Tsiviilasi nr 2-07-4570
Otsuse teinud kohtu nimi
Harju Maakohus
Otsuse kuupäev
Tallinn, 25.märtsil 2008
Kohtukoosseis
kohtunik Imbi Sidok
Kohtuasi
KG(isikukood XXX, elukoht: XXX) hagi B OÜ (registrikood XXX, asukoht: XXX) vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, töölepingu lõpetamise aluse muutmiseks ja hüvitise saamiseks.
Asja läbivaatamise kuupäev
28.02.2008 avalikul sisulisel kohtuistungil
Istungil osalenud menetlusosalised
hageja Kristina Gorski kostja lepinguline esindaja Mihhail Tuštšenko
Kohtuotsuse resolutsioon • Hagi rahuldada osaliselt. • Tunnistada KG töölepingu lõpetamine B OÜ poolt 05.09.2006 ebaseaduslikuks. Lugeda KG töölt lahkunuks omal algatusel alates 05.09.2006. • Välja mõista B OÜ-lt KG kasuks hüvitis ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest kolme kuu keskmise palga ulatuses suuruses 23 129.07 (kakskümmend kolm tuhat ükssada kakskümmend üheksa krooni ja 07 senti) krooni. • Välja mõista B OÜ-lt KG kasuks lõpparve kinnipidamise eest 1075.77 (üks tuhat seitsekümmend viis krooni ja 77 senti) krooni. • Jätta rahuldamata nõue tööraamatu kinnipidamise eest keskmise töötasu välja mõistmiseks. • Hageja menetluskulud jäävad kostja kanda. Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633).
I Asjaolud
Tallinna ja Harjumaa Töövaidluskomisjon rahuldas osaliselt 02.01.2007 otsusega KGpoolt 28.09.2006 esitatud avalduse B OÜ vastu ning tunnistas töölepingu lõpetamise B OÜ poolt 05.09.2006 töölepinguseaduse (TLS) § 86 p 6 alusel ebaseaduslikuks, luges KGB OÜ-st lahkunuks omal algatusel alates 05.09.2006, mõistis välja B OÜ-lt KGkasuks ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest hüvitise kolme kuu keskmise palga ulatuses summas 23 129.00 krooni ja lõpparve kinnipidamise eest 1 075.80 krooni. 31.01.2007 esitas B OÜ Harju Maakohtule taotluse nimetatud avalduse hagimenetluse korras hagina läbivaatamiseks, kuna ei nõustu töövaidluskomisjoni otsusega. II Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt võeti KG(edaspidi hageja) 13.01.2006 tööle müüja-konsultandi ametikohale määramata ajaks. 02.05.2006 seoses tööandja nimetuse muutumisega vormistati hageja ja kostja vahel uus tööleping. 25.08.2006 hageja haigestus ja jäi töövõimetuslehele. Sama päeva hommikul teavitas hageja tööandjat haigestumisest ja ka sellest, et on rase, millele järgnesid ähvardused töölepingu lõpetamise kohta. Kostja juhatuse liige Janita Nesterenko helistas ka hageja raviarst NT ́le, et veenduda, kas hageja on töövõimetu ja rase. Kostja tegevuse tõttu halvenes hageja tervis, mistõttu haigusleht pikenes kuni 04.09.2006. 05.09.2006 tundis hageja ennast ikka halvasti ja pöördus uuesti arsti poole, kes pikendas töövõimetuslehte kuni 19.09.2006. 05.09.2006 teavitas kostja hagejat, et lõpetab temaga töösuhte ning et hageja rasedus kostjat ei huvita. 20.09.2006, kui hageja pidi tööle asuma, sai ta teada, et kostja on talle 05.09.2006 määranud distsiplinaarkaristuse ja lõpetanud töölepingu TLS § 86 p 6 alusel. Distsiplinaarkaristus ja lõpetatud tööleping väljastati hagejale alles 18.09.2006. Kostjal puudus alus distsiplinaarkaristuse määramiseks. Hagejaga töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik, kuna kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja oli sel ajal töövõimetu. TLS § 91 lg 1 p 1 alusel ei või töölepingut lõpetada töötaja ajutise töövõimetuse ajal. Töölepingu lõpetamisel TLS § 86 p 6 alusel rikkus kostja TLS § 92 lg 2 sätet. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 28 lg 2 alusel on ebaseaduslik töölepingu lõpetamine tööinspektori nõusolekuta, kui see on seaduse järgi töölepingu lõpetamise eeltingimus. Hageja palub tunnistada töölepingu lõpetamine kostja algatusel TLS § 86 p 6 alusel ebaseaduslikuks, muuta töölepingu lõpetamise aluse formuleeringut ning lugeda tööleping lõpetatuks töötaja algatusel, kohustada kostjat maksma hagejale hüvitis kuue kuu keskmise palga ulatuses summas 45 000.00 krooni, hüvitis lõpparve kinnipidamise eest summas 5 040.00 krooni, hüvitis tööraamatu kinnipidamise eest summas 5 040.00 krooni ja ning jätta menetluskulud kostja kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja esitatud nõuete ja põhjenduste juurde ja lisas, et ta vallandati väidetavalt tema suhtumise tõttu töösse, kuigi ta oli oma tööd korrektselt täitnud. Kostja oli hageja rasedusest teadlik lisaks hageja telefonikõnele ka seetõttu, et kostja juhatuse liige Janita Nesterenko, kes oli samal ajal rase, käis hageja kutsel hageja arsti juures. 28.08.2006 käis hageja tõepoolest töö juures, kuna sai kahe päeva jooksul klientidelt kõnesid ja tööandjaga oli kokkulepe, et tellimused tuleb edasi anda. Hageja käis töö juures, aga tööd ei teinud, ta ei saanudki raskusi tõsta ja seetõttu andis vaid tellimused edasi. Samal päeval andis kostja juhatuse liige hagejale allkirjastamiseks paberi selle kohta, et hageja ei ilmuks tööle haiguslehe ajal. Kostja teadis hageja rasedusest ja kartis, et hagejaga võib töö juures midagi juhtuda, seetõttu palus allkirjastada vastav dokument, et kostja ei peaks hiljem vastutama. III Kostja seisukoht B OÜ (edaspidi kostja) hagi ei tunnista. 05.09.2006 vormistas kostja hagejale distsiplinaarkaristuse käskkirja, mille alusel lõpetati hagejaga 02.05.2006 sõlmitud tööleping tööandja algatusel TLS § 86 p 6 alusel alates 05.09.2006. Hagejale määrati distsiplinaarkaristus, kuna 23.08.2006 kell 10.00 sõitis hageja kontorist välja eesmärgiga külastada B OÜ kliente ja saada tellimused. Samal päeval kell 13.00 teatas hageja telefoni teel kostja juhatuse liiget Janita Nesterenko, et on ajutiselt töövõimetu alates 23.08.2006 kuni 24.08.2006. 24.08.2006 teatas hageja kostja juhatuse liiget uuesti telefoni teel, et on ajutiselt töövõimetu kuni 04.09.2006.
28.08.2006 kella 13.00 paiku tuli hageja B OÜ kontorisse ja teatas kostja juhatuse liikmele, et tunneb ennast hästi ja tahab tööd teha. Vaatamata hageja soovile keelas kostja juhatuse liige hagejal tööd teha ja nõudis hagejalt kirjaliku avalduse allkirjastamist selle kohta, et ajutise töövõimetuse ajal perioodil 25.08.2006-04.09.2006 ei tohi hageja töö juurde ilmuda ega kostja kliente külastada. Vaatamata tööandja otsusele jätkas hageja töö juurde tulemisi ja B OÜ klientide külastamist. TLS § 1 kohaselt tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tulenevalt eeltoodust ei täitnud hageja TLS § 50 p-s 3 sätestatud kohustust õigeaegselt ja täpselt täita tööandja seaduslikke korraldusi. Seega on tegemist distsiplinaarsüüteoga töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 2 lg 1 kohaselt. 05.09.2006 pärast distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjaga tutvumist lahkus hageja omavoliliselt töökohalt ja pöördus taas arsti poole, kes väljastas talle haiguslehe ajutise töövõimetuse ajaks alates 05.09.2006-20.09.2006. 08.09.2006 kandis kostja hageja pangaarvele lõpparve, kuna töölepingu lõpetamise päeval hageja keeldus lõpparvet ja tööraamatut vastu võtmast. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja esindaja esitatud seisukohtade juurde ja lisas, et kostja juhindus kehtivast TLS-st ja töösuhte sisust. Töötajad saavad töö eest tasu ja alluvad tööandja korraldustele. Hageja ei allunud kostja juhtimisele ja korraldustele. Töölepingu lõpetamise hetke seisuga puudusid kostjal tõendid hageja raseduse ja haiguslehe kohta. IV Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära hageja ning kostja esindaja seletused, tunnistajate MR, VP ́i ning NG ́i ütlused ja uurinud ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
tööandja keelas töölepingu peatumise ajal töötajal ilmuda töökohta ja täita tööülesandeid. Tulenevalt aga töösuhte ja selle peatumise mõistest on kohus seisukohal, et sellist tööandja korraldust ei saa lugeda seaduslikuks. Töötaja ajutise töövõimetuse ajal on vastavalt TLS § 55 ple 4 tööleping peatunud. TLS § 54 lg 1 kohaselt tähendab töölepingu peatumine töötaja ajutist vabanemist kohustusest teha tööd ja tööandja ajutist vabanemisest kohustusest kindlustada töötaja tööga. Töölepingu peatumine ei anna tööandjale alust keelata töötajal tööd teha, kui ta ilmub töökohta ja tema tervislik seisund seda võimaldab. Ajutise töövõimetuse ajal töötamine võib olla aluseks raviarstile märkida töövõimetuslehele ravi eiramist iseloomustavad märkused ja seeläbi Haigekassale aluseks keelduda ravikindlustushüvitise välja maksmisest, kuid ei saa olla aluseks tööandjale keelata töötajal töökohas viibida ja tööülesandeid täita. Seega ei saa sellise korralduse eiramine olla ka distsiplinaarsüüteoks TDVS-i mõttes. Isegi juhul, kui asuda eelmises lõigus äratoodud kohtu seisukohast teistsugusele arusaamale ja leida, et vaidlusalune tööandja korraldus oli tõepoolest seaduslik, ei saanud see olla aluseks nii range karistuse kui töölepingu lõpetamine määramisele. Töökohustuste rikkumine (ja seega siis ka tööandja mõne korralduse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine) ei saa iseenesest alati olla aluseks töötajale distsiplinaarkaristuse määramiseks. Töötaja karistamiseks peab olema tuvastatud töötaja teo sisulist külge iseloomustavad asjaolud, eelkõige töötaja süü. Eelkõige määravad töötaja üleastumise raskuse töökohustuste rikkumise tagajärjed. Vastavalt TDVS § 8 lg-le 1 ei tohi distsiplinaarkaristus olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. Antud asjas puudub poolte vahel vaidlus, et töötaja tõepoolest viibis ajutise töövõimetuse ajal 28.08.2006 ja 31.08.2006 lühemat või pikemat aega töökohal. Tunnistaja V.P ütluste kohaselt tuli hageja 28.08 hommikul tööle; ütles, et tunneb end hästi ja võttis klientidelt tellimusi vastu, väljastas arveid ja komplekteeris kaupa, viibis tööl umbes kella 12.00-ni; teisel korral käis hommikupoolikul ja tahtis oliive; siis ta tööd ei teinud. Tunnistaja M.R nägi hagejat tööl ühel korral, kuupäeva ei mäletanud. Tunnistajate V.P ́i ja N.G ́i ütluste kohaselt on neil äriühingus tavaks selliselt, et kui töötajale tema haiguse ajal helistab klient, siis võtab töötaja tellimuse vastu ja edastab selle kontorisse. Seega töötaja töö juures viibimine ajutise töövõimetuse ajal leidis tõepoolest tõendamist. Küll aga ei ole tõendatud, et selline töötaja tegevus oleks kuidagigi häirinud tööandja tööd või tekitanud selliseid tagajärgi või selliste tagajärgede tekkimise ohu tööandjale, et seda saaks lugeda jämedaks töökohustuste rikkumiseks TLS § 103 mõttes.
Kohus ei nõustu kostja vastuväitega nagu oleks tööandjal olnud õigus TLS § 74 lg 2 alusel kanda vabastatud töötajale lõpparve üle viie kalendripäeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnevast päevast. Viidatud sätte kohaselt on tööandjal selleks õigus juhul, kui töötaja töölepingu lõpetamise päeval lõpparvet vastu ei võta. Antud asjas ei ole tõendatud ega tööandja ei ole seda ka väitnud, et hagejale oleks 05.09.2006 lõpparvet üldse pakutud. Seda enam, et esitatud konto väljavõttest (TVK t lk 28-35) nähtub, et tööandja ja töötaja vahel toimusid töölepingu kehtivuse ajal sularahata ülekanded. Seega isegi juhul, kui töötaja lahkus viimasel tööpäeval enne tööpäeva lõppu töölt, ei saanud see kuidagi takistada tööandjat teha talle lõpparve ülekanne teadaolevale arveldusarvele. Keskmise töötasu arvestamisel tuleb võtta aluseks hageja arveldusarve väljavõte ja kostja poolt esitatud bruto- ning netopalga arvestused (TVK t lk 65, 66): maikuus 22 tööpäeva 9736.25 krooni, juunikuus 21 tööpäeva 5659.74 krooni, juulikuus 21 tööpäeva 6727.40 krooni ja augustikuus 18 tööpäeva 7280.71 krooni. Seega kokku 82 tööpäeva eest 29 404.10 krooni, millest keskmine päevapalk 358.59 krooni ja keskmine kuupalk 7709.69 krooni. Seega tuleb tööandjal tasuda lõpparve ülekandmisega viivitamise eest endisele töötajale 3 x 358.59 = 1075.77 krooni.
Imbi Sidok (allkiri) kohtunik
I.Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.