Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-05-2688 kustuta võlgnevuse peale vanglast vabanemist. Kohtuotsuse põhjendused Viru Maakohus tegi 26. veebruaril 2008.a määruse, millega määras menetleda tsiviilvaidlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi määramist asjas ega nende ärakuulamist kohtuistungil, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega lihtmenetluses. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. 21.novembril 2001.a. kostja ja hageja vahel sõlmitud AS E. Ü. Magnet Krediitkaardi taotluse lepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Hageja on 03.detsembril 2001.a. kostja nimele väljastanud Magnet EC/MC Stand krediitkaardi, mille enda valdusesse saamist on kostja kinnitanud omakäelise allkirjaga. Hagimaterjalidest nähtuvalt võlgneb kostja hagejale põhiosa 2099,88 krooni, viivist 556,07 krooni ja intressi summas 162,10 krooni, kokku kogusummas 2818,05 krooni, mida kostja ei ole hagejale hüvitanud ega kohtus vaidlustanud. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 401 lõike 1 kohaselt on krediidilepinguks leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediidi), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1, 4 ja 6 kohaselt on võlausaldajal õigus võlgnikult kohustuse täitmist nõuda, taganeda lepingust või öelda leping üles, samuti rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Ühtlasi sätestab VÕS § 108 lg 1, et juhul, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik rahalise kohustuse täitmisega viivitab nõuda viivist kuni VÕS §-s 94 sätestatud suuruseni. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuna hageja on esitanud kohtule hagi 13.06.2005.a, tuleb kohtukulude jaotusel juhinduda kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust. Enne nimetatud kuupäeva kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja taotles kohtukulude väljamõistmist kostjalt. Hageja kohtukulud on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 280 krooni. Kohus leiab, et antud asjas tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.