Tööõigus › Muud tööõigusasjad

Tulenevalt eeltoodust ja Ravikindlustuse seaduse § 14 lg 1 alusel palub hageja kostjalt välja mõista 12 506 krooni hageja kasuks, kuna kostja ei esitanud õigeaegselt hageja dokumente haigekassale. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastusele esitatud kirjalikes seisukohtades jääb hageja kindlaks, et tegemist on poolte vahel sõlmitud töölepinguga, mitte töövõtulepinguga. Lepingul olid kõik töölepingule omased tunnused olenemata lepingu nimest – hageja allus kostja kontrollile ja juhtimisele, tööaeg oli kostja poolt määratud vastavalt graafikule, kostja otsustas ainuisikuliselt töö tegemise koha ja viisi, kostja maksis hagejale üks kord kuus palka tehtud töö eest, hagejaga oli sõlmitud täieliku isikliku materiaalse vastutuse leping. Isegi töövõtulepingu puhul on tööandjal kohustus esitada taotlus Eesti Haigekassale vastavalt RaKS § 5 lg 2 p 5, kui leping on pikem kui kolm kuud, mis antud juhul ka oli pikem kui kolm kuud. Arvestuste ja perioodide erinevuse leidmine kostja poolt on arusaamatu. Ilmselt ei ole kostja täielikult läbi lugenud ja süvenenud hagiavaldusse ning selle lisadesse. Samuti märgib hageja, et haigekassa poolt esitatud arvestus on vaid 23.03.-18.04.2007 perioodi kohta, millal hagejal puudus kindlustuskaitse tänu kostjale. Ülejäänud perioodi, s.o. 18.04.-02.05.2007, eest tasus hagejale kindlustuskaitse hüvitist Eesti Haigekassa. Kohtuistungil taotles hageja hagi rahuldamist 12 506 krooni suuruses ning menetluskulude kostja kanda jätmist. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Poolte vahel ei ole sõlmitud tööleping vaid töövõtuleping ning sellest tulenevalt ei olnud kostjal ka kohustust kindlustuskaitse tekkimiseks vajalike dokumentide esitamiseks Eesti Haigekassale. Töövõtulepingu puhul kannab nimetatud riski töövõtja ehk siis hageja. Kostjale on arusaamatud erinevused hagis ja Eesti Haigekassa poolt esitatud arvestustes ravikindlustuse summades ja perioodis ning seega leiab kostja, et hagejal on täpselt ja selgelt määratlemata, millest nõue koosneb. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kohtuistungil palus kostja jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avalduste ja kostja vastustega, kuulanud ära pooled kohtuistungil ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS) § 2 lg 1 alusel on ravikindlustus tervishoiukulude katmise süsteem kindlustatud isiku haiguste ennetamise ja ravi, ravimite ja meditsiiniliste abivahendite ostmise rahastamiseks ning ajutise töövõimetuse hüvitiste ja muude hüvitiste maksmiseks käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. § 3 lg 1 alusel on Eesti Haigekassa ravikindlustuse kindlustusandjaks. Kindlustatud isikuks RaKS tähenduses on Eesti alaline elanik, tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elav isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või kes iseenda eest maksab sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduses sätestatud korras, suuruses ja tähtaegadel, samuti nende isikutega käesoleva seaduse alusel või § 22 lõikes 1 nimetatud lepingu alusel võrdsustatud isik. Sama paragrahvi 2.lõike punkt 5 alusel on sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu kindlustatud isiku eest üle kolmekuuse tähtajaga või tähtajatu töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel töö- või

teenustasusid saav isik, kes ei ole kantud äriregistrisse või registreeritud elukohajärgses Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses füüsilisest isikust ettevõtjana ja kelle eest on kohustatud maksma iga kuu sotsiaalmaksu lepingu teine pool sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punkti 2 alusel vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna. RaKS § 9 lg 1 sätestab, et RaKS § 5 lõike 2 punktis 5 nimetatud isiku kindlustuskaitse tekib ravikindlustuse andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemisest arvestatava kolmekuuse ooteaja möödumisel. Isiku ravikindlustuse andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid on kohustatud esitama haigekassale sotsiaalmaksu maksja. Poolte vaidlus asjaolu üle, kas poolte vahel oli tegemist töö- või töövõtulepinguga, ei oma tähtsust, sest viidatud RaKS alusel tekkis kostjal kohustus esitada hageja kohta vajalikud dokumendid haigekassale ka siis, kui hageja töötanuks kostja juures töövõtulepingu alusel kestusega üle kolme kuu. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja töötas kostja juures üle kolme kuu. RaKS § 13 lg 3 alusel peab kindlustuskaitse tekkimiseks vajalike dokumentide ja andmete esitamiseks kohustatu täitma oma kohustuse seitsme kalendripäeva jooksul alates kohustuse tekkimisest. Kusjuures § 14 lg 1 sätestab, et kui kindlustuskaitse tekkimiseks vajalike dokumentide esitamiseks kohustatud isiku kohustuse nõuetekohase täitmise korral oleks kindlustuskaitset taotleval isikul tekkinud õigus saada ravikindlustushüvitist, peab kindlustuskaitset taotlevale isikule hüvitama ravikindlustushüvitiste saamata jäämisest tekkinud kahju kohustuse rikkuja. Kuna kostja on jätnud täitmata oma kohustuse esitada vajalikud dokumendid ja andmed hageja kohta haigekassale, on hagejal õigus nõuda tekkinud kahju ravikindlustushüvitise hüvitamiseks kostjalt. RaKS § 50 lg 1 alusel on ajutise töövõimetuse hüvitis rahaline kompensatsioon, mida haigekassa maksab töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest ajutise vabastuse tõttu saamata isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. § 54 p 1 sätestab, et haigekassa maksab kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust 80 protsenti statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise korral. § 56 lg 1 alusel tekib õigus saada haigushüvitist töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse teisest päevast alates. Eesti Haigekassa 05.09.2007 ajutise töövõimetuse hüvitise arvestuse kohaselt on hageja haigushüvitise summa perioodil 23.03.-31.03.2007 koos tulumaksuga 3 848 krooni [(8 päeva x 601,27 x 80%) x 22%] ja perioodil 01.04.-18.04.2007 koos tulumaksuga 8 658 krooni [(18 päeva x 601,27 x 80%) x 22%], kokku 12 506 krooni brutos, mis ei kuulu hüvitamisele Eesti Haigekassa poolt, vaid kuulub hüvitamisele kostja poolt hagejale. Ülalmärgitud põhjendustel tuleb hagi rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista 12 506 krooni, mis jäi hagejal Haigekassalt saamata kostja poolt esitamisele kuulunud dokumentide esitamata jätmise tõttu. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluse kulud jätta kostja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

T. Hiiuväin kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.