Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

sotsiaalmaks 3 218 krooni).

Võlgniku vara moodustab arvelduskontol nr 10010208325017 SEB Eesti Ühispangas 0,85 krooni. (AS SEB Eesti Ühispank 28.11.2007 kiri lisatud ettekandele lisana nr 1), arvelduskontol nr 221016733234 Hansapangas 31,66 krooni (AS Hansapank 27.11.2007 kiri lisatud ettekandele lisana nr 2).Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel on võlgniku nimele registreeritud kaks sõidukit: kaubik Toyota, ehitusaasta 1989, registreerimismärgiga XXX, arvestades väljalaskeaastat puudub sellel turuväärtus; kaubik Volkswagen, ehitusaasta 1990, registreerimismärgiga 582 ANF. Harju Maakohtu tsiviilasja nr 2-03-364 toimikus on võlgniku kinnitus, mille kohaselt kaubik on varastatud ( Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse 28.11.2007 kiri lisatud ettekandele lisana nr 3) Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriossa nr XXX on kantud korteriomand asukohaga XXX Tallinna linnas, üldpinnaga 39,6 ruutmeetrit TO nimele ( registriosa väljatrükk lisatud ettekandele lisana nr 4).UMK OÜ eksperthinnangu nr XXX kohaselt on korteriomandi turuväärtus 24.07.2006 seisuga 900 000 krooni. Korteriomand on TO ja DO`i ühisvara. Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriossa nr XXX on kantud korteriomand asukohaga XXX Tallinna linnas, üldpinnaga 52,7 ruutmeetrit DO `i nimele ( registriosa väljatrükk lisatud ettekandele lisana nr 5).UMK OÜ eksperthinnangu nr XXX kohaselt on korteriomandi turuväärtus 24.07.2006 seisuga 1 050 000 krooni. Korteriomand on TO ja DO i ühisvara. Kinnistu on koormatud kohtuliku hüpoteegiga summas 757 052 krooni AK` i kasuks. Harju Maakohtu menetluses tsiviilasi nr 2-03-364 on TO ja DO `i ühisvara jagamine, hagi esitas TO02.07.2003. Kohtutoimikust nähtuvalt on TO ja DO ` i ühisvara koosseisus veel: XXX asuvad vallasjad, mille maksumuseks DO on andnud hinnangu 230 000 krooni, TO taotleb maksumuse kindlakstegemiseks ekspertiisi, mida ei ole veel tehtud. Tööstuse 75 korteris 12 asuvad vallasasjad, mille maksumuseks DO on andnud hinnangu 26 000 krooni, TO taotleb maksumuse kindlakstegemiseks ekspertiisi, mida ei ole veel tehtud. DO arvamuse kohaselt kuulub ühisvara jagamisel arvestamisele võlg AK summas 757 052 krooni, TO arvamuse kohaselt seda laenu ei ole perekonna huvides võetud. DO viimase arvestuse ja ettepaneku kohaselt moodustab tema ühisvara TO kokku 1 448 948 krooni, millest pool on 742 474 krooni. DO on OÜ B (registrikood XXX, asukoht XXX) juhatuse liige. Varasemalt oli ta OÜ B ainuosanik, 30.01.2007 on ta OÜ B 40 000 kroonise nimiväärtusega osa võõrandanud AO`le. Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskuse andmetel on DO saanud ajavahemikul 01.02.2007 kuni 30.06.2007 OÜ-st B maksustatavat tulu 20 000 krooni (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 30.11.2007 kiri). Tulenevalt ülaltoodust ja tuginedes Harju Maakohtu tsiviilasja toimikus nr 2-03-364 asuvatele materjalidele on DO `i vara väärtuseks ligikaudu 742 474 krooni arvestusega, et õige on asjaolu, mille kohaselt AK `ilt võetud laen arvatakse ühisvara hulka. DO võlgneb OÜ-le R kui käendaja 1 722 425 krooni. DO võlgneb AK`ile 757 052 krooni, võlgnik on väljendanud seisukohta, et laenati ühisvara soetamise eesmärgil. AK esitas 05.09.2005 hagiavalduse DO vastu 757 052 krooni väljamõistmiseks ning hagi tagamiseks. Tallinna Linnakohus oma 07.09.2005 määrusega seadis hagi tagamise eesmärgil kohtuliku hüpoteegi korteriomandile aadressil XXX AK`i kasuks. 10.11.2005 sõlmisid AK ja DO tsiviilasja nr 1/21-23687/05 raames kohtuliku kokkuleppe, millega DO kohustus hiljemalt 01.03.2006 AK tasuma 757 052 krooni. DO ei ole kohtumääruse alusel tasunud AK võlgnetavat rahasummat. Nimetatud võlgnevus kajastub DOi seisukohta arvestades ühisvara hulgas. DO võlgneb K OÜ Tallinna Linnakohtu 30.12.2005 tsiviilasjas nr 2/29 -3518/05 tehtud otsuse kohaselt 35 276, 55 krooni .

Kokku moodustavad ajutisele pankrotihaldurile teadaolevad võlad (välja arvatud ühisvara hulka kuuluv kohustus AK`i ees) 1 757 701, 50, lisaks lastele igakuine elatusraha maksmise alljärgnev kohustus. Tallinna Linnakohtu 22.12.2004 kohtuotsusega mõisteti DO`ilt TO kasuks MO ülalpidamiseks igakuiselt elatusrahana 1500 krooni alates 03.07.2003 kuni poja täisealiseks saamiseni 07.06.2020 ning Natalja Orlova ülalpidamiseks 1500 krooni alates 03.07.2003 kuni 04.11.2012. Võlgnikul puuduvad likviidsed vahendid täiesti, pooleli on ühisvara jagamine, mille DO`i suhtes eduka lahenemise korral moodustaks temale jääva ühisvara osa suurus 742 474 krooni. Seega on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et Võlgniku kohustuste kogusumma ületab varade suuruse. Käesolevas ettekandes ei saa ajutine pankrotihaldur anda arvamust võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta, kuna ei ole saanud võlgnikuga ühendust. Võlgnik on Harju Maakohtu tsiviilasja nr 2-03-364 menetlemise käigus (toimik lk 250) avaldanud, et kuna tal ei ole võimalik kasutada temale kuuluvat elamispinda Tööstuse 75 – 12 Tallinnas, samuti pika ühisvara jagamise tõttu on ta materiaalselt väga raskes seisukorras ja kannatab depressiooni all. Ka on võlgnik olnud osanik mitmetes äriühingutes, näiteks OÜ DK, OÜ BP, mis käesolevaks ajaks on äriregistrist kustutatud. Ajutine haldur leiab, et käesoleval juhul on võlausaldajate huvide kaitseks vajalik välja kuulutada DO `i pankrot. Kohtuistung Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada pankrot. Võlgnik kohtusse ei ilmunud. Ajutine pankrotihaldur jääb oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Võlausaldaja nõustub ajutise halduri tasuga ning pankrotimenetluse kulude osalise katmisega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada DO’i pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Eve Selbergi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Kui võlgnik on maksejõuetu, võib kohus pankroti välja kuulutada, vaatamata sellele, et esineb käesoleva seaduse § 15 lõike 2 punktis 6 nimetatud alus pankrotimenetluse algatamata jätmiseks. Võlgniku vara moodustab 742 474 krooni. Võlgnikul on kohustusi 1 757 701.50 krooni (välja arvatud ühisvara hulka kuuluv kohustus AK’i ees). Võlausaldaja nõude aluseks on OÜ R , OÜ B ja DO’i 08.02.2007.a, 06.03.2007. a, 07.03.2007. a, 07.04.2007. a, 07.05.2007. a ja 24.05.2007. a laenulepingud ja kokkulepped käenduse kohta. OÜ B kohustus nimetatud laenud koos intressidega tagastama, kuid jättis oma kohustused täitmata. Võlgnik on käendanud eelnimetatud OÜ B kohustusi. Seisuga 18.09.2007.a on OÜ B ja DO`i kui käendaja võlgnevus võlausaldaja OÜ R ees kokku 1 722 425 krooni (põhivõlg 980 000 krooni, intressid 49 000 krooni ja viivised 693 425 krooni). PankrS § 10 lg 2 p 4 ja 5 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu

hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita ning võlgnik on lahkunud Eestist eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest või varjab end samal eesmärgil. Võlgnik on võlausaldaja juhatuse liikmetele teatanud, et tal puudub raha kohustuste täitmiseks, telefonikõnedele võlgnik ei vasta. Võlgniku perekonnaliikmetele on tema elukoht teadmata. Vastavalt Põhja Politseiprefektuuri teatisele on võlgnik politsei poolt tagaotsitav seoses kriminaalmenetlusega. Võlgniku kohustus võlausaldaja ees on suurem kui PankrS § 15 lg 2 p 3 sätestatud nõude alampiir. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja kui isik on maksejõuetu. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Pankrs § 91 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Ajutine pankrotihaldur Eve Selberg on esitanud tasunõude 6,5 töötunni eest kokku summas 12 968 krooni. Võlausaldaja ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Justiitsministri 18.12.2003. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks brutosumma 12 968 krooni. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võlausaldaja on tasunud pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 1 600 krooni, mis kuulub võlgnikult väljamõistmisele.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.