Maksekäsk › Maksekäsu kiirmenetlus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Loomsete Jäätmete Käitlemise AS esitas 24.09.2007.a. Tartu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Adavere Liha OÜ vastu 89 845,40 krooni nõudes. Nõude aluseks oli poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel esitatud tasumata arved. Adavere Liha OÜ nõuet ei tunnistanud ja esitas nõudele maksekäsu kiirmenetluses vastuväite (tl.12-15). Tartu Maakohtu 09.11.2007.a. määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja otsustati jätkata Loomsete Jäätmete Käitlemise AS nõuet Adavere Liha OÜ vastu 89 845,40 krooni nõudes hagimenetluses. Loomsete Jäätmete Käitlemise AS esitas kohtule 10.12.2007.a. hagiavalduse Adavere Liha OÜ vastu võlgnevuse 89 845,40 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 12.05.2005.a. töövõtulepingu nr 48 loomsete jäätmete äraveoks ja kahjutustamiseks. Lepingu kohaselt kohustus kostja hagejale osutatud teenuste eest tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja on jätnud hagejale tasumata arved: nr M00533, M00952, M04088, M02592, M03126, M03593. Tasumata on arved kokku summas 71 737,24 krooni. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista töövõtulepingust tulenev põhivõlg summas 71 737,24 krooni ja arvete tasumisega viivitamise eest lepingus kokku lepitud viivis 0,15 % päevas ehk 107,60 krooni päevas alates 22.09.2007.a. kuni põhinõude täitmiseni. Kostja teatas kohtule kirjalikult, et esitatud nõuet ei tunnista (tl.81). Kostja on esitanud oma vastuväited nõudele kirjalikult maksekäsu kiirmenetluses ja jääb esitatud seisukohtade juurde. Kostja vastuväidete põhjal on hageja arvete esitamisel rikkunud lepingupartnerite head tava. Kostja arvates on hageja varasemalt esitanud kostjale arveid põhjendamatult. Kostja on vaidlustanud arved nr 2500091 summas 11 468,89 krooni, arve nr 2501309 ja arve nr 2501243 summas 4816, 30 krooni, arve nr 2501266 summas 9416,40. Nimetatud arved on kostja poolt hagejale tasutud, kuid tuleks vaidlustatud osas tasaarvestada. Lisaks on kostja arvates hageja alates 10.06.2005.a. põhjendamatult palju küsinud kostjalt raha transpordi eest. Kostja on arvete alusel tasunud liigselt 660 krooni äraveetud jäätmete tonni eest. Kokku on tasutud transpordi eest liigselt 27 464,38 krooni, mille osas tuleks teha tasaarveldus. Kostja arvates tuleks tasaarveldada ka hagejale konteinerite eest tasutud summa 12 921 krooni, kuna poolte vahel sõlmitud töövõtuleping ei näe ette tasu maksmist selle eest. Kostja on vaidlustanud hageja poolt esitatud arved nr M00117 ja nr M04913 lõhutud konteineri ja kolme konteineri maksumuse osas kokku summas 4720 krooni. Kostja soovib konteinerid tagastada ja teha tasutud summa ulatuses tasaarvelduse. Kostja väitel on hageja arvete alusel hagejale tasutud põhjendamatult kokku 70 806,97 krooni, mis tuleks hagis esitatud nõude katteks tasaarvestada. Kostja tunnistab hageja nõuet 930,27 krooni osas, mille on nõus tasuma. Kostja ei ole nõus viivisenõudega. Vastuhagi kostja esitada ei soovi. Kohus arutas asja 17.03.2008.a. kohtuistungil hageja esindaja osavõtul. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, kirjalikult teatas 08.veebruaril, et soovib võimaluse korral osaleda. Hageja vähendas kohtuistungil varem esitatud nõuet. Põhinõude osas jäi hageja varem esitatud seisukoha juurde ja palus kostjalt välja mõista 71 737,24 krooni. Hageja vähendas esitatud viivisenõuet. Hageja ei nõua kostjalt viivist konteinerite rendi eest tasumisega viivitamise eest. Hageja põhjenduste kohaselt oli poolte vahel konteinerite rendileping allkirjastamata ja seega puudus kehtiv kokkulepe maksete tasumisega viivitamisel viivise kohta. Konteinerite rendileping oli poolte vahel suuline- kostja on konteinerid vastu võtnud, neid kasutanud ja varasemalt nende kasutamise eest ka tasunud. Muus osas jäi hageja varem 2(5)

esitatud nõude juurde ja palus kostjalt välja mõista põhivõlg 71 737,24 krooni ja viivis 21.09.2007.a. seisuga 17 002,64 krooni ning alates 22.09.2007.a. 0,15 % tasumata summalt päevas, s.o 98,05 krooni päevas kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotles asja lahendamist kostja kohalolekuta.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et asjas tähtsust omavad asjaolud on piisavalt välja selgitatud ja asi on võimalik lahendada TsMS § 410, § 414 lg.1 alusel sisuliselt ilma kostja kohalolekuta. Kostjale on kohtukutse kätte toimetatud. Kostja ei ole taotlenud kohtuistungi edasilükkamist ega esitanud tõendeid kohtusse mitteilmumise mõjuva põhjuse või ilmumise seadusliku takistuse olemasolu kohta. Kohus, vaadanud läbi asja materjalid ja hinnanud tõendeid, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. VÕS § 3 sätestab, et võlasuhe võib 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Kohus tegi kindlaks, et poolte vahel on lepingust tulenev võlasuhe. Hageja on osutanud kostjale teenust – vedanud ära loomseid jäätmeid. Pooled on sõlminud 12.05.2005.a. töövõtulepingu nr 48 (tl.41-48), mille järgi kohustus hageja kui töövõtja ära vedama ja kahjutustama kostja loomseid jäätmeid ning kostja kui tellija kohustus hagejale tehtud töö eest tasuma vastavalt lepingu lisas kokkulepitud tasumääradele esitatud arvete alusel. Loomsete jäätmete hoidmiseks 18.02.2005.a. hageja andnud üle ja kostja võtnud vastu üleandmise vastuvõtu akti (tl.50) alusel viis konteinerit mahtuvusega 0,66 m3 ja tükihinnaga a`3000 krooni. Kostja on konteinereid kasutanud- hoidnud neis jäätmeid- ja tasunud hagejale konteinerite eest renti suulise kokkuleppe alusel. Kohtu hinnangul on tegemist üürisuhtega, kus hageja on andnud kostjale tasu eest kasutusse konteinerid. Pooltevahelise kokkuleppe olemasolu on kinnitust leidnud kostja konkludentsete tegudega- konteinerite vastu võtmisega oma kasutusse, nende jätkuva hoidmisega oma kasutuses. VÕS § 9 lg.1 järgi leping sõlmitakse pakkumise esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 25 lg.1 kohaselt lepingupooled oma majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul on kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Kohus tegi kindlaks, et pooled on sõlmitud töövõtulepingus (tl.41-44) leppinud kokku, et jäätmete üleandmine ja säilitamine toimub konteinerites. Kostja on hagejalt konteinerid vastu võtnud. Tegemist on spetsiifilises majandustegevuse valdkonnas tegutsevate lepingupooltega, kes on ühetaoliselt mõistnud nendevahelist tava ja praktikat- et kostja ladestab jäätmed konteineris ja annab jäätmed konteineris üle. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta hagejale kuuluvaid konteinereid ei kasuta või et ta kasutab konteinereid muul õiguslikul alusel kui rentides hagejalt. Kostja on jätnud hagejale osutatud teenuste eest nõuetekohaselt tasumata. Hageja nõude aluseks on alljärgnevad arved: 19.02.2007 28.02.2007

arve nr M00533 loomsete jäätmete kahjutustamine väikeveoki ja konteineri pesu tasumata summas 775,72 krooni (tl.51) arve nr M00952 konteinerite rent tasumata summas 1062,00 krooni (tl.52)

3(5)

13.03.2007 31.03.2007 31.03.2007 31.03.2007 10.04.2007 16.04.2007 30.04.2007 30.04.2007 28.05.2007 31.05.2007 30.06.2007 31.07.2007 31.08.2007

arve nr M00961 loomsete jäätmete kahjutustamine väikeveoki ja konteineri pesu tasumata summas 20940,19 krooni (tl.54) arve nr M01107 loomsete jäätmete kahjutustamine väikeveoki ja konteineri pesu tasumata summas 8435,96 krooni (tl.55) arve nr M01151 loomsete jäätmete kahjutustamine loomsete jäätmete vedu tasumata summas 251,48 krooni (tl.56) arve nr M01529 konteinerite rent tasumata summas 1062,00 krooni (tl.57) arve nr M01534 loomsete jäätmete kahjutustamine konteineri ja väikeveoki pesu tasumata summas 8786,66 krooni (tl.58) arve nr M01572 loomsete jäätmete kahjutustamine väikeveoki ja konteineri pesu tasumata summas 10 008,76 krooni (tl.59) arve nr M02090 konteinerite rent tasumata summas 1062,00 krooni (tl.65) arve nr M01650 väikeveoki ja konteineri pesu tasumata summas 7777,71 krooni (tl.60) arve nr M02144 loomsete jäätmete kahjutustamine väikeauto ja konteineri pesu tasumata summas 7326,76 krooni (tl.64) arve nr M02592 konteinerite rent tasumata summas 1062,00 krooni (tl.63 arve nr M03126 konteinerite rent tasumata summas 1062,00 krooni (tl.62) arve nr M03593 konteinerite rent tasumata summas 1062,00 krooni (tl.61) arve nr M04088 konteinerite rent tasumata summas 1062,00 krooni (tl.53)

Hageja poolt esitatud arvete põhjal võlgneb kostja hagejale 64303,24 krooni loomsete jäätmete äraveo ja kahjutustamise eest ja 7434 krooni konteinerite rendi eest, kokku võlgnevus 71 737,24 krooni. Kostja on vaidlustanud hageja poolt 2005.a. esitatud arved (arve nr 2500091 summas 11 468,89 krooni, arve nr 2501309 ja arve nr 2501243 summas 4816, 30 krooni, arve nr 2501266 summas 9416,40, arve nr M00117 ja nr M04913 summas 4720 krooni) ning lisaks alates 10.06.2005.a. põhjendamatult transpordi eest liigselt küsitud 27 464,38 krooni. Kostja väitel on hageja esitanud 2005.a. põhjendamatult arveid kokku 70 806,97 krooni. Kostja on nimetatud summa tasunud ja see tuleks haginõude osas tasaarveldada. Kohus leiab, et antud vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust kostja poolt vaidlustatud arved ja nende alusel tasutud summad. Kostja poolt vaidlustatud arved ei ole käesoleva haginõude aluseks. TsMS § 5 lg 1 näeb ette, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kostja pole esitanud nõuet (vastuhagi) toodud arvete tasaarveldamiseks ja on teatanud, et ta vastuhagi esitada ei soovi. Kuna nõuet esitatud pole, siis ei võta kohus seisukohta kostja poolt märgitud hageja 2005.a. arvete õigsuse ja nende tasaarveldamise üle. Tasaarvestuse tegemine toimub VÕS § 198 kohaselt avalduse tegemisega teisele poolele. Kohtumenetluses tuleb vastastikused nõuded esitada vastuhagi korras ja tõendada. Kostja hageja poolt esitatud haginõude aluseks olevaid arveid vaidlustanud ei ole. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja on ära vedanud ja kahjutustanud kostja loomseid jäätmeid ja esitanud selle eest arved. Kostja pole esitanud asjaolusid, mis seaduse järgi põhjendaks tasu mittemaksmist nagu näiteks töö mittevastavus lepingutingimustele vms. Kostja on hageja poolt tehtud töö vastu võtnud ja kohustub selle eest ka tasuma. VÕS § 271 lg 1 järgi kohustub üürilepinguga isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Hageja on andnud kostja kasutusse loomsete jäätmete hoidmiseks konteinerid. Kostja on jätnud konteinerite eest osaliselt tasumata. Kostja pole esitanud asjaolusid, mis vabastaks teda konteinerite kasutamise eest tasu maksmise kohustusest. Kostja on oma vastuväidetes 4(5)

märkinud, et ei kohustu tasuma, kuna poolte vahel puudub vastavasisuline kirjalik leping. Kostja on kasutanud hageja konteinereid ja nende kasutamise eest varem hagejale suulise kokkuleppe alusel tasunud. Seega hageja nõue kostja vastu esitatud arvete alusel tasu nõudes on põhjendatud. Samuti on põhjendatud hageja viivisenõue. Kostja on viivitanud hagejale arvete tasumisega. Pooled on töövõtulepingu punktis 4.3. (tl.42) kokku leppinud, et tellija kohustub tasuma esitatud arve 14 kalendripäeva jooksul arve esitamise kuupäevast. Lepingu punkti 4.5. kohaselt võib töövõtja tasumisega viivitamisel üle määratud tähtaja nõuda viivise tasumist summas 0,15 % iga viivitatud päeva eest. Hageja nõuab viivist loomsete jäätmete äraveo ja kahjutustamise eest esitatud arvete viivitamise eest lepingus kokkulepitud määras. 21.09.2007.a. seisuga on hageja arvestanud võlasummalt 64 303,24 kroonilt viivist 17 002,64 krooni Konteinerite rendi eest esitatud arvete tasumisega viivitamise eest hageja viivist ei nõua, kuna vastav kokkulepe poolte vahel puudus. VÕS § 101 lg 1 järgi on võlausaldajal võlgniku kohustuste rikkumise korral muu hulgas õigus nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega jäävad kõik võimalikud menetluskulud kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduvate kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama sätte lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldusasja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik Ü.Raag / allkiri/ Koopia õige . kohtunik:

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.