §§-des 602–606 sätestatut. Asja materjalidest nähtuvalt on xxx OÜ juhatus jätnud esitamata äriregistrile 2004.a, 2005.a ja 2006.a majandusaastate aruanded ning ei ole teatanud registripidajale ka mõjuvat põhjust, mis takistab aruandeid esitamast. Seetõttu on registripidaja avaldanud 10.09.2007.a väljaandes Ametlikud Teadaanded ÄS § 60 lg-s 2 nimetatud teate. 26.11.2007.a on xxx OÜ võlausaldaja xxx AS teatanud registripidajale oma nõudest äriühingu vastu ning taotlenud likvideerimismenetluse läbiviimist. Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks ÄS § 60 lg 4 ja § 203 lg 1 p 3, tuleb xxx OÜ sundlõpetada. Vastavalt ÄS §-le 205 toimub osaühingu lõpetamisel selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võttes aluseks ÄS § 206 lg-s 3 ja TsMS § 629 lg-s 3 sätestatu, tuleb kohtul määrata sundlõpetatud osaühingule likvideerijad. Vastavalt TsMS § 603 lg-le 1 võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. Vastavalt ÄS § 206 lg-le 1 on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab vähemalt ühe likvideerija elukoht olema Eestis. Käesoleval juhul ei ole xxx OÜ juhatuse liige Urmas Asi väljendanud selgesõnalist nõusolekut enda likvideerijaks määramise kohta. Samas võib eeldada, et Urmas Asi on teadlik ülalnimetatud 05.02.2008.a kohtu kirjast, milles kohus palus juhatuse liikmel hiljemalt 17.03.2008.a toimuval ärakuulamisel teatada, kas tal on põhjendatud vastuväiteid enda likvideerijaks määramise kohta. Selliseid vastuväiteid Urmas Asi esitanud ei ole. Urmas Asi vastab kohtule teadaolevalt ÄS § 206 lg-s 1 ja § 180 lg-tes 2-31 sätestatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Eeltoodut arvestades peab kohus võimalikuks määrata xxx OÜ likvideerijaks Urmas Asi.

Kohus lisab, et äriregistri kannetest nähtuvalt on xxx OÜ juhatuse liikmeks ka xxx. Samas on nimetatud isik Rahvastikuregistri andmete põhjal surnud 05.11.2004.a. Kohus peab vajalikuks selgitada, et osaühingu likvideerija on muu hulgas kohustatud: • lõpetama osaühingu tegevuse, nõudma sisse võlad, müüma vara ja rahuldama võlausaldajate nõuded (ÄS § 209 lg 2); • esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks (ÄS § 210); • koostama lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid (ÄS § 211 lg 2); • koostama majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga (ÄS § 211 lg 3); • avaldama viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteate; likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest (ÄS § 212); • rahuldama osaühingule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest (ÄS § 214 lg 1); • koostama pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (ÄS § 215 lg 1); • esitama lõppbilansi ja vara jaotusplaani osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest osanikele teatama (ÄS § 215 lg 3); • esitama avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses (ÄS § 218 lg 1); • andma osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule (ÄS § 219 lg 1). Kooskõlas TsMS § 478 lg-ga 3 kuulub käesolev kohtumäärus viivitamatule täitmisele. Määrus jõustub selle kättetoimetamisega xxx OÜ-le (TsMS § 606 lg 1 ja § 629 lg 4). Juhindudes ÄS § 204 lg-st 2 ning § 208 lg-st 2, saadab kohus käesoleva määruse äriregistrile lõpetamiskande ja likvideerijakande tegemiseks. Juhindudes TsMS § 172 lg-st 1, peab kohus põhjendatuks jätta xxx AS-i kohtukulud xxx OÜ kanda ning menetlusosaliste kohtuvälised kulud menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul arvates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg 2).