lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-05-1703/3

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 15.02.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-05-1703/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.02.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1784
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KÜS § 1 lg 1TsMS § 91 lg 1Kindlustuslepingust tuleneva hagi kohtualluvusKOS § 1KOS § 15 lg 1KÜS § 15KÜS § 151TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 164Menetluskulude jaotus hagilises perekonnaasjasTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 231 lg 4Tõendamisest vabastamise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-05-1703/5Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja09.10.20072-05-1703/16Tallinna Ringkonnakohus12.03.2008

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-13-19244/27Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja24.03.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ülle Jänes, Tiit Kollom, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. veebruar 2006 Tallinn

Tsiviilasja number

2-05-1703

Tsiviilasi

O. Z. hagi KÜ Õ. vastu kahju hüvitamiseks ja puuduse kõrvaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 18.11.2005 otsus tsiviilasjas nr 2/227-3583/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

O. Z. apellatsioonkaebus

Menetluse liik

kirjalik menetlus

Resolutsioon

1.Tühistada Tallinna Linnakohtu 18.11.2005 läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2.O. Z. apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

otsus

ja

saata

asi

uueks

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused

1.Hagejale kuulub Tallinnas, XXX asuv korteriomand. Elamu haldamiseks on loodud KÜ Õ., mille liige on ka hageja. Hagiavalduse kohaselt tegi hageja 2004.a. aprillis korteriühistu üldkoosolekule ettepaneku kanda 2004.a. eelarvesse sisse katuseremondi kulud. Üldkoosolek ja juhatus ei pidanud seda vajalikuks. 29.07.2004 said vihma tõttu kahjustada hagejale kuuluv diivan, vaipkate, laevärv, tapeet ja bordüür nii koridoris kui ka eluruumis. 12.08.2004 palus hageja kostjal tekkinud kahju summas 3912 krooni hüvitada, mida kostja ei teinud. Septembris halvenes olukord veelgi, kuna vihmavesi voolas koridoris ja elektrijuhtmed said märjaks. 21.09.2004 pöördus hageja kostja poole olukorra lahendamiseks, kuid tulemusteta. Selle tulemusena kannatas hageja ka järgnevate läbijooksude tõttu, elades ebamugavates ja ohtlikes tingimustes. Ülaltoodud kahju tekkis, kuna korteriühistu ei täitnud oma kohustusi katuste ja välissüsteemide korrashoiu osas. Tulenevalt eeltoodust palus hageja kostjalt välja mõista tekkinud kahju hüvitamiseks 3912 krooni ja kohustada korteriühistut eemaldama lekkimise põhjus nii ruttu kui võimalik. Kostja vastuväited

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 31.08.20262-25-17676/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
TsMS § 3Õigus pöörduda kohtusse
TsMS § 93Vekslist ja tšekist tuleneva hagi kohtualluvus
VÕS § 127Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus
VÕS § 8Lepingu mõiste
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Korteriühistu ei kanna vastutust korteris tekkinud kahjude eest, mis on põhjustatud läbijooksudest, kuna korteriühistu ei ole ehitise omanik. Hageja ei ole esitanud ühtegi asjaolu, millel peaks põhinema kostja vastutus. Põhjendamata ja tõendamata on ka kahju arvestuse alused ja metoodika. Juba enne elamu vastuvõtmist toimusid vihmasadude perioodil läbijooksud korteritesse läbi paneelide vaheliste vuukide. Haabersti Linnaosa Valitsus remontis elamu katust, kuid vaatamata tehtud parendustele ei õnnestunud probleemi kõrvaldada. Alates 1994.a. teostati elamu katuse remonti kokku 157 582 krooni ulatuses. Kostja on alates elamu haldama asumisest teinud jõupingutusi, selgitamaks välja lekke põhjused ja tellinud majaelanike taotlusel ning 15.05.2003 toimunud ühistu üldkoosoleku otsuse alusel katuse remonditöid kokku 28 466 krooni ulatuses. Vaatamata 2003.a. tehtud katuse remondile on läbijooksud jätkunud. Ekspertide poolt suuliselt antud hinnangute kohaselt ei ole läbijooksud tingitud sellest, et elamu katus oleks katki, vaid tegu on elamu konstruktsiooni iseärasustega või ehitusvigadega, kus vihmavesi võib tugeva tuule korral koguneda katuse tuulutusavade kaudu katusealustesse õõnsustesse ja vuukide vahedesse, millest tekivad läbijooksud. 2005.a. eelarvesse on kirjutatud elamu vuukide remont ja katusealuste tuulutusavade katmine plekiga, eesmärgiga kõrvaldada lekete tekkepõhjused. Arvestades olukorda, kus läbijooksu probleemid ilmnesid pikemat aega enne elamu haldamise ja majandamise üleandmist kostjale, siis ei saa ühistu olla vastutav elamu konstruktsiooni puuduste eest. Sellist ühistu vastutust ei sätesta ükski õigusakt. Ühistu ei ole elamu omanik, vaid korteriomanike poolt moodustatud juriidiline isik, kelle ülesanne on hooldada elamut ja selle ümbrust ühistu liikmete otsuste alusel ning ühistu liikmete poolt tasutud rahaliste vahendite piires. Elamu parendamine pärast hoone haldamise ja majandamise vastuvõtmist on toimunud vastavalt üldkoosolekute otsustele ja nende vahendite ulatuses, mida ühistu liikmed on ühistule tasunud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
3.Kohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt toimis korteriühistu juhatus korteriühistu seaduses sätestatud korras, järgides üldkoosoleku otsust. Nõustuda tuleb kostja seisukohaga, et korteriühistuseaduse (KÜS) § 4 lg 2 ja § 15 lg 2, asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5, korteriomandiseaduse (KOS) § 21 lg 1 p 2 ja 3 ning § 12 ja 15 sätetest ei tulene kostja vastutuse alust. Hageja ei ole hagiavalduses esitatud asjaolusid tõendanud. Hageja ei ole ka tõendanud, et vastutus elamu katuse korrashoiu eest lasub korteriühistul ja et kostja ei ole täitnud kohustusi katuse remondi osas. Hageja väide, et ühistu juhatus oleks pidanud kokku kutsuma erakorralise üldkoosoleku ja lahendama läbijooksu kõrvaldamiseks rahaliste vahendite eraldamise küsimuse, ei oleks välistanud väidetavalt esinenud kahju tekkimist. Elamu katust remonditi 2003.a., seepärast ühistu 2004.a. üldkoosolekul uuesti katuse remondi jaoks summasid ette ei nähtud. Hageja nõude aluseks olev kahju tekkis väidetavalt 29.07.2004. Hageja ei esitanud nõuet seoses hilisemate läbijooksudega. Seega väide erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisest on asjakohatu, kuna kahju olid väidetavalt juba tekkinud ja juhatus oli asunud läbijooksu põhjuseid välja selgitama ning tegema ettevalmistusi 2005.a. eelarvesse vastavate summade leidmiseks. Kuna hageja esitas nõude ainult 29.07.2004 väidetavalt toimunud kahju hüvitamiseks, siis tuleb tähelepanuta jätta hageja seisukohad, mis käsitlevad sellest hiljem aset leidnud ühistu juhatuse tegevusi, sest nende osas ei ole hageja nõuet esitanud. Hageja ei vaidlustanud kostja selgitusi, et ühistu 2005.a. majanduskava kohaselt on elamu vuugid remonditud ja tuulutusavad kaetud plekiga. Seega on ühistu juhatuse poolt rakendatud abinõud vee läbijooksu vältimiseks vastavalt üldkoosoleku otsusele.

Arvestades eeltoodut on korteriühistu juhatus toiminud vastavalt KÜS § 1 lg-le 2 ja ühistu põhikirjale. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

4.O. Z. palus linnakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Apellant leiab, et kohus rikkus protsessiõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Kohus jättis põhjendamata, kas korteriühistu põhikiri on leping VÕS § 8 tähenduses, kas üldkoosolek võib otsusega piirata või jätta täitmata korteriühistu kohustusi ja kas korteriühistu peab hüvitama kahju vastavalt VÕS § 127 lg-le 3. Kohtuotsuses anti hinnang korteriühistu juhatuse, mitte kostja tegevusele.
5.Kohtuotsuse motiveeriv osa on sisustatud oletustega. Otsuse põhjendustest ei nähtu kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, millele rajaneks kohtu selline seisukoht. Tõendeid ei ole analüüsitud. Kohus asus seisukohale, et läbijooksu põhjuseks võib olla elamu konstruktsiooni iseärasus või ehitusvead. TsMS § 93 kohaselt saab konstruktsiooni iseärasuse või ehitusvea olemasolu tõendada vaid paikvaatluse või eksperdi arvamusega. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostja oleks neid esitanud. Kohus rikkus TsMS § 231 lg 4, jättes näitamata, miks on kostja vastuväited kaalukamad, kui hageja väited. Hageja vastuväite, et elamu konstruktsiooni iseärasus või ehitusvigade olemasolu on tõendamata, jättis kohus tähelepanuta. Antud juhul on tegemist vananemise ja kulumisega, mille eest vastutab korteriühistu tema moodustamise hetkest. Konstruktsiooni iseärasuse või ehitusvigade tõttu olnuks läbijooksude esinemine leidnud aset ka varasematel aastatel.
6.Kohtuotsus põhineb üksnes kostja väidetel, et ühistu üldkoosolek kinnitas 2005.a. majanduskavasse vahendeid renoveerimiseks ja remonditööd on väidetavalt tehtud. Tegelikult korteriühistu eelarves remondiks ettenähtud vahendid ja remonttööd ei olnud seotud lekkimise kõrvaldamisega ning vihmavee läbijooksud jätkusid. Vastus apellatsioonkaebusele
7.KÜ Õ. palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja linnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
8.Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjaliga, leiab, et linnakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada.
9.Asja linnakohtus menetlemise ajal kehtinud TsMS § 3 järgi oli tsiviilkohtumenetluse ülesanne tsiviilasi õigesti ja võimalikult kiiresti läbi vaadata ning lahendada. TsMS § 163 lg 1 kohaselt toimus pärast avalduse menetlusse võtmist kohtus eelmenetlus, milles kohus pidi valmistama asja ette niisuguse põhjalikkusega, et seda saaks katkestamatult lahendada ühel kohtuistungil. TsMS § 164 sätestas eelmenetluse ülesanded. Eelmenetluses oli kohtu kohustus selgitada välja muu hulgas hageja nõuded ja kostja vastuväited ning nende põhjendused, tõendid, mis protsessiosalistel on esitada oma väidete põhjendamiseks, samuti, mida iga tõendiga tahetakse tõendada. Eelmenetluse ülesannete täitmiseks võis kohus nõuda protsessiosalistelt kirjalikke selgitusi, küsitleda pooli ja määrata eelistungeid. TsMS § 171 lg 1 järgi pidi kohus tagama kohtuistungil protsessiosalistele asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamise võimaluse. Samad põhimõtted on sätestatud alates 01.01.2006 kehtiva TsMS §-des 2 ja 392. Ringkonnakohus on seisukohal, et linnakohus ei ole eeltoodut järginud.
10.Kohus jättis hagi rahuldamata põhjendusega, et hageja ei tõendanud oma nõuet ega kostja vastutuse alust. On õige, et asjas puuduvad tõendeid 29.07.2004 toimunud vihmavee läbijooksu ja sellega hagejale tekkinud kahju kohta. Samas nähtub tsiviilasja materjalist, et kohus ei ole pooltele selgitanud TsMS § 91 lg 1 sisu, mille kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ega teinud pooltele ettepanekut vastavate tõendite esitamiseks. Kohus on käesolevas asjas määranud ebaõigesti ka tõendamiskoormise. Ebaõige on kohtu seisukoht, nagu oleks hageja pidanud tõendama, et kostja ei ole täitnud katuse remondikohustust. Vastupidi, kostja kohustus on tõendada, et ta on oma kohustuse täitnud ja kõrvaldanud vee läbijooksu põhjused. Kuna kohus käesoleva otsuse p-s 9 nimetatud protsessinorme ei järginud, võisid asja lahendamiseks olulised asjaolud jääda välja selgitamata ja see võis viia ebaõige kohtulahendi tegemiseni.
11.Nõustuda ei saa linnakohtu seisukohaga, nagu oleks hageja pidanud tõendama ka kostja vastutuse õiguslikku alust. Kohtu mittenõustumine hageja poolt vaidlusele antud õigusliku hinnanguga ei anna alust hagi rahuldamata jätmisele, kuna kohus ei ole seotud kvalifikatsiooniga, mille pool õigussuhtele annab. Kohus kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende hagi aluseks olevate asjaoludega, millele pool on viidanud.
12.Seaduse kohaldamisel tuleb asja uuesti läbivaataval kohtul juhinduda alljärgnevast: Vastavalt KOS § 1 lg-le 1 on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimuses kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid. Seega kohaldataks korteriomandile eelkõige korteriomandiseaduse sätteid. KOS § 15 lg 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduses või korteriomanike kokkuleppes ei ole ette nähtud teisiti. Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis sama seaduse § 8 lg 1 teise lause kohaselt valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Sel juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes korteriomandiseadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. Kuna korteriomanikud on asutanud korteriühistu, tuleb kaasomandi eseme valitsemise küsimuses kohaldada eelkõige korteriühistuseaduse sätted.
13.KÜS § 1 lg 1 sätestab korteriühistu õigusliku seisundi. Korteriühistu eesmärk on sätestatud KÜS §-s 2. Selle paragrahvi 1. lõike kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistul on seega kaks eesmärgipärast ülesannet, s.o korteriomandi eseme mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu esmaseks kohustuseks on hoolitseda ühise omandi korrapärase majandamise eest. Mõtteliste osade ühine majandamine tähendab KÜS § 15 ja § 15 1 järgi nii majandustegevuse kava, aruandeid kui ka majandamiskulusid. Majandamiskulud on korterühistuseaduse tähenduses vastavalt KÜS §151 lg-le 1 korteriühistu vajalikud kulutused eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks. Sama paragrahvi 2. lõike järgi loetakse eluruumi hoolduseks korteriühistu seaduse tähenduses töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi

remondiks korteriühistuseaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Seega on nii elamu katuse kui ka vuukide ja tuulutusavade või nende osade asendamine või ennistamine remont, mis on eelnimetatud seaduse tähenduses korteriühistu majandustegevusest tulenev ühistu kohustus.

14.Apellatsioonimenetluses ei ole ringkonnakohtul võimalik käesoleva otsuse p-s 9 märgitud eelmenetluse ülesandeid täita. TsMS seda ei võimalda. Sellest tulenevalt tuleb asi saata linnakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumist. Asja uuel läbivaatamisel tuleb esimese astme kohtul välja selgitada tõendid, mis pooltel on esitada oma väidete põhjendamiseks ja mida iga tõendiga tahetakse tõendada. Seadusele vastava eelmenetluse läbiviimine tagab seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemise võimaluse ning pooltele seadusest tuleneva apellatsiooni korras edasikaebeõiguse teostamise. Kohtukulude jaotamine otsustatakse asja uuel läbivaatamisel.

Ü. Jänes

T. Kollom

A. Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-26-15254/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 18.08.20262-26-5905/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja