2-07-2960 OÜ Jäävehitus hagi Valeri Koreni vastu põhivõla 50 754, 50 krooni ja viivise saamiseks Harju Maakohtu 12. märtsi 2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Valeri Koreni apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
21.oktoobril 2008, avalik kohtuistung Hageja OÜ Jäävehitus (registrikood 10994208, asukoht Rannamõisa tee 9a, Tallinn), esindaja adv Kalev Saare Kostja Valeri Koren (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx xxx-xx xxxxxxx), esindaja adv Oleg Nišajev
Tsiviilasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 12. märtsi 2008 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Kõik menetluskulud jäävad kostja, Valeri Koreni kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates vandeadvokaadi vahendusel. Hageja nõue ja selle põhjendused
OÜ Jäävehitus esitas 23.01.2007 hagi Valeri Koreni vastu, paludes kostjalt välja mõista põhivõla 82 600 krooni ning viivise. Hageja täpsustas 13.11.2007 ja 14.02.2008 nõuet, paludes kostjalt välja mõista põhivõla 50 754,50 krooni, viivise 14.02.2008 seisuga 3788, 30 krooni ning alates 15.02.2008 viivise 15, 51 krooni päevas kuni põhivõla tasumiseni.
2.Hagi põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 09.08.2006 suulise ehitustöövõtulepingu, mille esemeks olid hoone vundamendi müüritööd Tallinnas, Xxxxx xx asuval kostjale kuuluval kinnistul. Kokkulepe ei hõlmanud vundamendi tagasitäidet liivaga ega muid töid, mis tulnuks teostada enne tagasitäite tegemist. Kostja kohustus tasuma tööde eest 70 000 krooni, millele lisandub käibemaks. Hageja tellis tööde teostamise alltöövõtu korras HT Bautenschutz Gmbh & Co KG-lt. Tööd teostati ajavahemikul 11.08.200621.08.2006. Pooled vaatasid 22.08.2006 tööd üle ning kostja lubas nende eest tasuda. Kostja teatas 25.08.2006 telefoni teel, et keeldub kokkulepitud summat tasumast, kuna
töö ei ole kvaliteetne. Hageja väljastas 28.08.2006 kostjale arve 82 600 krooni tasumiseks hiljemalt 04.09.2006. Kostja teatas 04.09.2006 kirjas, et on nõus tasuma tööde eest 38 460, 37 krooni. Hageja teatas 08.11.2006 kirjas, et ei nõustu kostjapoolse hinna alandamisega, kuna selleks puuduvad õiguslikud alused.
3.Viivise suuruseks perioodi 05.09.2006-31.12.2006 eest oli 2639, 75 krooni ja perioodi 01.01.2007-14.06.2007 eest 3975, 12 krooni, seega kokku 6614, 87 krooni. Kostja tasus 14.06.2007 hagejale 38 460, 37 krooni ning arvestades eelnimetatud viivise tasutuks, jäi põhivõla suuruseks 14.06.2007 seisuga 50 754, 50 krooni. Nimetatud põhivõlalt arvestatud viivis seisuga 14.02.2009 on hageja arvestuse kohaselt 3788, 30 krooni. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Hagis väidetud tingimustel ei ole kostja lepingut sõlminud. Kostja sõlmis 2006. a augustis töövõtulepingu Fibo kiviplokkide ladumiseks vundamendi väljaehitamiseks ja vundamendi tagasitäitmiseks liivaga. Tööde maksumuseks leppisid pooled kokku 70 000 krooni koos maksudega. Vastavalt hageja esindaja Helge Tempelsi kinnitusele pidi liivaga tagasitäitmine maksma 20 000 krooni. Kostja oli kõige rohkem huvitatud sellest tööst, sest vundamendi kõrval olevalt liivamäelt eralduv liiv segas kostja naabreid. Kostja on seisukohal, et kokkulepitud mahus töid ei teostatud. Hageja pidi laduma 880 plokki, kuid tegelikult ladus 677 plokki ning liivaga tagasitäitmine jäi täies mahus teostamata. Kostja tasus 14.06.2007 hagejale 38 460, 37 krooni, lähtudes tegelikult laotud plokkide ladumise hinnast. Nimetatud hind on turuhinnast 18 155 krooni võrra kõrgem. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
5.Maakohus rahuldas hagi, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 54 542, 80 krooni. Kohus luges tõendatuks, et pooled sõlmisid 09.08.2006 suuliselt töövõtulepingu. Pooled ei sõlminud kirjalikku kokkulepet ega hinnapakkumist, samuti ei koostatud kirjalikku akti töö vastuvõtmisel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Hageja poolt on müüriladumise osas töö teostatud ja üle antud. VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. Kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija VÕS § 646 lg 1 kohaselt nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist. Pooltel puudub vaidlus töö kvaliteedi osas.
6.Tunnistajate K-B. K. ja E. T. ütluste kohaselt oli tööks vundamendi ladumine olemasoleva serva kõrguseni (valmis laotud nurgani). Tunnistaja E. T., kes viibis poolte läbirääkimiste juures, kinnitas, et vundamendi liivaga täitmisest poolte vahel juttu ei olnud, vundamendi ladumise hinnaks lepiti kokku 70 000 krooni.
7.Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostja vaatas tehtud töö 22.08.2006 koos hageja esindajaga üle. Kiri, mis on hagejale esitatud 04.09.2006, on allkirjastamata dokument, mida ei saa käsitleda pretensioonina. Tellijal on kohustus tasuda tehtud töö eest, tellija ei või VÕS § 648 kohaselt vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu, kui töövõtja viis töö vastavusse lepingutingimustega või tegi uue töö, kui tellija keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks. Kohtule ei esitatud tõendeid, et kostjal oleks olnud töö ülevaatamise hetkel pretensioone töö kvaliteedi või teostamata tööde osas. Seega lähtus kohus otsuse tegemisel kokku lepitud tööde hinnast - 70 000 kroonist, millest kostja on menetluse kestel ära tasunud 38 460, 37 krooni. VÕS § 88 lg 8 kohaselt juhul, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba
sissenõutavaks muutunud intressi ja lõpuks põhikohustuse katteks. Kostja viivisearvestust ei vaidlustanud. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele põhivõlgnevus 50 754,50 krooni ja viivis 3788 krooni. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
8.Kostja palus kohtuotsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Kokkulepitud tasu 70 000 krooni sisaldas tegelikult nii müüritöid (880 ploki ladumine) kui ka vundamendi tagasitäitmist liivaga. Kokkulepitud mahus töid ei teostatud, kuna 880 ploki asemel laoti 677 plokki ning liivaga tagasitäitmine jäi täies mahus teostamata. Tunnistaja E. T. andis kohtuistungil ütlusi ka selle kohta, et liivaga tagasitäitmisest oli juttu. Liivaga tagasitäitmise tööde läbirääkimiste fakti ja selle maksumuse 20 000 krooni võttis hageja omaks, väites, et suuline töövõtuleping neid ei sisaldanud. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud oma väidet, et 70 000 krooni on ainult müüritööde maksumus. Samuti ei suutnud hageja kohtumenetluse käigus tõendada tegelikult tehtud tööde mahtu. Kostja poolt esitatud kirjalike tõenditega on leidnud tõendamist kokkuleppe sõlmimine 880 ploki ladumise ja valmis vundamendi liivaga tagasitäitmise kohta.
10.Kohus ei põhjendanud, mille alusel ta luges tõendatuks töövõtulepingu sõlmimise hagiavalduses väidetud tingimustel ja mahus kostja jaoks äärmiselt ebasoodsa hinnaga olukorras, kus kostja kategooriliselt eitab sellise mahuga lepingu sõlmimist. Maakohus jättis kohaldamata VÕS § 27 lg-d 1 ja 2 ning § 28 lg 2. Kohus jättis tähelepanuta kostja poolt esitatud tõendi müüritööde keskmise turuhinna kohta. Kostja tasus hagejale turuhinnast kõrgema hinna tegelikult teostatud müüritööde eest. Ebaõige on maakohtu järeldus, et kostja ei vaidlustanud viivisearvestust. Viivise väljamõistmine ei ole õige olukorras, kus suulise töövõtulepingu puhul ei olnud kostjal võimalik tuvastada, et sakslane, kellega ta leppis suuliselt kokku tööde teostamises, hakkab teostama töid hageja kaudu ning et sakslase eesnimeks on Helge. Vastus apellatsioonkaebusele
11.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
12.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Apellatsioonkaebuses kordab kostja põhiliselt esimese astme kohtule esitatud väiteid. Maakohus on neile piisava põhjalikkusega vastanud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
13.TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus tuvastas kohtule esitatud tõendite (tunnistajate K.-B. K. ja E. T.i ütlused) alusel õigesti, et poolte vahel suuliselt sõlmitud töövõtulepingu järgi pidi hageja laduma vundamendi eelnevalt valmis laotud nurga kõrguseni ning selle töö hinnaks oli kokkuleppe kohaselt 70 000 krooni, millele lisandub käibemaks. Kuna maakohus tuvastas, et pooled olid olulistes lepingutingimustes, sh hinnas, kokku leppinud, ei pidanud ta VÕS § 27 lg-d 1 ja 2 ning § 28 lg-t 2 kohaldama. Müüritööde keskmine turuhind ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Kostja ei ole millegagi tõendanud, et töövõtulepingu esemeks
oli kindla arvu plokkide (880 ploki) ladumine ja vundamendi tagasitäitmine liivaga. Apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks kostja eeltoodut tõendanud kirjalike tõenditega, ei ole õige. Ringkonnakohtu istungil ei osanud kostja viidata ühelegi dokumentaalsele tõendile, mis tema väidet kinnitaks. Ringkonnakohus selliseid tõendeid tsiviilasja toimikust ei leidnud.
14.Maakohus märkis kohtuotsuses õigesti, et kostja ei vaidlustanud hageja esitatud viivisearvestust. Üheski kohtule esitatud kirjalikus või suulises avalduses seda tehtud ei ole. Maakohtu otsus kostjalt lisaks põhivõlale viivise väljamõistmise kohta VÕS § 113 lg 1 alusel on seaduslik.
15.Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, so antud juhul kostja.
T. Kollom
M. Merimaa
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.