Tsiviilasi nr.2-07-11223
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.veebruar 2008.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-11223
Tsiviilasi
AS X hagi J. R. vastu liitumislepingute järgse võlgnevuse väljamõistmise nõudes. Hageja : AS X (reg.kood xxxxxxxx; asukoht : x ) Hageja lepinguline esindaja : K V Kostja : J. R. (is.kood xxxxxxxxxxx; viibimiskoht : x) Kostja lepinguline esindaja (riigi kulul) : adv. O P
Menetlusosalised ja nende esindajad
Juhindudes VÕSRakS §9 lg.2, TsÜS §146 lg.1 ning VÕS §76, §110 lg.4 ning TsMS §162, §174 lg.1, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Jätta AS X (reg.kood xxxxxxxx) hagi J. R. (is.kood xxxxxxxxxxx) vastu liitumislepingute järgse võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldamata täies ulatuses. Asja menetlusega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (29.02.2008.a.). Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 29.05.2000.a. ning 31.05.2000.a. ja 31.05.2000.a. sõlmiti poolte vahel 3 liitumislepingut, mille alusel hageja osutas kostjale telekommunikatsiooniteenust. Lepingute tingimuste kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale tarbitud teleteenuste eest vastavalt hageja poolt esitatud arvetele ning liitumislepingu lahutamatuks lisaks oleva X teenuste kasutamise üldtingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Hageja kinnitab, et kostja on jätnud tasumata hageja poolt esitatud arved kogumahus 2 416.10 krooni, millise summa palub hageja kostjalt välja mõista. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt viivis lepingu rikkumise (maksekohustuste täitmata jätmise) eest põhivõlaga ligilähedaselt samaväärses summas 2 415.10 krooni. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hageja poolt hagi esitamise tasutud riigilõiv summas 250 krooni ja esindajakulu summas 969.13 krooni. Ära kuulanud eelistungil kostja ja tema esindaja vastuväited, möönab hageja esindaja, et nõue kostja vastu on aegunud. Kostja seisukoht hageja nõude osas Kostja hagi ei tunnista. Kostja väidab, et 2000.aastal viibis ta kuni oktoobrikuuni redus võimaliku vahistamisohu tõttu. Ta vahistatigi 03.10.2000.a. ja vabadusse pääses alles 03.05.2001.a. ning siis avastas ta oma passi kadumise. Kostja kinnitab, et tema pole sõlminud ega alla kirjutanud X-ga mingeidki lepinguid. Kostja lisab, et temal lasuva võla olemasolust sai ta teada 2006.a. suvel. Kostja selgitab, et ta soovis osta telefoni ja sõlmida liitumislepingut, kuid sellest keelduti põhjendusega kostjal lasuva võla tõttu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata täies ulatuses. Kostja lepinguline esindaja (riigi kulul) selgitab esmalt, et kostja väidete tõesust eeldades ning lepingutel olevaid ja kostja allkirju võrreldes võib eeldada, et kostja nimel on lepingutele alla kirjutanud keegi muu isik. Samuti avaldab esindaja, et hageja esitatud tõendite kohaselt väljastas hageja nõude aluseks oleva võla kohta kostjale arved 2000.a. mais-juulis, viimase arve tasumise tähtajaga 21.08.2000.a.. Viitega VÕSRakS ja TsÜS sätestatust tulenevale nõude aegumise regulatsioonile, aegus hageja nõue 01.07.2005.a., kuid hageja on esitanud hagi kostja vastu alles 26.03.2007.a.. Seega palub esindaja kohaldada nõude aegumist ja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
Kohtu otsuse põhjendused
Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega ning ära kuulanud kostja seisukohad hageja nõude osas, leiab, et hagi tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata nõude aegumise tõttu. Kuna vaidlustes, kus üks pool on taotlenud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue on aegunud, ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastada ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumisväitele ka muid vastuväiteid (Riigikohtu otsus nr.3-2-1-101-07). Siit johtuvalt ei käsitle kohus otsuse motiveerivas osas kostja poolt viidatud tehingute tühisuse (lepingute mittesõlmimist kostja poolt) väidet, vaid tuvastab asjaolud väidetava nõude aegumise osas. Nõude aegumine Asja materjalidega on tõendatud, et hageja on kostjale esitanud arved – 31.05.2000.a., nr.xxxxxxxxxx, summas 271.50 krooni, tasumistähtajaga 20.06.2000.a. /tl.12/; 30.06.2000.a., nr.xxxxxxxxxx, summas 2 144.60 krooni, tasumistähtajaga 20.07.2000.a. /tl.13/; 31.07.2000.a., nr.xxxxxxxxxx, summas 38.35 krooni, tasumistähtajaga 21.08.2000.a. (viivise arve /tl.14/). “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §142 lg.1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul ning pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS §147 sätestatust tulenevalt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, s.o. ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Hageja poolt nõude alusena esitatud arvete kronoloogilisest analüüsist tulenevalt algas viimase arve (nr.xxxxxxxxxx) puhul nõude aegumistähtaeg kulgema selle arve tasumistähtajast 21.08.2000.a.. „Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja Rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕS RakS) (RT 53/02336) §9 sätestab, et kui kehtiva TsÜS-i või VÕS-i kohaselt on aegumistähtaeg lühem, kui enne 01.07.2002.a. kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS-is või VÕS-is sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.2002.a.. Varemkehtinud TsÜS (RT 53/94889) sätestas nõude aegumise üldise tähtajana 10 aastat ning kehtiva TsÜS §146 lg.1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtajaks 3 aastat. Siit johtuvalt lõppes liitumislepingutest tekkinud (arvete alusel) nõude esitamise tähtaeg 01.07.2005.a., kuid hageja on sellekohase nõude kohtule esitanud alles 26.03.2007.a. /tl.4/. TsÜS §143 kohaselt võtab vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on taotlenud nõude aegumise kohaldamist. Seega ei ole hagejal võimalik saada oma taotletavatele õigustele kohtulikku kaitset nõude aegumise tõttu. “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §110 lg.4 sätestab, et kui võlgniku nõue võlausaldaja vastu on aegunud, võib võlgnik oma kohustuse täitmisest keelduda, kui täitmisest keeldumise õigus on tekkinud enne aegumistähtaja lõppemist. Vaidlustes, kus üks pool on taotlenud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue on aegunud, tuleb jätta hagi rahuldamata (Riigikohtu otsus nr.32-1-8-07; 3-2-1-101-07). Kuna kostja on soovinud aegumise kohaldamist ning eelpoolmotiveerituga on tuvastatud väidetava nõude aegumine, tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud
“Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskuludena käesolevas tsiviilasjas on kostjale riigi õigusabi korras määratud advokaadi esinduskulud summas 1 982.40 krooni ja kostja kohtuistungile etapeerimise kulud. Kuna kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS §174 lg.1 kohaselt lahendatakse menetluskulude rahaline kindlaksmääramine pärast otsuse jõustumist menetlusosalise sellekohase avalduse alusel. Seega ei määra kohus otsuses kindlaks menetluskulusid rahaliselt, vaid lahendab selle vastava avalduse alusel iseseisvas menetluses.
A.Kaldma kohtunik 29.02.2008.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.