Kohus Tsiviilasja number
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja 2-07-2960
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
12.03.2008, Tallinn
Kohtuasi
OÜ J ( registrikood xxx, xxx) hagi V K ( ik xxx, elukoht xxx) vastu 54 542.80 krooni nõudes.
Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Resolutsioon
Liili Lauri
Hageja OÜ J seaduslik esindaja H T, lepinguline esindaja: vandeadvokaat K Saare Kostja : V K Kostja esindaja: vandeadvokaat O Nišajev Hagi rahuldada Välja mõista kostjalt V K hageja OÜ J kasuks 54 542.80 krooni. Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja V K kanda.
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.
Hagiavalduse asjaolud ja nõue. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid 09.08.2006 hageja ja kostja suulise ehitustöövõtulepingu,
mille esemeks oli kostjale kuuluval kinnistul Xxx, Tallinn vundamendi müüritööd. Poolte vahel sõlmitud lepingu esemeks oli hoone vundamendi müüritööd kostja poolt ehitusobjektile toodud kividest ( Fibo plokkidest). Kokkulepe ei hõlmanud vundamendi tagasitäidet liivaga ega muid töid, mis enne tagasitäite tegemist tulnuks teostada. Kostja kohustus tasuma 70 000 krooni, hageja tellis töö alltöövõtu korras HT B G ja C KG- lt, mida kinnitab viimase poolt 01.09.2006 väljastatud arve nr 036266308, arve on osaliselt tasutud. Tööd teostati ajavahemikul 11.08 2006 kuni 21.08.2006, tööd teostati projektdokumentatsiooni alusel, mille hageja kostjale tagastas. Kostjaga koos vaadati 22.08.2006 töö üle, 25.08.2006 teavitas kostja telefoni teel, et töö ei ole kvaliteetne. 28.08.2006 on kostjale väljastatud arve summas 82 000 krooni, koos käibemaksuga on nõue kostja vastu 82 600 krooni. Kostja palub välja mõista viivise 18.01.2007 seisuga, 22.06 -136, kokku 3000.76 krooni ja arvates 19.01.2007 .a. 22.06 krooni Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista ning on esitanud vastuväited, kostja on seisukohal, et hagis väidetud tingimustel ei ole ta lepingut sõlminud. Kostja kinnitab, et leping sõlmiti 2006 aasta augustis, kuid lisaks Fibo kiviplokkide ladumiseks vundamendi välja ehitamiseks ka vundamendi tagasitäitmiseks liivaga. Tööde maksumuseks oli kokkulepe 70 000 osas. Vastavalt H. T kinnitusele liiva tagasitäitmine pidi maksma 20 000 krooni. Kostja oli huvitatud just sellest tööst, sest vundamendi kõrval olevalt ``liivamäelt`` eralduvad liiva osakesed segasid kostja naabreid perekond S . Kostja on seisukohal, et kokkulepitud mahus töid ei teostatud: hageja pidi laduma 880 plokki, tegelikult ladus 677 plokki, liiva tagasitäitmine jäi täies mahus teostamata. Kostja tasus 38 460.37 krooni 14.06.2007 lähtudes tegelikult laotud plokkide ladumise hinnast, nimetatud hind on turuhinnast kõrgem 18 155 krooni. Menetluse käik. Menetluse kestel 14.06.2007 tasus kostja 38 460.37 krooni. Hageja esitas nõude täpsustuse arvestades, et põhivõlalt 82 600 kroonilt seisuga 14.06.2007 oli viivise summaks 05.09.2006 kuni 31.12.2006 viivitusintress 9,75% aastas 2639.75 krooni ja 01.01.2007 kuni 14.06.2007 oli viivitusintress 10,5% viivis 3975.12 krooni, kokku 6614.87 krooni. Seega palub hageja arvestada tasutuks viivis ja põhivõlgnevus jääb 50 754.50 krooni. Ning esitab summalt 50 754.50 krooni viivise 2345.98 krooni. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Asjas on tõendatud, et pooled sõlmisid suuliselt 09.08.2006 aastal töövõtulepingu. Pooltel on vaidlus kokkulepitud tööde mahu üle. Kostja on seisukohal, et kokkulepitud mahus töid ei teostatud: hageja pidi laduma 880 plokki, tegelikult ladus 677 plokki, liiva tagasitäitmine jäi täies mahus teostamata. Hageja väidetel kokkulepet liiva tagasitäitmiseks ei olnud. Kostja kinnitas, et kokku
lepiti 70 000 krooni töö hinnaks. Pooled ei sõlminud kirjalikku kokkulepet ega hinnapakkumust, samuti ei koostatud kirjalikku akti töö vastuvõtmisel. Kohaldada tuleb alates 01.07.2002.a. kehtiva võlaõigusseaduse sätteid (VÕS), mis puudutavad töövõtulepingut. VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik ( tellija) aga maksma selle eest tasu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt on tasumata teostatud töö eest, menetluse kestel tasus kostja 38 460.37 krooni. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmidusest, hageja poolt on müüriladumise osas töö teostatud ja üle antud. VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele, kui töö ei vasta lepingutingimustele võib tellija VÕS § 646 lg 1 kohaselt nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist. Pooltel puudub vaidlus töö kvaliteedi osas. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. Hageja esindaja selgitas kohtuistungil, et paigaldati umbes 800 Fibo plokki, liiva osas kokkulepe puudus, tegi vaid kalkulatsiooni, et see töö eraldivõetuna maksaks 20 000 krooni ( tlk 45), kostja seletas, et paigaldati 677 Fibo plokki, kokkulepe oli 70 000 osas, mis sisaldas Fiboplokkide paigaldust ja liivakatet ( tlk 44). Tunnistajana andis ütlusi K –B K , kes töötas vaidlusalusel objektil, tema ütluste kohaselt teostas ta vundamendi müüritöid objektil Xxx, Tallinn augustis 2006. Tunnistaja ütluste kohaselt oli hind umbes 63 000 krooni, töö tuli teha lühise aja jooksul, osaliselt oli sellel objektil vundamendi töid alustatud, ülesandeks oligi ehitada vundament sellele kõrgusele, kus oli valmisolev nurk. Töö kestis 9 päeva, abiks oli teine töötaja. Tööd teostada oli raske, sest objekti ümber oli pinnas ebatasane, ühel küljel olid liivakuhjad, mis tegi kivide ja segu transportimise keeruliseks, keldri osas olid plokid suuremõõtmelised. Paigaldatud Fibo plokke üle ei lugenud, ladumine toimus olemasoleva servani. Tunnistaja E T, kes viibis poolte läbirääkimiste juures tõlgina, andis ütlusi, et liivaga täitmisest V Ki ja H Ti vahel juttu ei olnud, hind oli 70 000 krooni, see sisaldas vundamendi ladumist sama kõrgele, kui oli üks valmis laotud nurk, objektil olid olemas kivid ja armatuur. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Esitatud hagiavalduse kohaselt vaatas kostja koos hageja esindajaga tehtud töö üle 22.08.2006, millist asjaolu kostja ei ole vaidlustanud. Kiri, mis on hagejale esitatud 04.09.2006 (tlk 16, 18) on allkirjastamata dokument, mida ei saa käsitleda pretensioonina. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või
mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist. Hageja on esitanud teostatud tööde eest saamata jäänud tasu nõude. Tellijal on kohustus tasuda tehtud töö eest, tellija ei või VÕS § 648 kohaselt vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu, kui töövõtja viis töö vastavusse lepingutingimustega või tegi uue töö, kui tellija keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et töö teostati 11.08.2006 kuni 21.08.2006, kokku lepiti summa 70 000 krooni ning selle üle, et töö vaadati koos üle 22.08.2006.a. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostjal oleks olnud töö ülevaatamise hetkel pretensioone töö kvaliteedi või teostamata tööde osas. Seega lähtub kohus kokku lepitud tööde hinnast 70 000 krooni, millest kostja on ära tasunud menetluse kestel 38 460.37 krooni. VÕS § 88 lg 8 kohaselt juhul, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ja lõpuks põhikohustuse katteks. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, lg 8 alusel võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse § - s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja ei ole viivisearvestust vaidlustanud. Hageja esitas nõude täpsustuse arvestades, et põhivõlalt 82 600 kroonilt seisuga 14.06.2007 oli viivise summaks 05.09.2006 kuni 31.12.2006 viivitusintress 9,75% aastas 2639.75 krooni ja 01.01.2007 kuni 14.06.2007 oli viivitusintress 10, 5% viivis 3975.12 krooni, kokku 6614.87 krooni. Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele põhivõlgnevus 50 754.50 krooni ja summalt 50 754.50 krooni viivis 3788 krooni. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus kuulub rahuldamisele ning kostja on osa võlgnevust tasunud pärast hagiavalduse esitamist, tuleb kohtukulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Hageja on käesolevas menetluses tasunud hagi esitamisel riigilõivu ning kandnud õigusabikulu.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.