Harju Maakohus
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse avalikult teatavaks
09.10.2007, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-05-1703
Tsiviilasi
OZhagi Kü vastu kahju hüvitamiseks ja kostja kohustamiseks kohustuse täitmiseks.
Menetlusosalised ja nende
Hageja OZ(XXX, XXX, XXX) Kostja KÜ ( XXX, XXX)
esindajad Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus poolte nõusolekul vastavalt kohtu määrusele 14.09.2007
Jätta rahuldamata OZhagi KÜ vastu kahju hüvitmiseks 3912 krooni ja kostja kohustamiseks kohustuse täitmiseks - vihmavee läbijooksu põhjuste eemaldamiseks Menetluskulude jaotus Välja mõista Oksana Zadorožnajalt KÜ kasuks õigusabikulude katteks 1000 krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue 29.07.2003 sai kahjustada hagejale kuuluvas korteris diivan, koridori vaip, laevärv, tapeet ja bordüür nii koridoris kui eluruumis. Kahjustus sai võimalikuks tänu tugevale vihmale, mis lekkis korterisse. 2004.a. aprillis tegi hageja ühistu koosolekul ettepaneku kanda 2004.a. eelarvesse katusremondi kulud, kuna varem tehtud remontidega tulemust ei saavutatud. Juhatus ega koosolek ei pidanud seda vajalikuks.
Märgitud kahju ulatus on 3912 krooni. Hageja nõue, mille ta esitas juhatusele 12.08.04 jäi rahuldamata. Hageja arvates ei täida ühistu oma kohustust katuste ja välissüsteemi korrashoiu osas. Ühistu peab täitma KÜS § 2, põhikirja p 1.3. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitamiseks 3912 krooni, kohustada kostjat eemaldama lekkepõhjused, kohtukulud palub jätta kostja kanda. Eelmenetluses tõi esile järgmised vastuväited ja asjaolud (lk 42), hageja korter asub viimasel korrusel, läbijooks on tingitud vaid katuse või väliste tehnosüsteemide halvast olukorrast. Läbijooks toimus 2004.a maist kuni 2005.a veebruarini. Kostja ei ole tõendanud, et läbijooks on tingitud ehituskonstruktsioonide iseärasustest. Läbijooksu põhjused on siiani selgitamata. Kostja on teinud remonttöid, kuid ei nähtu, et need oleksid seotud läbijooksude peatamisega. Vuukide parandamine 2005 ei ole seotud läbijooksudega, plekiriba paigaldamine tuulutusavadele ei omanud tähtsust. Vesi tuleb liftiojast ning 2006.a remont probleemi ei kõrvaldanud, kostja ei ole oma kohustusi täitnud. Tõendid: põhikiri, ühistu ja omanike vaheliste kohustuste piiritlus, mis on võetud vastu 15.05.03, teade ühistu koosolekust 17.05.2004, koosoleku protokoll 02.06.04, hageja pretensioon 12.08.2005, ühistu vastus, ühistu vastus 10.09.2004, hageja 21.09.204 kiri ühistule, ühistu vastus 04.10.2004, akt 10.03.2000 korteri nr 33 kahjustuste kohta, 08.01.05 toimunud läbijooksu kohta, ühistu kiri hagejale 11.05.2007, hageja kiri 14.05.07, üldkoosoleku protokoll 19.04.2007, kõneeristused, VG OÜ hinnapakkumine toa remondiks. Kostja vastuväited Hagi ei tunnista. Kostja ei vastuta vihmavee käbijooksudest tekkinud kahjustuste osas hageja ees, kuivõrd kostja ei ole ehitise omanik. Tõendamata on asjaolu, millele põhineb kostja vastutus, sh kostja õigusvastane käitumine, põhjuslik seoses tekkinud kahjuga, kahju arvestus, asjaolud on vastuolulised kuivõrd hagis on väidetud, et kahju tekkis juulis 2003, hagile lisatud tõendite järgi on kahju tekkinud justkui 2004. Kostja võttis 1975.a. 71 korteriga elamu haldamise üle 23.09.02, enne seda oli juba esinenud vihmasadude perioodidel vee läbijookse korteritesse paneelide vuukide kaudu, sellega seonduvalt oli Haabersti LOV kandnud ka vastavaid kulusid, kuid tulemusteta. Vastavalt üleandmisaktile on majas elamu katuse remonti tehtud erinevate aastate lõikes 157582 krooni eest. Ühistu on alates elamu haldamisest üritanud selgitada välja lekete põhjused, tellinud elanike taotluse alusel ning 15.05.2003 toimunud koosolekul otsuste alusel katuse remonditöid 28466 krooni ulatuses, vaatamata 2003.a.remondile on läbijooksud jätkunud ning ekspertide hinnangul on tegu elamu ehituskonstruktsiooni iseärasusega, mitte katuse tõttu. Ühistu raha tuleb üksnes liikmete tasust ja seda saab kasutada eelarve -majanduskava alusel. Selle järgi on toimitud ja 2005.a eelarvesse oli lülitatud vuukide remont ja katuse tuulutusavade katmine, ühistu ei ole koosolekul nõustunud hagejale kahju hüvitama. Ehituskonstruktsioonide puuduste eest ei saa olla vastutav kostja. Elamu parendamine pärast hoone haldamise ja majandamise vastuvõtmist on toimunud koosolekute otsuste alusel ja vahendite ulatuses, mis on liikmed tasunud. Katuse remonti on tehtud 2003 ja 2005.a. Eelmenetluses tõi esile järgmised asjaolud. Üldkoosoleku otsusega kinnitati pärast maja haldamise ülevõtmist eelarve-majanduskava, mille hulgas oli katuse remont, mida teostasid C OÜ, E OÜ, 2004.a. esines läbijooks ja 2005. a eelarves oli paneelivuukide renoveerimine ja katuseava plekiga katmine, mida teostasid OÜ E , 14.11.2005 oli suur torm ja vihmaga toimus läbijooks, mis võis olla tingitud liftitornide katuste all olevate kommunikatsioonišahtide seinte krohvipinna kulumisest. Selle parandamiseks sõlmiti leping, kuid töid ei olnud võimalik teha enne 2005.a. lõppu tulenevalt ilmastikust. Tööd tegi G E OÜ 2006.a. suvel, 2006.a. eelarves- majandamiskavas jäeti ära vundamenditööd. Ühistu on jätkuvalt tegelenud
vee läbijooksu põhjuste likvideerimisega, 25.06.07 võeti vastu AS M konstruktsioonide remontööd.
poolt tehtud katuse ja
Tõendid: 2003.a eelarve-majandamiskava, 2005.a eelarve-majandamiskava, juhatuse koosoleku protokoll 04.02.2003, kiri korteriomanikele, C OÜ hinnapakkumine 23.07.2003, ühistu vastus sellele, arve 26.08.2003, OÜ E hinnapakkumine 04.08.03, arve 30915K, ühistu juhatuse koosoleku protokoll 06.08.2003, 09.09.2003, OÜ E hinnapakkumine 17.02.05, tööde vastuvõtmise akt 20.10.05, lisa /vuukimistööd/, arve S-499, S-498, õiend tasumise kohta, üldkoosoleku protokoll 03.05.2006, GE OÜ pakkumine 2005 november, arve 16.05.2006, tööde vastuvõtu akt, OÜ K arve 84/06 25.10.2006, koosoleku protokoll 19.04.2007, 2007.a, majanduskava-eelarve. M pakkumine 19.04.2007, juhatuse koosoleku protokoll (katuse säilitamise, remont, ühistu kiri hagejale 11.05.2007 Kohtu põhjendused TsMS § 4 lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise ning § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte poolt esitatud ajaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja millise tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti ja lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised. KOS § 1 lg 1 järgi on korteriomand omand ehituse reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosas kuulub. Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid. Seega kohaldatakse korteriomandile eelkõige korteromandi seaduse sätteid KOS § 15 lg 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduses või korteriomanike kokkuleppes ei ole ette nähtud teisiti. KOS § 8 lg 1 järgi siis kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse järgi, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Eelmises lauses sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. Vaidlust ei ole selles, et korteriomandi omanikud on asutanud ühistu, siis seega tulebn kaasomandi eseme valitsemise küsimustes kohaldada eelkõige korteriühistuseaduse sätteid. KÜS § 1 lg 1 sätestab korteriühistuseadus korteriühistu õigusliku seisundi, tegevuse aluste ja lõpetamise erisused ja tema eesmärk on sätestatud § -s 2. KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistul on seega kaks eesmärgipärast ülesannet, so korteriomandi eseme mõtteliste osade ühine majandamine ja ühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu esmaseks kohustuseks on hoolitseda ühe omandi korrapärase majandamise eest. Mõtteliste osade ühine majandamine tähendab KÜS § 15 ja § 15.1. järgi nii majandustegevuse kava, aruandeid kui ka majandamiskulusid. Majandamiskulud on korteriühistuseaduse tähenduses vastavalt KÜS § 15.1 lg 1 korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks. Sama paragrahvi 2. kõike järgi loetakse eluruumi hoolduseks korteriühistu seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks korteriühistu seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Seega on nii elamu katuse kui ka vuukide ja tuulutusavade või nende osade asendamine või ennistamine remont, mis on eelnimetatud seaduse tähenduses ühistu majandustegevusest tulenev ühistu kohustus.
Kuivõrd kostjal on tulenevalt ülalmärgitud seadusest kohustus korteriomandi mõttelist osa hooldada, remontida, ei ole õige kostja väide, et tema ei saa üldse vastutada hageja ees põhjusel, et tema ei ole ehitise omanik. Kostja vastutus saab järgneda seega oma eesmärgi pärase ülesande ja kohustuse täitmata jätmise korral tingimusel, et kahju tekkimine on otseses seoses kostjapoolse kohustuse rikkumisega. Ühistu põhikirja p 1.3 järgi on ühistu eesmärgiks asuva elamu ja selle juurde kuuluva maa ühine majandamine. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ja sama seaduse sama paragrahvi 4. lõike järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kahjustatud isik peab tõendama, et võlgnik rikkus kohustust, kahju olemasolu, suurust, põhjuslikku seost kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel, kostja peab tõendama kahju hüvitise vähendamiseks olevaid asjaolusid, samuti asjaolu, et kahju tekkimine ei ole tema käitumisega seoses. Kohus tegi hagejale ettepaneku tõendada kahju tekkimist, kahju ennast (lk 106, kiri 19.04.2007). Hageja on esitanud kohtule oma 12.04.2004 kirja ühistule, mille kohaselt 29.07.2004 jooksis vesi korterisse ja sellega seonduvalt on vaja teha korteris remont. Nimetatud kirja võib hinnata kui hageja pretensiooni kostjale, küll aga ei nähtu nimetatud tõendist seda, et faktiliselt oleks hageja vara kahju saanud. Hagi asjaolude kohaselt sai kahjustada tema korteris diivan, laevärv, tapeet ja bordüür koridoris ja toas, samuti vaip koridoris, kuid hageja ei ole ühtegi tõendit selle kinnituseks esitanud. Vaidlust ei ole küll poolte vahel selles, et tugevate vihmasadude tõttu on elanike korteritesse vesi tunginud, kuid hageja ei ole tõendanud seda, et 27.04.2007 sai vihmavee läbijooksu tõttu kahjustusi hagis tema poolt märgitud vara. Kostja on oma esimeses vastuses kohtule väitnud, et kahju tekkimine on hageja poolt tõendamata. Asjaolu, et kostja ei ole vaidlustanud seda, et maja korterisse on vihm läbi sadanud, ei tähenda, et kostja oleks omaks võtnud asjaolu, et 29.07.2004 sai kannatada hageja korter ja muu vara vihmavee läbijooksu tõttu. Hageja poolt kohtule esitatud Haabersti LOV akt hageja vara kahjustamise kohta puudutab aga 2000.a. tekkinud kahjusid, mitte 29.07.2004 tekkinud kahjusid. Hageja poolt kohtule esitatud VG OÜ pakkumine on vaadeldav vaid kahju likvideerimiseks tehtavate kulutuste suurust e. kahju suurust kinnitava tõendina, kuid ei tõenda kahju tekkimise põhjusi ega selle seost kostja käitumisega. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud kahju hüvitamise eelduseks olevat asjaolu ja nimelt seda, et temal on just 29.07.2004 toimunud vihmavee läbijooksu tõttu tekkinud kahju – et tema korteris said kahjustada diivan, vaipkate koridoris, laevärv, tapeet ja bordüür nii koridoris kui ka eluruumis. Kostja esitatud ühistu 03.05.2006 üldkoosoleku protokollist ilmneb, et hageja korteris võis olla läbijooks 2005.a novembris, kuid ei nähtu kuidagi, et see oleks olnud hageja poolt hagis väidetud ajal, so juulis 2004. Eeltoodu tõttu tuleb hagi kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata. Kohus peab vajalikuks anda hinnang ka kostja käitumisele, sest hageja nõue oli suunatud ka kohustuse täitmisele. Kostja juhatus on mitmel koosolekul arutanud katuse läbijooksu küsimusi, mille kohta on esitanud vastavad koosolekute protokollid (06.03.2003 p 1, 09.09.2003 p 3 ). Nendele järgnevalt on ühistu tellinud mitmeid renoveerimis - ja parandamistöid. Selle kinnituseks esitas kostja kohtule ühistu 2003.a eelarve-majanduskava. Nimetud eelarve- majanduskavast nähtub, et ühistu tegevuskavas oli 2003.a. läbijooksu tõkestamiseks katuse remont, katusel asuvate liftiruuminde katmine profiilplekiga. Ühistu on teostanud katuse renoveerimist, mida kinnitab C i OÜ pakkumine 23.07.03 ja vastav arve, samuti kattematerjalide paigaldamist vastavalt E OÜ arvele 15.09.2003 ja pakkumisele 04.09.03, lisaks on ühistu teostanud paneelmaja vuukide renoveerimist, paigaldanud plekiribad tuulutusavadele, hermetiseerinud vuuke, akende plekke alt vastavalt OÜ E kalkulatsioonile 17.05.2005, lisale nr 3 20.10.05, tööde vastuvõtu aktile 20.10.2005, arvete S-499, S498. Ühistu üldkoosoleku protokollist 03.05.2006 nähtub, et 2005.a sügisel on jätkunud vihmavee
läbijooks ja seda ka hageja korteris 2005.a novembris. Koosoleku protokollist nähtub, et planeeritud parandustöid ei saanud 2005. sügisel teostada seoses ilmastikutingimustega ning need lülitati 2006.a majanduskavasse, samuti on märgitud, et katus on remonditud ja sellest vee läbijooksu ei ole. OÜ GE teostas kommunikatsioonišahtide seinte krohvipinna töid vastavalt pakkumisele ja arvele 05-01. OÜ K teostas vihmaveesüsteemide töid, sh olemasoleva pleki eemaldamist, uue paigaldamist vastavalt aktile ja arvele 25.10.2006. Ühistu 10.04.2007 üldkoosoleku protokollist ja 2007.a majanduskavast nähtub, et otsustati teha katuse ja katusekonstruktsioonide renoveerimistöid, mille maht on ca 500000 krooni, juhatus on arutanud seda küsimust oma koosolekul 02.05.2005 (protokoll p 1) ja nimetas parimaks pakkujaks AS –i M . AS M teostas vastavalt pakkumisele MG 3144 19.04.07 katuse renoveerimistöid summas 428340 krooni. Oma seisukohad on kostja avaldanud ka hagejale vastavalt 11.05.2007 kirjas, milles märgib tööde tegemist AS M poolt ja tööde lõpetamisest juunis 2007. Eeltoodud kostja tõendeid hinnates leiab kohus, et kostja on alates ühistu poolt elamu mõtteliste osade majandamise ja haldamise ülevõtmist järjepanu tegelenud nende küsimustega, mis seostuvad võimalike vihmavee läbijooksu tõkestamisega: arutanud neid küsimusi juhatuse erinevatel koosolekutel ja kujundanud eelarve ja majanduskava selliselt, et aastas teostataks vastavad katuse ja muude ehituskonstruktsioonide osade (sj tuulutusavad, vuukide parandamine) sellised remondi ja renoveerimistööd, mis likvideeriks vee läbijooksu, üldkoosolek on otsustanud need tööd ka majanduskavva võtta ning faktiliselt on kostja neid töid teostanud, kuna on tellinud erinevatelt ettevõtjatelt vastavad renoveerimis- ja parandamistööd. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et kostja on täitnud pidevalt talle KÜS § 15 ja 15.1 lg 1, 2 sätestatud kohustust – so asuva elamu kaasomanike kaasomandi mõtteliste osade hooldust ja remonti ja tegutsenud oma põhikirja p 1. 3 sätestatud eesmärgi kohaselt, mistõttu hageja teine nõue, mis on suunatud kostja kohustamiseks kohustuse täitmisele, tuleb jätta rahuldamata. Kohtukulud. Kuivõrd hagi on esitatud enne 01.01.2006, siis tuleb kooskõlas TsMSRakS § 3 kohaldada kohtukulude jaotamisele varemkehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku, mille § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p1 ja 2 järgi tuleb hagi rahuldamata jätmise tõttu jätta kohtukulud hageja kanda ning õigusabikulud 5% ulatuses rahuldamata jäetud hinnaga hagilt ning hinnata hagilt vastavalt kohtu määramisele. Kostja on tasunud õigusabikulude eest 1000 krooni. Hinnaga hagi osas tuleb hagejalt kostjale välja mõista õigusabikulude katteks hagi rahuldamata osalt vastavalt 195,60 krooni (5% 3912 kroonist=195,60 krooni) ja hinnata osalt (kostja kohustusele täitmisele kohustamine) vastavalt kohtu määramisel 804,40 krooni. Siinjuures on kohus arvestanud asja mahukust, menetlusdokumentide hulka, mis on esitatud. Kokku tuleb hagejalt kostjale õigusabikulude katteks välja mõista 1000 krooni.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.