lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-34467/7

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.03.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-07-34467/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.03.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1162
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-07-34467

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Mare Merimaa, Meelika Aava

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.03.2008, Tallinn

Tsiviilasi

Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi Andrei Mironovi ja Maksim Boldini vastu solidaarselt 160 000 krooni saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 03.01.2008 tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Balti Investeeringute apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus

Menetluse liik Menetlusosalised ja nende esindajad

Grupi

Pank

AS

Hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS (reg.kood 10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu 51006) Hageja lepinguline esindaja Ülle-Nancy Liiv (aadress Rüütli 23, Tartu 51006, e-posti aadress [email protected]) Kostja Andrei Mironov; Kostja Maksim Boldin

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 03.01.2008 tagaseljaotsus ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada. Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest Asjaolud ja menetluse käik
1.Hageja ja kostja Andrei Mironov sõlmisid 23.05.2006 tarbijakrediidilepingu, mille kohaselt hageja andis kostjale krediiti 86 000 krooni. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS krediidilepingute üldtingimusi S. Kostja Maksim Boldin sõlmis hagejaga 20.05.2006 käenduslepingu, mille kohaselt vastutab kostja kõigi krediidiandja ja Andrei Mironovi vahelisest krediidilepingust tekkivate nõuete täitmise eest 388 434 krooni ulatuses. Kostjad ei täitnud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt. Hageja saatis kostjatele lepingu ülesütlemise hoiatused, millega anti kostjatele täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks. Hageja ütles lepingu üles 04.04.2007.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.07.09.2007 esitatud hagiavalduse kohaselt palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse 160 000 krooni, millest moodustab põhivõlgnevus 85 524,14 krooni, intress 12004,65 krooni, viivis 9107,05 krooni, leppetrahv 17 104,83 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulu 1450 krooni ja kahjuhüvitis 34809,33 krooni.
3.Kostjad kirjalikku vastust ei esitanud. Esimese astme kohtu otsus
4.Maakohus rahuldas hagi osaliselt tagaseljaotsusega ja mõistis solidaarselt Andrei Mironovilt ja Maksim Boldinilt välja Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks võlgnevuse 123 740,67 krooni, millest põhivõlg on 85 524,14 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 12 004,65 krooni, viivis 9107,05 krooni ja leppetrahv 17 104,83 krooni. Kohus jättis rahuldamata hageja nõude kahjuhüvitise 34 809,33 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulu 1 450 krooni väljamõistmiseks.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist.
6.Kohus leidis, et hagiavaldus on osaliselt õiguslikult põhjendatud ning selles ulatuses kuulub nõue tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hagi on õiguslikult põhjendatud põhivõla, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, viivise ja leppetrahvi osas kokku 123 740,67 krooni. Õiguslikult põhjendamata on kahjuhüvitise 34 809,33 krooni ja võla sissenõudmisega seotud 1450 krooni nõue. Võla sissenõudmisega seotud kulu on kahju, kuid kuna nõutav kahju ei ületa viivist, ei kuulu nõue rahuldamisele. Hagejal ei saanud tekkida kahju saamata jäänud intressi näol. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg 3 kohaselt kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Intressi kui tasu krediidi kasutamise eest tuleb tasuda üksnes aja eest, millal krediiti reaalselt kasutati, s.t krediidiandjal ei ole krediidilepingu ennetähtaegse lõpetamise korral õigust kogu lepingu järgi loodetud intressitulule. Seega ei ole hagejal õigust nõuda intressi kahjuna ajavahemiku eest, mil ta kaotas võimaluse saada kasu tasutava intressina ja 34 809,33 krooni nõue tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
6.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldamata jäetud 36 259,33 krooni osas ja saata selles osas asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 416 lg 3. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kahju hüvitamist. Hageja esitas lisaks ülesütlemisavalduses esitatud nõuetele leppetrahvi ja viivist ületavas osas kostja vastu kahju hüvitamise ehk saamata jäänud tulu nõude. Apellandi poolt saamata jäänud tulu ehk kasuna tuleb mõista intressi, mille tasumises olid pooled kokku leppinud lepingu põhitingimustes ning mille saamisega apellant krediidisumma väljastamisel mõistlikult arvestas, aga samuti intressi, mida apellant oleks võinud saada kostja poolt tasumisele kuulunud summade edasilaenamisest. Apellant ei nõua tuleviku intressi kui sellist, vaid saamata jäänud tuluna kahjuhüvitist. Hea usu põhimõttest tulenevalt ja kahju hüvitamise eesmärke arvestades ei ole aktsepteeritav olukord, kus lepingulisi kohustusi olulisel määral rikkunud isik on tunduvalt paremas positsioonis kui lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitvad isikud (kostja vabanes lepinguliste kohustuste rikkumise tõttu tuleviku intressimaksete tasumisest ehk ta peab maksma vähem isikust, kes täidab oma lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt). Lisaks intressimaksete saamise võimaluse kaotamisele põhjustas kostjapoolne

2(3)

lepingu rikkumine hagejale kahju ka seetõttu, et ta ei saanud lepingujärgselt tasumisele kuulunud summasid edasi laenata ja teenida planeeritud intressitulu. Apellant leiab, et kahju hüvitamise nõue on põhjendatud.

7.Kohus on rikkunud otsuse tegemisel protsessiõiguse norme. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud, kuid kohus ei ole põhjendanud, miks ta jättis kahjuhüvitise välja mõistmata. Alusetu on viide VÕS § 416 lg-le 3. Nimetatud sätte järgi vähendatakse lepingu ülesütlemisel krediidiandja poolt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Seda on apellant ka teinud, nõudes lepingu ülesütlemisel üksnes selleks hetkeks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi. Hageja nõue oli õiguslikult põhjendatud.
8.Kohus on alusetult jätnud kohaldamata hagiavalduses viidatud krediidilepingu üldtingimuste p-des 5.3 ja 9.3 sisalduva menetlusosaliste vahelise kokkuleppe, mille kohaselt krediidisaaja kohustub krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud, s.h kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Kohus on alusetult tuginenud väitele, et võla sissenõudmisega seotud kulu on käsitatav kahjuna. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Ringkonnakohus leiab, et asja võib otsustada TsMS § 646 korras üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kuna asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses.
10.TsMS § 657 lg 2 kohaselt kui ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, saadab ta asja täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohtul puudub õigus otsus osaliselt tühistada ja samuti ei ole õigust teha otsuse tühistamisel uut otsust.
11.Kohus tegi asjas tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hagile vastamata jätmise eeldusel. TsMS § 407 lg 1 paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrollimise kohustuse. Hageja on kahju hüvitamise nõuet õiguslikult põhjendanud ja selgitanud, et tema kahjuks on saamata jäänud tulu, mida ta oleks saanud, kui kostja ei oleks lepingut rikkunud. VÕS § 128 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt on varaliseks kahjuks ka saamata jäänud tulu, mis seisneb kasus, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda kasu saamise võimaluse kaotamises. Hageja poolt saamata jäänud tuluna ehk saamata kasuna tuleb mõista summat, mis vastab intressi suurusele, mille tasumises olid pooled kokku leppinud ning millise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel VÕS § 416 lg 3 kohaselt kaotas. VÕS § 161 lg 2 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei kata. Seega on hageja nõue õiguslikult põhjendatud. Samuti on kohus alusetult käsitanud võla sissenõudmisega seotud kulu 1450 krooni nõuet kahju hüvitamise nõudena. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et TsMS § 407 lg 1 eeldused hagi rahuldamiseks olid olemas. Menetluskulud jaotab kohus asja uuel läbivaatamisel.

U.Loonurm

M.Merimaa

M.Aava

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja