nende avaldaja/võlgnik G.D (ik XXX; elukoht XXX-i, xxxxx, XXX; telefon XXX; e-post XXX); usaldusisik F.H (ik XXX; OÜ Õigusbüroo Faktootum, Õpetaja 9a, 51003 Tartu; telefon 511 8670; e-post XXX).
Kohtuistungi toimumise aeg
08.04.2025
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada G.D maksejõuetusavaldus ja kuulutada välja G.D pankrot 11. aprillil 2025 kell 11.30 ja algatada G.D kohustustest vabastamise menetlus.
2.Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes F.H (ik XXX; OÜ Õigusbüroo Faktootum, Õpetaja 9a, 51003 Tartu; telefon 511 8670; e-post XXX).
3.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 28. aprill 2025 kell 11.00 (asukohas Õigusbüroo Faktootum, Õpetaja 9a, 51003 Tartu).
4.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
5.Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja võlanimekiri.
6.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 18. märtsil 2026.
7.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg-d 1, 2).
Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.
8.Jätta menetluskulud G.D kanda.
9.Määrata usaldusisiku F.H tasu suuruseks 450 eurot, millele lisandub käibemaks 99 eurot, kokku 549 eurot.
9.1.Usaldusisiku tasu 549 eurot mõista välja G.D pankrotivara arvelt.
10.Määruse resolutsiooni p 9.1. märgitud usaldusisiku tasu kanda OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, KMKR EE100583320, arvelduskonto nr EE742200221013804535 Swedbank), mille kaudu usaldusisik tegutseb.
11.Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
12.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
13.Toimetada määrus kätte võlgnikule ja usaldusisikule. Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FIMS) § 18 lg 10). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11).
ASJAOLUD
1.G.D (avaldaja) esitas 18.02.2025 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse, milles jättis maksejõuetusmenetluse liigi kohtu otsustada. Kohus võttis avalduse 06.03.2025 menetlusse ja nimetas võlgnikule usaldusisiku.
2.Usaldusisiku 05.04.2025 aruande kohaselt puudub võlgnikul realiseerimisväärtust omav vara ning ta ei ole suuteline oma sissetuleku arvel täitma kõiki teadaolevaid kohustusi. Kohustusi on võlgnikul 13 546,71 euro ulatuses. Võlgnik on püüdnud täita võlausaldajatega sõlmitud kokkuleppeid, tasudes kolmele võlausaldajale kokku 2024. ja 2025. aastal keskmiselt umbes 350 eurot kuus. Kohustuste sellises mahus täitmine ei ole siiski olnud võimalik ainult võlgniku sissetuleku arvel, vaid võlgnikku on rahaliselt toetanud tema vanemad ja mõned sõbrad. Võlgnik ei pea varasemas mahus maksete jätkamist enam võimalikuks. Võlgnik soovib edaspidi majandada end ilma kõrvalise abita. Võlgnikul on neli last, kes elavad isa juures, kuid kelle ülalpidamises peaks seaduse kohaselt osalema ka võlgnik. Seni ei ole võlgnik laste ülalpidamisse materiaalselt panustanud, kuid ta soovib tulevikus oma laste elus varasemast rohkem osaleda. Võlgniku sissetulekust seaduse kohaselt kinni peetav summa on väike. Kuna 2
võlgnik enda alaealiste laste ülalpidamises tegelikult ei osale, ei ole põhjust käsitada võlgniku mittearestitava sissetulekuna 1/3 töötasu alammäärast iga ülalpeetava kohta. Ka sellisel juhul on võlgniku sissetulekust seaduse kohaselt arestitav summa väiksem kui 100 eurot kuus. Võlgniku väitel on ta valmis ka tulevikus tasuma maksejõuetusmenetluse kulu ja võlausaldajate nõuete katteks seaduses sätestatust enam, kuid eespool esitatud 13 546,71 euro suuruse võla tasumiseks kuluks 100 euro suuruse kuumakse korral rohkem kui 11 aastat, 200 euro suuruse kuumakse korral rohkem kui 5 aastat. Võlgniku väitel on tal probleeme tervisega ning ta loodab, et talle määratakse tulevikus töövõimetoetus. Esiteks ei ole selle toetuse saamine kindel ja teiseks ei saa töövõimetoetuse määramist käsitada võlgniku maksevõimelisuse olulise alustalana. Võlgnik ei näe esialgu võimalust teenida senisest oluliselt suuremat töötasu. Terviseprobleemid viitavad võimalusele, et võlgnik ei pruugi olla võimeline teenima stabiilselt isegi praegusel tasemel töötasu. Ei ole õige käsitada võlgniku praegust varalist olukorda ajutise makseraskusena. Pigem on põhjust käsitada võlgnikku püsivalt maksejõuetuna. Võlgnik omandas keskhariduse 2004. aastal, ametit ei ole õppinud. Proovis suhteliselt lühikest aega tegeleda võrkturundusega. 2007. aasta jaanuaris sündis esimene laps, hiljem veel kolm last. Võlgnik, tema elukaaslane ja lapsed elasid elukaaslase pensionäridest vanemate juures, säästes nii eluasemekuludelt. Lastega seotud toetused ja elukaaslase sissetulek võimaldasid võlgnikul elada tööl käimata. See tähendas siiski majandusliku iseseisvuse puudumist ning see võis kahjustada ka pereliikmete omavahelisi suhteid. Võlgniku väitel on tal pikka aega olnud hingamisteede vaevusi, mille leevendamiseks ta reisis regulaarselt üksi soojema kliimaga piirkondadesse. Covidi pandeemia puhkedes oli võlgnik väidetavalt sunnitud plaanitust kauemaks jääma välisriiki, sellega seotud kulusid otsustas katta laenatud rahaga. Võttis laene ka hiljem. Suhted elukaaslasega halvenesid niivõrd, et 2023. aasta augustis kooselu lõppes ja võlgnik pidi harjuma tööga püsivat sissetulekut teenima. Praegust töökohta kohviku nõudepesijana peab võlgnik enesele sobivaks. Võlgnik on teinud minevikus valikuid, mis on tema iseseisvat toimetulekut kahjustanud. Laenamine on alati seotud kulu ja riskiga. Kulutusi tehes ning laene võttes võlgnik ei hinnanud oma varalisi võimalusi konservatiivselt. Võlgniku lootus kõrvalise abi jätkumisele ei täitunud, ta ei suutnud võetud kohustusi ilma kõrvalise abita täita. Inimesi, kes sarnasel viisil eksivad ja maksejõuetuks muutuvad, on suhteliselt palju. Võlgniku makseraskuste tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu. Olukord, millesse võlgnik sattus, kujunes isiklike ja varaliste suhete ebaõige planeerimise ja korraldamise tulemusena. Usaldusisiku hinnangul on sobivaimaks menetlusliigiks pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine.
3.08.04.2025 istungil selgitas kohus maksejõuetusmenetluste erinevust. Võlgnik avaldas, et soovib pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlust.
4.Usaldusisik palub määrata oma tasuks 5 töötunni eest 450 eurot, millele lisandub käibemaks 99 eurot, kokku 549 eurot. Usaldusisik palub usaldusisiku tasu mõista välja võlgniku pankrotivarast. Tasu palub usaldusisik välja mõista büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb OÜ Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, KMKR EE100583320, arvelduskonto nr EE742200221013804535 Swedbank).
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada G.D pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.
6.FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega Kohus leiab, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot 3
ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning võlgnik on soovinud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamist.
7.FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub oma kohustuste (13 546,71 eurot) täitmiseks vara ja piisav sissetulek. Võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik ei ole enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgnik on ka ise soovinud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu.
8.Kohus nimetab pankrotihalduriks F.H ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja (märgitud resolutsioonis). FIMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
9.FIMS § 54 lg 2 kohaselt hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
4
Usaldusisik on teinud usaldusisiku kohustuste täitmiseks tööd 5 tundi. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu 90 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 450 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 549 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.
14.Usaldusisiku tasu summas 549 eurot mõista välja G.D pankrotivara arvelt. Kohus määrab tasu OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks, mille kaudu usaldusisik tegutseb. OÜ Õigusbüroo Faktootum on käibemaksukohuslane. Kohtu selgitused võlgnikule Pankrotimenetluses on võlgnik kohustatud: 1) andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik peab kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes (PankrS § 85). 2) andma vande selle kohta, et esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged, kui kohus võlgnikku selleks kohustab (PankrS § 86 lg 1). Usaldusisik ei ole taotlenud võlgnikult vande võtmist ning käesoleval ajal kohus ei kohusta võlgnikku vannet andma. 3) osutama pankrotihaldurile abi tema ülesannete täitmisel; samuti olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87). PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust (muuhulgas kui võlgnik ei täida teabe andmise, menetlusest osavõtu või vande andmise kohustust või rikub pankrotivara käsutamise keeldu). Kohustustest vabanemine ei ole menetluse automaatne tagajärg, vaid see eeldab ka võlgniku poolt oma seaduses sätestatud kohustuste (mh teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustuse) täitmist. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnikul järgmised kohustused (FiMS § 47): 1) tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida; 2) teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; 3) mitte varjata saadud tulusid ning vara; 4) anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohustustest vabastamise otsustamine ei takista pankrotimenetluse jätkumist, kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks lõppenud. Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui 5
võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FiMS § 49 lg 1-3). /allkirjastatud digitaalselt/ Eveli Vavrenjuk kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.