Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

03.03.2008.a esitas kostja kohtule määruskaebus 20.11.2007.a tehtud tagaseljaotsuse peale. Tagaseljaotsuse sai A. K. kätte 30.11.2207.a. Seega määruskaebus on esitatud hilinemisega. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt kostja ei tutvunud kohtudokumentidega, kuna ta ei valda eesti keelt ning selle pärast ei esitanud kostja kohtule oma avaldusi ega vastuväiteid. II Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega, keeldub määruskaebus menetlusse võtmast ning jätab määruskaebus rahuldamata. Määruskaebus laekus kohtule allkirjastamata kostja poolt. Kostja ei tasunud riigilõivu määruskaebuse esitamise eest. TsMS § 420 lg 1 kohaselt ei saa kostja tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. TsMS § 415 lg 1 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 416 lg 1 p 3 kohaselt tuleb kajas märkida asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. 19.10.2007.a kohtumääruses, mille kostja sai isiklikult kätte 29.10.2007.a, on sõnaselgelt kirjutatud, et TsMS § 393 lg 2 p 3 ja 407 lg 1 alusel antakse kostjale tähtaja oma vastuse esitamiseks 20 päeva alates hagiavalduse kättesaamisest. Kostjat hoiatati, et kui ta ei ole tähtaegselt vastanud, on kohtul õigus hageja taotlusel või oma algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leidis, et hagiavalduses esitatud nõuded on piisavalt põhjendatud ning seetõttu hagi tuleb rahuldada täies ulatuses tagaseljaotsusega. Kostjale oli kohtu poolt määratud tähtaeg oma arvamuse esitamiseks. Kostja ei kasutanud temale antud tähtaega, s.t ei esitanud kohtule oma vastust hagiavaldusele, seetõttu luges kohus hageja poolt esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks vastavalt TsMS § 407 lg 1. TsMS § 32 lg 1 kohaselt kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimub eesti keeles s.t, et kõik menetlusdokumendid peavad olema vormistatud eesti keeles. Kostja väitis, et ta ei oska eesti keelt ja seetõttu jättis ta kohtunõude tähelepanuta. Kohus ei pea mõjuvaks põhjuseks asjaolu, et kostja ei valda eesti keelt. Kohus joonis alla kostjale saadetud kirjas, millega rõhutas olulist teksti ja numbreid (tähtaegu) oma selgitustes ja hoiatustes, millele tuli kostjal erilist tähelepanu pöörata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttega ei ole kooskõlas see, et kostja hooletus või tegevusetus peaks kaasa tooma menetluse taastamise. Tagaseljaotsus oli kostjale A. K. kättetoimetatud 22.11.2007.a. Ta keldis tagaseljaotsuse võtta vastu, kuna soovib venekeelset tõlget. Tagaseljaotsuse vene keele tõlgi sai A.K. kätte 30.11.2007.a. isiklikult. Talle oli selgitatud, et võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja Viru Maakohtule 14 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajas tuleb märkida asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõutele vastav kirjalik vastus hagile.