Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

3 912 krooni hüvitada, mida kostja ei teinud. Kohtumenetluse vältel kannatas hageja jätkuvalt vihmavee läbijooksude all korterisse. Hageja arvates tekkis kahju, kuna korteriühistu ei täitnud oma kohustusi elamu katuse ja välissüsteemide korrashoiu osas. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 ja korteriühistu põhikirja p 1.3 kohaselt peab ühistu korteriomandite mõttelisi osasid majandama, mis seisneb nende elamu osade hoolduses ja remondis, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka. KÜS § 151 lg 2 kohaselt loetakse eluruumi hoolduseks töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras. Vastavalt KÜ Õismäe tee xx 15.05.2003 üldkoosolekul vastuvõetud korteriühistu ja korteriomanike vaheliste kohustuste piiritlusele vastutab katuse ja väliste tehnosüsteemide hoolduse ja remondi eest kostja. Kostja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning hagi on suunatud ka kostja sundimisele kohustuse täitmiseks Õismäe tee xx elamu katuseremondi osas. Hageja möönis, et kostja on teostanud elamus remonttöid, kuid need ei ole välja selgitanud ega likvideerinud hageja korteris lekete põhjust. Vuukide parandamine 2005. a. ei ole seotud läbijooksudega, plekiriba paigaldamine tuulutusavadele ei omanud tähtsust. Vesi tuleb liftikojast ning 2006. a. remont probleemi ei kõrvaldanud. Hageja märkis 24.05.2007 avalduses, et kahju suurust on raske kindlaks teha, kuna enne läbijooksude lõppemist ei ole mõttekas remonti teha. Vakil Grupp OÜ-lt tellitud hinnapakkumise kohaselt läheks remont hageja korteris maksma 19 7xx,30 krooni, millest ilmneb, et hageja nõuab kahju hüvitamist väiksemas ulatuses kui talle tegelikult tekkinud kahju. Eeltoodust lähtuvalt palus hageja kostjalt välja mõista tekkinud kahju hüvitamiseks 3 912 krooni ja kohustada korteriühistut eemaldama lekkimise põhjus nii ruttu kui võimalik. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Korteriühistu ei kanna vastutust korteris tekkinud kahjude eest, mis on põhjustatud läbijooksudest, kuna korteriühistu ei ole ehitise omanik. Hageja ei ole esitanud ühtegi asjaolu, millel peaks põhinema kostja vastutus. Põhjendamata ja tõendamata on ka kahju arvestuse alused ja metoodika. Kostja võttis Õismäe tee xx asuva elamu haldamise Haabersti Linnaosa Valitsuselt üle 30.09.2002, kuid juba enne seda oli esinenud vihmasadude perioodidel vee läbijookse korteritesse paneelide vuukide kaudu. Vastavalt üleandmise-vastuvõtu aktile oli alates 1994. a. novembrist kuni elamu haldamise ja majandamise korteriühistule üleandmiseni teostatud elamu katuse remonti kokku 157 582 krooni ulatuses. Kostja on alates elamu haldama asumisest teinud jõupingutusi, selgitamaks välja lekke põhjused, ja tellinud majaelanike taotlusel ning 15.05.2003 toimunud ühistu üldkoosoleku otsuse alusel katuse remonditöid kokku 28 466 krooni ulatuses. Vaatamata 2003. a. tehtud katuse remondile on läbijooksud jätkunud. Ekspertide poolt suuliselt antud hinnangute kohaselt ei ole läbijooksud tingitud sellest, et elamu katus oleks katki, vaid tegu on elamu konstruktsiooni iseärasustega või ehitusvigadega, kus vihmavesi võib tugeva tuule korral koguneda katuse tuulutusavade kaudu katusealustesse õõnsustesse ja vuukide vahedesse, millest tekivad läbijooksud. Korteriühistu 2005. a. majandustegevuse aastakavasse planeeriti elamu vuukide remont ja katusealuste tuulutusavade katmine plekiga, eesmärgiga kõrvaldada lekete tekkepõhjused. Tööd teostas OÜ Emaile. Vaatamata vuukide ja tuulutusavade remondile toimus 14.11.2005 osas korterites tugeva tormi tagajärjel vihmavee läbijooks, mis võis olla tingitud liftitornide katuste all olevate kommunikatsioonišahtide seinte krohvipinna kulumisest. Seinte krohvipinna renoveerimiseks sõlmiti leping, kuid ilmastikuolude tõttu ei olnud võimalik töid 2005. a. lõpul teha. Antud sõlme remondi teostas Gustavi Ehituse OÜ 2006. a. kevadel. 2006. a. majandustegevuse aastakavas jäeti kostja juhatuse ettepanekul ära vundamenditööd, kuna 2(8)

ilmnes, et liftitornide katus vajab parandamist. Tööd teostas vastavalt 21.08.2006 sõlmitud lepingule OÜ Katusetark; tööd lõpetati 28.10.2006. Korteriühistu 19.04.2007 üldkoosolek otsustas võtta pangalaenu ja viia läbi elamu katuse ja katusekonstruktsioonide täielik renoveerimine. Eesmärgiks oli läbijooksude vältimiseks katta katus plekiga. Ühistu on jätkuvalt tegelenud vee läbijooksu põhjuste likvideerimisega. 25.06.2007 võeti vastu AS Maleko poolt tehtud katuse ja katusekonstruktsioonide remonttööd. Pärast seda ei ole teateid läbijooksude kohta tulnud. Arvestades olukorda, kus läbijooksu probleemid ilmnesid pikemat aega enne elamu haldamise ja majandamise üleandmist kostjale, siis ei saa ühistu olla vastutav elamu konstruktsiooni puuduste eest. Ühistu ei ole elamu omanik, vaid korteriomanike poolt moodustatud juriidiline isik, kelle ülesanne on hooldada elamut ja selle ümbrust ühistu liikmete otsuste alusel ning ühistu liikmete poolt tasutud rahaliste vahendite piires. Elamu parendamine pärast hoone haldamise ja majandamise vastuvõtmist on toimunud vastavalt üldkoosolekute otsustele ja nende vahendite ulatuses, mida ühistu liikmed on ühistule tasunud. Menetluse vahepealne käik Tallinna Linnakohus jättis 18.11.2005 otsusega Oksana Zadorožnaja hagi KÜ Õismäe tee xx vastu rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15.02.2006 otsusega Tallinna Linnakohtu 18.11.2005 otsuse ning saatis Oksana Zadorožnaja hagi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Otsuse põhjenduste kohaselt puuduvad asjas tõendid 29.07.2004 toimunud vihmavee läbijooksu ja sellega hagejale tekkinud kahju kohta, kuid esimese astme kohus ei täitnud eelmenetluse ülesandeid ja ei selgitanud pooltele nõuete ja väidete tõendamise kohustust ega teinud ettepanekut esitada tõendeid asjas tähtsust omavate asjaolude kohta, mistõttu võisid asja lahendamiseks olulised asjaolud jääda välja selgitamata ja see võis viia ebaõige kohtulahendi tegemiseni. Eluruumi remondiks korteriühistuseaduse tähenduses (KÜS § 151 lg 2) loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Seega on nii elamu katuse kui ka vuukide ja tuulutusavade või nende osade asendamine või ennistamine remont, mis on eelnimetatud seaduse tähenduses korteriühistu majandustegevusest tulenev ühistu kohustus. Kostja kohustus on tõendada, et ta on oma kohustuse täitnud ja kõrvaldanud vee läbijooksu põhjused. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus jättis 09.10.2007 otsusega hagi rahuldamata ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja 1 000 krooni õigusabikulude katteks. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et Õismäe tee xx korteriomandite omanikud on asutanud korteriühistu. Seega tuleb korteriomandiseaduse § 8 lg-st 1 tulenevalt kaasomandi eseme valitsemise küsimustes kohaldada eelkõige korteriühistuseaduse sätteid. Kohus möönis, et korteriühistuseaduse (KÜS) §-dest 2, 15 ja 151 tulenevalt on korteriühistu kohustuseks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine, sealhulgas elamu ja elamu ümbruse osa hooldus ja remont. Korteriühistuseaduse tähenduses on ühistu majandustegevusest tulenev ühistu kohustus nii elamu katuse kui ka vuukide ja tuulutusavade või nende osade asendamine või ennistamine. Kostjat ei vabasta vastutusest asjaolu, et ta ei ole ehitise omanik. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kostja vastutus saab järgneda tema eesmärgipärase ülesande 3(8)

ja kohustuse täitmata jätmise korral tingimusel, et kahju tekkimine on otseses seoses kostjapoolse kohustuse rikkumisega. Kahjustatud isik peab tõendama, et võlgnik rikkus kohustust, kahju olemasolu, suurust, põhjuslikku seost kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel. Kostja peab tõendama kahjuhüvitise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, samuti asjaolu, et kahju tekkimine ei ole seoses tema käitumisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus tegi hagejale 19.04.2007 kirjaga ettepaneku tõendada kahju tekkimist. Kohus leidis otsuses, et hageja ei ole tõendanud hagiavalduses esiletoodud kahju tekkimist korteriomandi reaalosale ja korteris asunud varale nimelt 29.07.2004 toimunud vihmavee läbijooksu tõttu. Seega hageja ei ole tõendanud kahju hüvitamise eelduseks olevat asjaolu, mistõttu hagi kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja poolt kohtule esitatud 12.04.2004 kirja ühistule [peab olema 12.08.2004 kirja; toimiku lk 22], mille kohaselt 29.07.2004 jooksis vesi korterisse ja sellega seonduvalt on vaja teha korteris remont, võib hinnata kui hageja pretensiooni kostjale, küll aga ei nähtu nimetatud tõendist seda, et faktiliselt oleks hageja vara kahju saanud. Haabersti LOV akt hageja vara kahjustamise kohta puudutab 2000. a. tekkinud kahjusid, mitte 29.07.2004 tekkinud kahjusid. Hageja poolt kohtule esitatud Vakil Grupp OÜ pakkumine on vaadeldav kahju likvideerimiseks tehtavate kulutuste suurust ehk kahju suurust kinnitava tõendina, kuid ei tõenda kahju tekkimise põhjusi ega selle seost kostja käitumisega. Poolte vahel ei ole küll vaidlust selles, et tugevate vihmasadude tõttu on elanike korteritesse vesi tunginud, kuid hageja ei ole tõendanud 29.07.2004 kahju tekkimist ega kahju suurust. Kostja esitatud korteriühistu 03.05.2006 üldkoosoleku protokollist ilmneb, et hageja korteris võis olla läbijooks 2005. a. novembris, kuid ei nähtu, et see oleks olnud hageja poolt hagis väidetud ajal, see on juulis 2004. Kohus pidas vajalikuks anda hinnang kostja käitumisele, kuna hagi oli suunatud ka kostja sundimisele kohustuse täitmiseks. Esimese astme kohus leidis, et kostja on täitnud pidevalt talle KÜS §-des 15 ja 151 pandud kohustust hooldada ja remontida Tallinnas Õismäe tee xx asuva elamu kaasomanike kaasomandi mõttelisi osasid ning on tegutsenud korteriühistu põhikirja p-s 1.3 sätestatud eesmärgi kohaselt, mistõttu hageja teine nõue, mis on suunatud kostja sundimiseks kohustuse täitmisele, tuleb jätta rahuldamata. Kostja juhatus on mitmel koosolekul arutanud katuse läbijooksu küsimusi, mille kohta on esitanud vastavad koosolekute protokollid (06.03.2003 p 1, 09.09.2003 p 3). Nendele järgnevalt on ühistu tellinud mitmeid renoveerimis- ja parandamistöid. Selle kinnituseks esitas kostja kohtule ühistu 2003. a. eelarve-majanduskava. Nimetud eelarve-majanduskavast nähtub, et ühistu tegevuskavas oli 2003. a. läbijooksu tõkestamiseks katuse remont, katusel asuvate liftiruumide katmine profiilplekiga. Ühistu on teostanud katuse renoveerimist, mida kinnitab OÜ Clearest pakkumine 23.07.2003 ja vastav arve, samuti kattematerjalide paigaldamist vastavalt OÜ Estomar arvele 15.09.2003 ja pakkumisele 04.09.2003. Lisaks on ühistu teostanud paneelmaja vuukide renoveerimist, paigaldanud plekiribad tuulutusavadele, hermetiseerinud vuuke, akende plekke alt vastavalt OÜ Emaile kalkulatsioonile 17.05.2005, lisale nr 3 20.10.2005, tööde vastuvõtu aktile 20.10.2005, arvetele S-499, S-498. Kostja 03.05.2006 üldkoosoleku protokollist nähtub, et 2005. a. sügisel on jätkunud vihmavee läbijooks ja seda ka hageja korteris 2005. a. novembris. Koosoleku protokollist nähtub, et planeeritud parandustöid ei saanud 2005. sügisel teostada seoses ilmastikutingimustega ning need lülitati 2006. a. majanduskavasse, samuti on märgitud, et katus on remonditud ja sellest vee läbijooksu ei ole. Gustavi Ehituse OÜ teostas kommunikatsioonišahtide seinte krohvipinna töid vastavalt pakkumisele ja arvele 05-01. OÜ Katusetark teostas vihmaveesüsteemide töid, sh olemasoleva pleki eemaldamist, uue paigaldamist vastavalt aktile ja arvele 25.10.2006. Ühistu 10.04.2007 4(8)

üldkoosoleku protokollist ja 2007. a. majanduskavast nähtub, et otsustati teha katuse ja katusekonstruktsioonide renoveerimistöid, mille maht on ca 500 000 krooni. Juhatus on arutanud seda küsimust oma 02.05.2005 koosolekul (protokoll p 1) ja nimetanud parimaks pakkujaks AS Maleko. AS Maleko teostas vastavalt pakkumisele MG 3144 19.04.2007 katuse renoveerimistöid summas 428 340 krooni. Oma seisukohad on kostja avaldanud hagejale 11.05.2007 kirjas, milles märgib tööde tegemist AS Maleko poolt ja tööde lõpetamisest juunis 2007. Eeltoodud kostja tõendeid hinnates leidis kohus, et kostja on alates ühistu poolt elamu mõtteliste osade majandamise ja haldamise ülevõtmisest järjepanu tegelenud nende küsimustega, mis seostuvad võimalike vihmavee läbijooksude tõkestamisega: arutanud neid küsimusi juhatuse erinevatel koosolekutel ja kujundanud eelarve ja majanduskava selliselt, et aastas teostataks vastavad katuse ja muude ehituskonstruktsioonide osade (sh tuulutusavad, vuugid) sellised remondi- ja renoveerimistööd, mis likvideeriks vee läbijooksu. Korteriühistu üldkoosolek on otsustanud need tööd majanduskavva võtta ning faktiliselt on kostja neid töid teostanud, kuna on tellinud erinevatelt ettevõtjatelt vastavad renoveerimis- ja parandamistööd. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 09.10.2007 otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada, mõista kostjalt välja hageja kohtukulud ning kostja kohtukulud jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on esimese astme kohus eksinud asjaolude hindamisel, jätnud alusetult arvestamata osa tõendeid ning jätnud analüüsimata poolte väited, seisukohad ja tõendid kahju kohta. Apellandi arvates on kohus andnud tõenditele ebaõiged ja kostja kasuks kallutatud hinnangud. Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et poolte vahel ei ole kunagi olnud vaidlust kahju olemasolu suhtes. Kostja võttis omaks kahju tekkimise asjaolu, mis ilmneb kostja seletustest ja 03.11.2005 kohtuistungi protokollist ning kostja 10.09.2004 ja 01.06.2007 vastustest hagile, 01.11.2005 kohtukõne teesidest (p-d 3.11, 3.15). Maakohus tegi kostjale 05.07.2007 ettepaneku teatada, kas ta võtab omaks või vaidleb vastu asjaolule, et hageja varale tekkis läbijooksu tõttu kahju ning kahju suurus on 3 912 krooni. Kostja 24.09.2007 vastusest kohtule vaidlustamise tahe ei ilmne. Hageja ei pidanud tõendama kahju tekkimise asjaolu, sest TsMS § 231 lg-test 2 ja 4 ja § 238 lg 1 p-st 1 tulenevalt ei ole vaidlustamata asjaolu vaja tõendada. Ka esimeses vastuses kohtule ei vaielnud kostja vastu, et hageja varale on kahju tekkinud, vaid väitis, et kahju arvestamise alused ja metoodika on põhjendamata. Kostja ei põhjendanud, miks ta peab hageja kalkulatsiooni ebasobivaks, ega esitanud omapoolset arvamust, kui suur võiks olla kulu kahjustuste kõrvaldamiseks. Hageja andis 24.05.2007 ja 24.09.2007 kirjades kohtule seletused kahju suuruse kohta, mille kohus jättis alusetult tähelepanuta. Sealhulgas seletas hageja, et kostja juhatuse liige Raivo Peukel vaatas üle 29.07.2004 hageja korteris tekkinud kahju ja fikseeris olukorra fotodel. Kostja ei ole sellele asjaolule vastu vaielnud. Hagiavaldusele lisatud fotod jättis kohus põhjendamatult tähelepanuta. TsMS § 442 lg 8 kohaselt, kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Teiseks jättis kohus põhjendamatult tähelepanuta kostja 10.09.2004 vastuse hageja 12.08.2004 kirjale, milles kostja ei vaidlustanud 29.07.2004 tekkinud kahju asjaolu ja suurust, vaid kinnitas läbijooksude fakti ja tegi ettepaneku nõuda hüvitist kindlustusseltsist. Seega leidis kohus ebaõigesti, et hageja ei ole tõendanud 29.07.2004 kahju tekkimist. Kohus on ebaõigesti tõlgendanud hageja poolt tõendina esitatud Haabersti LOV akti 10.03.2000. Antud aktiga soovis hageja tõendada, et vee läbijooksu probleem on eksisteerinud vähemalt alates 2000. aastast ning akti alusel maksis Haabersti LOV hagejale välja hüvitise 4 964 krooni. Hageja ei soovinud aktiga tõendada kahju tekkimist 29.07.2004. 5(8)

Apellandi arvates on kaevatava kohtuotsuse põhjenduse käik ebaselge. Otsusest ei nähtu, kuidas maakohus jõudis seisukohale, et asjaolu, et vihmavesi on tunginud elanike korteritesse, ei tähenda, et hageja korter sai kannatada vihmavee läbijooksu tõttu. Antud järelduses puudub loogiline seos, kuna vihmavee sissetungist saab korteri olukord ainult halveneda. Hageja teine nõue oli kohustada kostjat likvideerima lekkimise põhjus nii ruttu kui võimalik. Apellant leiab, et kohus kitsendas hagi eset ja korteriühistu kohustusi ning tõlgendas ebaõigesti KÜS § 151 lg 1 ja 2, kui leidis, et kostja on oma kohustusi täitnud. Hageja ei ole nõus, et kohus asus hindama kahju tekkimist enne, kui oli tuvastanud kohustuse rikkumise kostja poolt. Samuti on kohtuotsus vastuoluline osas, milles kohus leidis, et kahju ei ole hagejale tekkinud, kohtuotsuse selle osaga, milles kohus leidis, et kostja on täitnud oma kohustusi kahju kõrvaldamiseks. Tulenevalt korteriühistuseadusest on korteriühistu kohustus teostada remonditööd, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras, mitte remonditööd iseenesest, nagu see tuleneb kohtuotsusest. Hageja korteris on olnud lekked 2003., 2004., 2005., 2006. ja 2007. aastal, seega ei ole korteriühistu oma kohustusi täitnud. Kostja poolt 2003.2006. aastatel Tallinnas Õismäe tee xx asuvas elamus teostatud remonditööd, mis ei ole kõrvaldanud lekke põhjust, ei oma tähendust kostja kohustuste täitmise ning asja arutamise seisukohalt. Apellandile jääb arusaamatuks, kuidas kohus jõudis AS Maleko 19.04.2007 katuseremondi hinnapakkumise alusel järeldusele, et AS Maleko vastavad tööd teostas ning need kõrvaldasid lekke põhjuse. Kuivõrd kostja on väitnud, et katus on terve ja remonditud, siis võib olla lekke põhjus hoopis tehnosüsteemide halvas olukorras (näiteks vihmaveesüsteem) või liftikojapealsete kulumises või muus. Seoses haginõudega kostja kohustuse täitmisele sundimiseks märgib apellant järgmist. Vaatamata korduvatele läbijooksudele ja hageja pöördumistele ei teinud kostja 2004. a. aprillist kuni 2005. a. maini midagi omapoolselt vajalikku, et kahju ära hoida või vähendada. Läbijooksud toimusid 2004. a. augustis ja septembris, 2005. a. jaanuaris; hageja pöördus korteriühistu poole 12.04.2004 taotlusega ühistu 2004. a. eelarvesse vahendite eraldamiseks läbijooksude kõrvaldamiseks; 06.05.2005 esitas hageja hagi kohtusse, kuna korteriühistu kahju ärahoidmiseks ja vähendamiseks midagi ette ei võtnud. Kostja ei tellinud ekspertiisi, et selgitada välja lekke põhjus ja kõrvaldada probleem mõistliku aja jooksul. Samuti ei ole kostja vastanud hageja 14.05.2007 kompromissiettepanekule. Hageja vaidleb vastu kohtukulude jaotuses 1 000 krooni kostja õigusabikulude hagejalt väljamõistmisele, kuna kostja ei taotlenud oma kohtukulude jätmist hageja kanda. Vastuväited apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Kohtukulud palub vastustaja jätta apellandi kanda. Vastustaja vastuväidete kohaselt on hageja nõue kahju hüvitamiseks tõendamata. Sellisele seisukohale asus Tallinna Ringkonnakohus 15.02.2006 otsuse punktis 10. Hageja poolt 19.04.2007 esitatud kirjavahetus kostjaga ning Vakil Grupp OÜ hinnapakkumine ei tõenda kahju tekkimist 29.07.2004.

Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosalised ja nende esindajad, ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et otsuse tühistamiseks puudub seaduslik alus alljärgnevatel põhjendustel. Maakohtu seisukoht on põhjendatud, et korteriühistuseaduse § 151 lg 2 järgi kuulub korteriühistu kohustustesse elamu hooldustööde tegemine, seega ka elamu katuse, vuukide ja 6(8)

tuulutusavade või nende osade remont. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud kostja vastuväide, et kuivõrd ta ei ole ehitise omanik, siis ei saa vastutada elamu vihmavee läbijooksude eest. Hageja esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude. Maakohtu seisukoht on õige, et VÕS § 127 lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju hüvitamise nõude korral on hageja kohustuseks tõendada kahju olemasolu, selle suurus ja kostja õigusvastane tegevus kahju tekitamisel. Kolleegium ei nõustu apellandiga, et kostja ei vaidlustanud hagejal tekkinud kahju olemasolu ega selle suurust. Toimiku materjalide kohaselt kostja ei vaidlustanud asjaolu, et 2004.a. olid Õismäe tee xx elamus vihmast tekkinud läbijooksud, kuid vaidlusküsimuseks oli, kas hagejal tekkis kahju nimelt tema poolt väidetud 29.07.2004 vihmavee läbijooksust. Õige on, et kostja väitis, et elamus olid ka teistel isikutel tekkinud vihmavee läbijooksust kahjud, kuid korteriühistul puuduvad vahendid võimalike kahjude hüvitamiseks. Asjaolu, kas kostjal on raha või mitte, ning kas ka teistes korteris võis esineda kahjusid, ei saa olla hagi rahuldamata jätmise aluseks. Apellandi väide on õige, et TsMS § 231 lg 2 järgi pool ei pea tõendama faktilist asjaolu, mille vastaspool võttis omaks, kuid antud tsiviilasjas ei ole kostja nõustunud hageja väidetega ning ei ole võtnud tingimusteta ning selgesõnaliselt omaks, et hagejal tekkis kahju nimelt 29.07.2004. Poolte vahel tekkis vaidlus ka kahju suuruse osas, mistõttu ei saa nõustuda apellandiga, et kostja ei vaidlustanud kahju suurust. Esitatud 01.06.2005 vastuses hagiavaldusele kostja ei nõustunud kahju arvestamise aluse ega metoodikaga( t.lk.xx-36). Apellandi väitega, et kui kostja ei nõustunud hageja kahju suurusega, siis tulnuks tal endal välja selgitada kahju suurus, nõustuda ei saa. TsMS § 230 lg 1 järgi lasus hagejal kohustus tõendada nii kahju olemasolu kui ka selle suurust. Tallinna Ringkonnakohus 15.02.2006 otsuses, millega tühistati esimese astme kohtu otsus, asuti seisukohale, et tsiviilasjas puuduvad tõendid 29.07.2004 toimunud vihmavee läbijooksu ja sellega hagejale tekkinud kahju kohta. Selliseid usaldusväärseid tõendeid ei ole hageja esitanud ka pärast tsiviilasja saatmist uueks läbivaatamiseks. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et kostja vastutus saab tuleneda põhikirjast tulenevate kohustuste täitmatajätmisest või mittekohasest täitmisest Kostja vaidlustas hageja väiteid, et korteriühistu ei võtnud midagi ette vihmavee läbijooksu põhjuste väljaselgitamiseks ja tekkinud probleemide lahendamiseks. Kostja esitas 17.05.2007 vastuse, millest nähtub temapoolne tegevus nii läbijooksu põhjuste väljaselgitamises kui ka remonttööde tegemises ( t.lk.111-114). Vastusele on lisatud esitatud hinnapakkumised ning KÜ Õismäe tee xx juhatuse koosoleku protokollid 04.02.2003, 06.08.2003, 09.09.2003, 03.05.2006, millest nähtub, et remonttööde tegemine on olnud korduvalt aruteluobjektiks ning on otsitud rahalisi võimalusi remonttööde eest tasumiseks. Apellatsioonikohtu istungil ilmnes, et kostja on otsinud võimalusi elamu remontimiseks ka 2007.a. ning on sellega ka tegelenud.

7(8)

Maakohus tuvastas, et elamus olev läbijooks oli pikaajaline probleem, mille põhjusi püüdis kõrvaldada juba Haabersti LOV enne hoone haldamise üleandmist korteriühistule. Sellele ongi maakohus viidanud. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud asjaolu, et nimelt 29.07.2004 vihmavee läbijooksu tõttu sai tal tekkida kahju väidetavas ulatuses 3912 krooni. Ühtegi tõendit peale hageja seletuse kahju olemasolu ja selle suuruse kohta esitatud ei ole. Vakil Grupp OÜ 17.05.2007 hinnapakkumine ei saa tõendada vajaliku remondi maksumust. Esitatud hinnapakkumine on tehtud tellija suusõnalise sooviavalduse kohaselt( t.lk. 153). Ühtegi akti korteri olukorra fikseerimise kohta ei ole esitatud. Korteri remondivajadus on tõendamata ning apellatsioonkaebuses märgitud R. Peukelit oli hagejal võimalik paluda üle kuulata tunnistajana esimese astme kohtus, mida tehtud ei ole. Toimikus olevatel fotodel puuduvad kuupäevad, millal on need fotod tehtud ja kus. Seega ei saa need fotod olla usaldusväärseks dokumentaalseks tõendiks, mis tõendavad kahju tekkimist 29.07.2004. Maakohus tuvastas, et kostja on pidevalt täitnud KÜS § 15 ja 15 1 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustust, so. on teostanud Õismäe tee xx asuva elamu hooldust ja remonti ja on tegutsenud põhikirja p. 1.3. eesmärgi kohaselt, mistõttu on maakohus jätnud ka teise nõude, kostja kohustamiseks täitma remondi kohustusi, põhjendatult rahuldamata. Maakohtu viide AS-le Maleko on asjakohane. Sellega maakohus põhjendas, et kostja on remonttöid teostanud. Kolleegium leiab, et otsus on piisavalt põhjendatud ning nõustub maakohtu motiividega, mistõttu tulenevalt TsMS § 6xx lg-st -6 ei korda otsuses olevaid põhjendusi. Eeltoodu alusel kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuses olevad väited ei võimalda kaebuse rahuldamist. Kohtukulude jaotamine Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb apellandi kohtukulud jätta tema enda kanda. Vastustaja taotlust apellatsioonimenetluse kulude kandmise osas ei esitanud.

Mare Merimaa

Paavo Randma

Malle Seppik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.