Ühinguõigus › Sundlõpetamine

Kohtumääruse resolutsioon

Menetluse käik 21.02.2008 edastas Harju Maakohtu registriosakond kohtule avalduse OÜ HSH sundlõpetamiseks TsMS § 595 lg 2 p 5 alusel. OÜ HSH ei ole kõrvaldanud netovara puudusi majandusaasta aruannetes alates 2002 aastast. 04.04.2007 esitatud 2006 majandusaasta aruandes on netovara puudused kõrvaldamata ja netovaraline olukord veelgi halvenenud. 13.03.2008 kuulas kohus ära osaühingu juhatuse liikme. Juhatuse liige andis kirjaliku nõusoleku tema likvideerijaks määramiseks. Äriühingule on 14.12.2004 ÄS § 60 lg 1 ja 2 alusel tehtud registrist kustutamise hoiatus, mis avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 17.12.2004.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, vaadanud läbi registripidaja avalduse, kuulanud ära puudutatud isiku seadusliku esindaja ja tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et OÜ HSH tuleb sundlõpetada, läbi viia likvideerimismenetlus. Likvideerimismenetluse läbiviimiseks tuleb määrata likvideerija. Kohtule esitatud äriregistri toimikust ja registriosakonna kaaskirjast nähtub, et sundlõpetamishoiatus on osaühingule tehtud seetõttu, et kõrvaldamata on netovara puudused alates 2002.aasta majandusaasta aruannetes. 2006 majandusaasta aruandes on netovara puudused kõrvaldamata. ÄS § 136 järgi peab osaühingu osakapitali suurus olema vähemalt 40 000 krooni. Kooskõlas § 176 peavad osanikud võtma vastu ühe nimetatud paragrahvis nimetatud otsustest, kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist. ÄS § 203 lg 1p 1 alusel lõpetatakse osaühing kohtumäärusega, kui osanikud ei ole vastu võtnud lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik, samuti juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi §-s 176 ettenähtud otsust või kui §-s 176 nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud. § 203 lg 2 alusel võib kohus sundlõpetamise otsustada omal algatusel. ÄS § 205 sätestab, et osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 602 alusel määrab kohus määrab seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral (ÄS § 206 lg 3). TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingute likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, üldkoosoleku otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Puudutatud isiku juhatuse liige HO on andnud nõusoleku likvideerijaks määramiseks. Kohtu hinnangul on osaühingu juhatuse liige võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Seega määrab kohus likvideerijaks osaühingu juhatuse liikme. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS §-des 209-220. TsMS 606 lg 1 järgi jõustub käesolev määrus selle kättetoimetamisega juriidilisele isikule.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.