Maksekäsk › Maksekäsu kiirmenetlus

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED Loomsete Jäätmete Käitlemise AS esitas Tartu Maakohtule hagi OÜ Adavere Liha vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel esitatud tasumata arved summas 89 845.40 krooni. Hageja ja kostja sõlmisid 12.05.2005 töövõtulepingu nr 48 loomsete jäätmete äraveoks ja kahjutustamiseks. Lepingu kohaselt kohustus kostja hagejale osutatud teenuste eest tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja on jätnud hagejale tasumata arved: nr M00533, M00952, M04088, M02592, M03126, M03593, kokku summas 71 737.24 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista töövõtulepingust tuleneva põhivõla summas 71 737.24 krooni ja arvete tasumisega viivitamise eest lepingus kokku lepitud viivise 0,15 % päevas ehk 107.60 krooni päevas alates 22.09.2007 kuni põhinõude täitmiseni. OÜ Adavere Liha vaidles hagiavaldusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei nõustunud kostja hageja poolt esitaud arvetega: nr 2500091 summas 11 468.89 krooni, nr 2501309, nr 2501243 summas 4816.30 krooni ja nr 2501266 summas 9416.40 krooni. Nimetatud arved on kostja poolt hagejale tasutud ning tuleks tasaarvestada. Lisaks on hageja alates 10.06.2005 põhjendamatult palju küsinud kostjalt raha transpordi eest. Kostja on arvete alusel tasunud liigselt 660 krooni äraveetud jäätmete tonni eest. Kokku on tasutud transpordi eest liigselt 27 464.38 krooni, mille osas tuleks teha tasaarveldus. Tasaarveldada tuleks ka hagejale konteinerite eest tasutud summa 12 921 krooni, kuna poolte vahel sõlmitud töövõtuleping ei näe ette tasu maksmist selle eest. Kostja ei nõustunud ka hageja poolt esitatud arvetega nr M00117 ja nr M04913 lõhutud konteineri ja kolme konteineri maksumuse osas, kokku summas 4720 krooni. Kostja leidis, et ta on hagejale arvete alusel põhjendamatult tasunud kokku 70 806.97 krooni, mis tuleks hagis esitatud nõude katteks tasaarvestada. Kostja tunnistas hageja nõuet 930.27 krooni osas. Samuti ei nõustunud kostja viivisenõudega.

MAAKOHTU LAHEND

Tartu Maakohus rahuldas 2. aprilli 2008 otsusega hagi ning mõistis Adavere Liha OÜ-lt välja Loomsete Jäätmete Käitlemise AS-i kasuks võlgnevuse 71 737.24 krooni. Sissenõutavast võlgnevusest 64 303.24 krooni on loomsete jäätmete äraveo ja kahjutustamise kulude katteks ja 7434 krooni konteinerite rendi katteks. Samuti mõistis maakohus Adavere Liha OÜ-lt välja Loomsete Jäätmete Käitlemise AS-i kasuks loomsete jäätmete äraveo ja kahjutustamise eest võlgnevuse summas 64 303.24 krooni tasumisega viivitamise eest viivise summas 17 002.64 krooni ja alates 22.09.2007 viivise 0,15 % (98.05 krooni) tasumata summalt päevas kuni põhinõude täitmiseni. Otsuse põhjenduste kohaselt on hageja osutanud kostjale teenust – vedanud ära loomseid jäätmeid. Pooled on sõlminud 12.05.2005 töövõtulepingu nr 48, mille järgi kohustus hageja kui töövõtja ära vedama ja kahjutustama kostja loomseid jäätmeid ning kostja kui tellija kohustus hagejale tehtud töö eest tasuma vastavalt lepingu lisas kokkulepitud tasumääradele esitatud arvete alusel. Loomsete jäätmete hoidmiseks 18.02.2005 on hageja andnud üle ja kostja võtnud vastu üleandmise vastuvõtu akti alusel viis konteinerit mahtuvusega 0,66 m3 ja tükihinnaga a`3000 krooni. Kostja on konteinereid kasutanud ja hoidnud neis jäätmeid ja tasunud hagejale konteinerite eest renti suulise kokkuleppe alusel. Seega on tegemist üürisuhtega, kus hageja on andnud kostjale tasu eest kasutusse konteinerid. Pooltevahelise kokkuleppe olemasolu on kinnitust leidnud kostja konkludentsete tegudega - konteinerite vastu võtmisega oma kasutusse ja nende jätkuva hoidmisega oma kasutuses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg-st 1 tulenevalt sõlmitakse leping pakkumise esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 25 lg 1 kohaselt on lepingupooled oma majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Pooled on töövõtulepingus leppinud kokku, et jäätmete üleandmine ja säilitamine toimub konteinerites. Kostja on hagejalt konteinerid vastu võtnud. Tegemist on spetsiifilises majandustegevuse valdkonnas tegutsevate lepingupooltega, kes on ühetaoliselt mõistnud nendevahelist tava ja praktikat, et kostja ladestab jäätmed konteineris ja annab jäätmed konteineris üle. Kostja ei ole tõendanud, et ta hagejale kuuluvaid konteinereid ei kasuta või et ta kasutab konteinereid muul õiguslikul alusel kui rentides hagejalt. Kostja on jätnud hagejale osutatud teenuste eest nõuetekohaselt tasumata alljärgnevad arved: 1) 19.02.2007arve nr M00533 loomsete jäätmete kahjutustamine väikeveoki ja konteineri pesu tasumata summas 775.72 krooni; 2) 28.02.2007 arve nr M00952 konteinerite rent tasumata summas 1062 krooni; 3) 13.03.2007 arve nr M00961 loomsete jäätmete kahjutustamine väikeveoki ja konteineri pesu tasumata summas 20940.19 krooni; 4) 31.03.2007 arve nr M01107 loomsete jäätmete kahjutustamine väikeveoki ja konteineri pesu tasumata summas 8435.96 krooni; 5) 31.03.2007 arve nr M01151 loomsete jäätmete kahjutustamine loomsete jäätmete vedu tasumata summas 251.48 krooni; 6) 31.03.2007 arve nr M01529 konteinerite rent tasumata summas 1062 krooni; 7) 10.04.2007 arve nr M01534 loomsete jäätmete kahjutustamine konteineri ja väikeveoki pesu tasumata summas 8786.66 krooni; 8) 16.04.2007 arve nr M01572 loomsete jäätmete kahjutustamine väikeveoki ja konteineri pesu tasumata summas 10 008.76 krooni;

9) 30.04.2007 arve nr M02090 konteinerite rent tasumata summas 1062 krooni; 10) 30.04.2007 arve nr M01650 väikeveoki ja konteineri pesu tasumata summas 7777.71 krooni; 11) 28.05.2007 arve nr M02144 loomsete jäätmete kahjutustamine väikeauto ja konteineri pesu tasumata summas 7326.76 krooni; 12) 31.05.2007 arve nr M02592 konteinerite rent tasumata summas 1062 krooni; 13) 30.06.2007 arve nr M03126 konteinerite rent tasumata summas 1062 krooni; 14) 31.07.2007 arve nr M03593 konteinerite rent tasumata summas 1062 krooni; 15) 31.08.2007 arve nr M04088 konteinerite rent tasumata summas 1062 krooni; Seega võlgneb kostja hagejale esitatud arvete põhjal 64 303.24 krooni loomsete jäätmete äraveo ja kahjutustamise eest ja 7434 krooni konteinerite rendi eest, kokku on võlgnevus 71 737.24 krooni. Kostja on hageja poolt tehtud töö vastu võtnud ja kohustub selle eest ka tasuma. Antud vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust kostja poolt vaidlustatud arved ja nende alusel tasutud summad, kuna kostja poolt vaidlustatud arved ei ole käesoleva haginõude aluseks. TsMS § 5 lg 1 näeb ette, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kostja ei ole esitanud vastuhagi arvete tasaarveldamiseks. Tasaarvestuse tegemine toimub VÕS § 198 kohaselt avalduse tegemisega teisele poolele. Kohtumenetluses tuleb vastastikused nõuded esitada vastuhagi korras ja tõendada. VÕS § 271 lg 1 järgi kohustub üürilepinguga isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Hageja on andnud kostja kasutusse loomsete jäätmete hoidmiseks konteinerid. Kostja on jätnud konteinerite eest osaliselt tasumata. Kostja on kasutanud hageja konteinereid ja nende kasutamise eest varem hagejale suulise kokkuleppe alusel tasunud. Seega on hageja nõue kostja vastu esitatud arvete alusel tasu nõudes põhjendatud. Samuti on põhjendatud hageja viivise nõue. Kostja on viivitanud hagejale arvete tasumisega. Pooled on töövõtulepingu punktis 4.3. kokku leppinud, et tellija kohustub tasuma esitatud arve 14 kalendripäeva jooksul arve esitamise kuupäevast. Lepingu p 4.5. kohaselt võib töövõtja tasumisega viivitamisel üle määratud tähtaja nõuda viivise tasumist summas 0,15 % iga viivitatud päeva eest. Hageja nõudis viivist loomsete jäätmete äraveo ja kahjutustamise eest esitatud arvete viivitamise eest lepingus kokkulepitud määras. 21.09.2007 seisuga on hageja arvestanud võlasummalt 64 303.24 kroonilt viivist 17 002.64 krooni. Konteinerite rendi eest esitatud arvete tasumisega viivitamise eest hageja viivist ei nõua, kuna vastav kokkulepe poolte vahel puudus. VÕS § 101 lg 1 järgi on võlausaldajal võlgniku kohustuste rikkumise korral muu hulgas õigus nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS OÜ Adavere Liha esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole OÜ Adavere Liha ja Loomsete Jäätmete Käitlemise AS-i vahel 14.02.2005 sõlmitud töövõtulepingus nr 48 ära määratletud konteinerite renditasu. Seega ei olnud sellekohaseid arveid Loomsete Jäätmete Käitlemise AS-l õigus esitada. Kuna konteinerite rendi tasumist pole lepingus fikseeritud, siis oli konteinerite kasutamine tasuta, ehk arvestatud juba kahjustustamise hinna sisse. Asjaolu, et OÜ Adavere Liha raamatupidamine maksis varem esitatud arveid ja juhatus jõudis liiga hilja ebaseaduslikult ja meelevaldselt esitatud arvete jälile, ei tähenda seda, et nende arvete esitamine oleks seaduslik. Konteinerite rendi arved summas 7434 krooni ei ole vastavuses poolte vahelise töövõtulepinguga ja seega pole nende arvete esitamine põhjendatud. Lähtuvalt pooltevahelisest töövõtulepingu nr 48 lisast nr 3 jääb Adavere Liha OÜ-le selgusetuks Loomsete Jäätmete Käitlemise AS-i poolt arvetele lisatud summad, milles küsitakse raha väikeveoki pesu ja konteinerite pesu eest. OÜ Adaver Liha ei ole kõneallolevat teenust kunagi soovinud ja samuti pole need teenused ega teenustasu hinnad fikseeritud lepingus. Arvestades, et lepingu järgi on pooled kohustatud lepingu muudatused fikseerima, ei ole selline ühepoolne lepingu muutmine kooskõlas seadustega ja rikub head äritava. Kokku on tellimata teenuste (konteinerite pesu) eest esitatud arveid summas 5600 krooni ja (väikeveoki pesu) eest 800 krooni. Kuna viiviste arvestamine on toimunud samuti OÜ Adavere Liha poolt vaidlustatud teenuste osas, siis keeldub Adavere Liha OÜ tunnustamast esitatud viiviste summat. Loomsete Jäätmete Käitlemise AS vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt leppisid pooled töövõtulepingus kokku, et jäätmete üleandmine ja säilitamine toimub konteinerites. OÜ Adavere Liha võttis konteinerid vastu ja kasutas neid. OÜ Adavere Liha on varasemalt tasunud konteinerite kasutamise eest. Seega on tegemist lepingupooltega, kes on ühetaoliselt mõistnud nendevahelist praktikat. VÕS § 25 lg 1 kohaselt on lepingupooled oma majandus ja kutsetegevuses sõlminud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Asjaolu, et puudus kirjalik leping, ei tee rendisuhet olematuks. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Poolte vahel sõlmitud lepingu lisas 3 on pooled tasumäärades kokku leppinud. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 4.1. kohaselt tuleb tellijal kohustuse nõuetekohase täitmise eest tasuda töövõtjale lisas 3 sätestatud tasumäärade alusel. Poolte vahel sõlmitud lepingu p-s 4.6. on kokku lepitud, et töövõtjal on õigus ühepoolselt muuta lepingu lisas 3 sätestatud tasumäärasid juhul, kui kasvavad töövõtja poolt võetavate kohustuste täitmiseks tehtavad kulud. Loomsete Jäätmete Käitlemise AS on esitanud arved kooskõlas poolte vahel sõlmitud lepinguga. VÕS § 8 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Põhjendamatu on OÜ Adavere Liha poolt viiviste tasumisest keeldumine. Pooled on töövõtulepingu p-s 4.5 kokku leppinud viivise tasumises 0,15% iga viivitatud päeva eest. Viivised on küsitud vaid loomsete jäätmete äraveo ja kahjutustamise eest esitatud arvete maksmisega viivitamise eest ja OÜ Adavere Liha ei ole seda vaidlustanud. Konteinerite kasutamise eest tasumata arvetega viivitamise eest OÜ-lt Adavere Liha viiviseid ei nõua.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

Vastavalt TsMS § 651 lg 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Käesoleval juhul on apellatsioonkaebuses vaidlustatud maakohtu otsust kostjalt 13 834 krooni väljamõistmise osas ning ringkonnakohus kontrollibki tulenevalt TsMS § 651 lg 1 esimese astme kohtu otsuse õigsust selles osas. Apellant on nõustunud maakohtu otsusega temalt 57903.28 krooni väljamõistmises. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud maakohtu otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis järgib ringkonnakohus kooskõlas TsMS §-ga 654 lg 6 esimese astme kohtu põhjendusi ega pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski apellandi väide ei anna põhjust vaidlustatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohus on õigesti esitatud asjaolude ja tõendite põhjal leidnud, et hageja on kostjale üle andnud loomsete jäätmete paigutamiseks vajalikud konteinerid kasutamiseks tasu eest üürisuhte alusel, mitte tasuta kasutamise lepingu alusel, nagu seda väidab apellant. Samuti on õige maakohtu otsus kostjalt väikeveoki pesu ja konteinerite pesu eest tasu väljamõistmises ning viiviste väljamõistmises nimetatud tasu ja konteinerite kasutustasu maksmisega viivitamise eest. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumise esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 25 lg 1 kohaselt on lepingupooled oma majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Vastavalt TsÜS § 77 lg 1 võib tehingu teha mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Pooltel ei ole vaidlust, et kostja oli saanud 18.02.2005 hagejalt loomsete jäätmete hoidmiseks 6 konteinerit, kõnesolevate konteinerite üleandmine kostjale on toimunud mõlema tehingupoole majandus- ja kutsetegevuse raames ning kostja on neid konteinereid kasutanud ka vaidlusalustes arvetes märgitud perioodil, s.o veebruar – september 2007. a. Vaidlusalune ei ole ka see asjaolu, et kostja oli tasunud vastavalt arvetele renditasu kõnesolevate konteinerite kasutamise eest alates 18.02.2005 kuni 2007. a alguseni. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et eelnimetatud asjaolud kinnitavad pooltevahelist suulist kokkulepet konteinerite kostjale tasu eest kasutada andmise kohta, milles kostja tahet just sellise lepingu sõlmimiseks saab tuletada kostja konkludentsetest tegudest, s.o konteinerite oma kasutusse võtmisest ja selle eest hagejale pikaajaliselt kasutustasu maksmisest (150 krooni kuus iga konteineri kohta, millele lisandub käibemaks 18%). Kuna seadus ei sätesta üürilepingu sõlmimiseks kohustuslikku vormi ning käesoleval juhul ei ole ka pooled oma kokkulepetes ette näinud konteinerite kasutuslepingu kirjalikku vormi, siis on pooltevaheline suuline üürileping kehtiv ja hagejal on õigus selle alusel nõuda kostjalt konteinerite kasutamise eest tasu vaidlusaluste, s.o märts - september 2007 esitatud arvete järgi. Kostja ei ole tõendanud, et poolte vahel olnuks vaidlusalusel perioodil kokkulepe konteinerite tasuta kasutamiseks. Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 2 p 1, lg 3 ja 4 alusel tähelepanuta apellandi need väited, mis puudutavad väikeveoki pesu ja konteinerite pesu eest hagejale tasu väljamõistmise ebaõigsust, kuivõrd kostja ei ole asja läbivaatamisel esimese astme kohtus esitanud sisulisi vastuväiteid hageja nõudele väikeveoki pesu ja konteinerite pesu eest tasu väljamõistmiseks ega ole ka kaebuses põhjendanud, miks nimetatud vastuväidete ja asjaolude esitamine ei olnud maakohtus võimalik.

Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis tuleb vastavalt TsMS §-dele 162 lg 1 ja 173 lg 1 jätta menetluskulud apellatsiooniastmes apellandi kanda.

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.