Võlaõigus › Muud

ÄRAKIRI

KOHTUMÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming sekretär Annely Eesmaa tõlk Jelena Zubtsova

Määruse tegemise aeg ja 04.04.2008.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Võidu 2 koht Tsiviilasja number

2-02-262

Tsiviilasi

Korteriühistu Mõisa 3 hagi AS Narva Elamuvaldus vastu 27 958 krooni ja 07 senti nõudes.

Menetlusosalised ja nende Hageja: Korteriühistu Mõisa 3, reg. kood 80152244, Mõisa 3102, Narva 21006, Ida-Virumaa, esindajad seaduslik esindaja juhatuse liige V R, isikukood xxxx, esindaja volikirja alusel L B, isikukood xxxx, elukoht xxxx. Kostja: AS Narva Elamuvaldus, reg.kood 10316906, asukoht Kevade 17, Narva 20305, Ida-Virumaa, esindaja volikirja alusel J N, isikukood xxxx. 02.04.2008.a. Eelistungi toimumise aeg

hageja esindajad ja kostja esindaja

Istungil osalesid osalesid Resolutsioon: Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr. 22-02-262 Korteriühistu Mõisa 3 hagis AS Narva Elamuvaldus vastu 57 427 krooni ja 13 senti nõudes seoses hagist loobumisega. loobumisega. Tagastada Korteriühistule Mõisa 3 (reg.kood 80152244, 80152244, arveldusarve nr. 10220025672018 SEB Ühispangas) Ühispangas) riigilõiv summas 2 100 (kaks tuhat ükssada) ükssada) krooni krooni. oni. Kohtumäärus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata riigilõivu tagastamiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere Kohtumaja kaudu 30 päeva päeva jooksul, arvates kohtumääruse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast. I. Asjaolud.

Hagiavaldus on Narva Linnakohtule saabunud 05.09.2002.a. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud leping munitsipaaleluruumide mõtteliste osade teenindamise kohta. Hageja on esitanud kostjale arved, kuid kostja pole arveid tasunud. 31.01.2003.a. on hageja oma nõuet suurendanud summale 57 427 krooni ja 13 senti. Hageja palub kostjalt võlgnevus välja mõista. Kostja hagi ei tunnista, on teinud tasaarvestuse maja remondiks tehtud summadest lähtuvalt. II. Asja kohtulik menetlus ja kohtumääruse põhjendus. Tsiviilasi saabus menetlemiseks Rakvere kohtumajale. Kohus 11.01.2008.a. määrusega võttis tsiviilasja menetlusse Rakvere kohtumajas, määras eelistungi toimumise ajaks 02.04.2008.a., kohustas pooli istungiks põhjalikult ette valmistama, et asi arutada jätkuvalt kohtuistungil ja tegi pooltele ettepaneku asi lahendada kokkuleppel. Eelistungil hageja esindajad esitasid avalduse hagist loobumiseks. Hageja esindaja selgitab, et pooled on lahendanud asja kohtuväliselt ja menetluse võib lõpetada. Kohus leidis, et avaldus on põhjendatud rahuldada tervikuna. TsMS § 206 lg. 1 kohaselt on hagejal õigus hagist loobuda. TsMS § 429 lg. 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg. 2 kohaselt, kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Loobumine on esitatud eraldi kirjalikus avalduses. TsMS § 429 lg. 3 kohaselt, kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kostja esindaja eelistungil menetluse lõpetamisele vastuväiteid ei oma. TsMS § 428 lg. 1 p. 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 150 lg. 2 p. 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja on 07.08.2002.a. maksekorraldusega arveldusarvelt 333227010002 Sampo Pangas, viitenumbriga 1002010, tasunud Maksuameti arvele 221013264340 Hansapangas riigilõivu 2 100 krooni selgitusega ” Riigilõiv hagiavalduse esitamise eest” ja 16.01.2003.a. maksekorraldusega arveldusarvelt 10220025672018 Maksuameti arvele nr. 10052032262003 Eesti Ühispangas, viitenumbriga 1002010, riigilõivu 2 100 selgitusega „Hagiavalduse kohtusse eest KÜ Mõisa 3 “. Seega on hageja kokku tasunud 4 200 krooni, millest on põhjendatud hagejale tagastada pool ehk 2 100 krooni. TsMS § 433 lg. 1 kohaselt menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Kohus juhindus TsMS § 150, § 206, § 428, § 429, §-de 431-433, 464-465, 661 nõudeist.