2-07-59681/4 - Ühinguõigus - Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine - Harju Maakohus T

17.12.2007.a esitas xxx AS Harju Maakohtu registriosakonnale avalduse, milles palub läbi viia osaühing (OÜ) xxx täiendav likvideerimine. Harju Maakohtu registriosakond edastas nimetatud avalduse 27.12.2007.a kohtule. Avalduse kohaselt hoiatas Harju Maakohtu registriosakond 19.12.2006.a ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud teates äriseadustiku (ÄS) § 60 alusel OÜ-d xxx, majandusaasta aruande registripidajale esitamata jätmise tagajärjel registrist kustutamisest. Samuti teatas registripidaja äriühingu võlausaldajaid nõuete esitamise võimalusest 6 kuu jooksul teate avaldamisest, millisel juhul otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise. Avaldaja märkis, et 06.10.2005.a esitasxxx AS-i volitatud esindaja Lindorff Eesti AS Tallinna Linnakohtule hagiavalduse OÜ xxx vastu võlanõudes 221 567,38 krooni. 24.10.2007.a kustutati OÜ xxx Äriregistrist. Avaldaja teatas, et AS xxx volitatud esindaja Lindorff Eesti AS kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-05-17814 ei ole lõppenud ja OÜ xxx ei ole rahuldanud võlausaldaja nõuet. Menetluse käigus kuulas kohus 03.03.2008.a ära avaldaja esindaja ja huvitatud isikuna OÜ xxx viimase juhatuse liikme xxx. Avaldaja esindaja täpsustas, et likviderijaks palub avaldaja määrata OÜ Txxx viimase juhatuse liikme xxx. Ärakuulatav xxx ja tema esindaja Mare Sepp leidsid, et avaldus likvideerimise läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja kui võlausaldaja ei ole taotlenud likvideerimise läbiviimist seaduses sätestatud 6-kuulise tähtaja jooksul ning ei esine mõjuvaid põhjuseid kõnealuse tähtaja ennistamiseks. xxx kinnitas, et OÜ xxx märkimisväärset vara ei ole, v.a üks arvuti, ning äriühingu likvideerimismenetlust ei ole senini läbi viidud. Reaalset majandustegevust ei ole toimunud mitme aasta jooksul. xxx kinnitas samuti, et juhul kui kohus otsustab likvideerimismenetluse läbi viia, on ta nõus likvideerija ülesandeid täitma ning tasu kindlaksmääramist kohtu poolt ei soovi. Avaldaja esindaja leidis, et kuivõrd avaldaja oli OÜ xxx vastu hagi esitanud juba 2005.a, ei tohtinuks äriühingut registrist kustutada ilma teadaoleva võlausaldaja nõusolekuta. Oleks ebamõistlik, kui tsiviilkohtu poole pöördunud isik peaks pidevalt kontrollima teateid võlgniku võimaliku sundlõpetamise kohta. Nimetatud asjaolud on avaldaja hinnangul ka aluseks likvideerimise läbiviimise taotlemise tähtaja ennistamiseks. Avaldaja palub tähtaja ennistada.

Kohus leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg-st 4 tulenevalt ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega menetlusosaliste hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Äriregistri elektroonilise teabesüsteemi andmetel on OÜ xxx registrist 24.10.2007.a kustutatud ÄS § 60 lg 3 alusel. Kuivõrd äriregistri andmetest nähtuvalt on OÜ xxx kustutatud registrist likvideerimismenetluseta, ei ole võimalik otsustada äriühingu täiendavat likvideerimist. Kohus käsitleb avaldust seetõttu kui avaldust kustutatud äriühingu likvideerimise otsustamiseks ning likvideerija määramiseks. Kui osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu ei ole registripidajale seaduses sätestatud tähtaja möödumisest alates kuue kuu jooksul esitanud nõutavat majandusaasta aruannet, kohustab registripidaja vastavalt ÄS § 60 lg-le 1 teda registrist kustutamise hoiatusel esitama majandusaasta aruande määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt kuus kuud. Sama paragrahvi teisest lõikest tuleneb, et kui äriühing esimeses lõikes nimetatud tähtaja jooksul majandusaasta aruannet ei esita ega põhista registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, võib registripidaja kooskõlas ÄS § 60 lg-ga 2 avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda äriühingu võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest äriühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest koos hoiatusega, et vastasel korral võidakse äriühing registrist kustutada likvideerimismenetluseta. Juhul kui äriühing ÄS § 60 lg-s 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul ei ole esitanud registripidajale majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, ning äriühingu võlausaldajad ei ole taotlenud äriühingu likvideerimist, võib registripidaja ÄS § 60 lg 3 järgi äriühingu äriregistrist kustutada, järgides ÄS § 59 lg-s 4 sätestatut. ÄS § 60 lg 5 esimesest lausest tuleneb, et kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. TsMS § 67 lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Avaldusest nähtuvalt on avaldaja esindaja Lindorff Eesti AS esitanud 06.10.2005.a hagiavalduse Tallinna Linnakohtusse OÜ xxx vastu võlanõudes 221 567,38 krooni. Nimetatud fakti ei eita ka ära kuulatud OÜ xxx viimane juhatuse liige xxx. Avaldaja esindaja leidis, et kuivõrd avaldaja oli OÜ xxx vastu hagi esitanud juba 2005.a, ei tohtinuks äriühingut registrist kustutada ilma teadaoleva võlausaldaja nõusolekuta. Oleks ebamõistlik, kui tsiviilkohtu poole pöördunud isik peaks pidevalt kontrollima teateid võlgniku võimaliku sundlõpetamise kohta. Nimetatud asjaolud on avaldaja hinnangul aluseks likvideerimise läbiviimise taotlemise tähtaja ennistamiseks. Avaldaja palub tähtaja ennistada. Kohtu hinnangul tuleb avaldaja argumentidega üldjoontes nõustuda. Kehtiv õigus iseenesest ei pane

registripidajale kohustust enne äriühingu registrist kustutamist ÄS § 60 lg 3 alusel kontrollida, kas selle ühingu suhtes on pooleliolevaid kohtumenetlusi. Samas oleks ebamõistlik eeldada, et tsiviilkohtumenetluse pool on õiguslikult kohustatud pidevalt jälgima teateid vastaspooleks oleva ühingu võimaliku sundlõpetamise kohta. Lisaks ei too ÄS § 60 lg-s 2 nimetatud teate avaldamine automaatselt kaasa äriühingu registrist kustutamist kuue kuu möödumisel teate avaldamisest. ÄS § 60 lg-st 3 tuleneb üksnes registripidaja õigus äriühingu kustutamiseks vastavate eelduste olemasolul. Eeltoodust lähtudes on kohtu hinnangul käesoleval juhul mõistlik ja põhjendatud kõnealuse menetlustähtaja ennistamine kooskõlas TsMS § 67 lg-ga 1. Kuna enne OÜ xxx registrist kustutamist ei viidud läbi likvideerimismenetlust, on avalduses nimetatud põhjustel vajalik likvideerimisabinõude rakendamine ning läbi tuleb viia OÜ xxx likvideerimine. TsMS § 602 teise lause kohaselt võib kohus likvideerija määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. Sama tuleneb ÄS § 60 lg 5 esimesest lausest. Vastavalt TsMS § 603 lg-le 1 võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. Vastavalt ÄS § 206 lg-le 1 on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab vähemalt ühe likvideerija elukoht olema Eestis. Seoses OÜ xxx likvideerimise otsustamisega on vajalik osaühingule likvideerija määramine. Nõusolekut likvideerija kohustuste täitmiseks on käesoleval juhul avaldanud xxx. Nimetaud isik vastab kohtule teadaolevalt ÄS § 206 lg-s 1 ja § 180 lg-tes 2-31 sätestatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Eeltoodut arvestades määrab kohus OÜ xxx likvideerijaks xxx. Kohus ei määra kindlaks likvideerija tasu ja hüvitamisele kuuluvaid kulusid, kuna määratava isiku kinnitusel puudub selleks vajadus (TsMS § 605 lg 1). Kooskõlas TsMS § 478 lg-ga 3 kuulub käesolev kohtumäärus viivitamatule täitmisele. Määrus jõustub selle kättetoimetamisega OÜ-le xxx(TsMS § 606 lg 1). Juhindudes ÄS § 208 lg-st 2 saadab kohus käesoleva määruse äriregistrile likvideerijakande tegemiseks. TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta OÜ xxx kanda. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul arvates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg 2).