lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-05-15383/5

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 27.02.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-05-15383/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.02.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1569
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohus

Geete Lahi Kohtunik Otsuse teatavaks tegemise aeg 27. veebruar 2008.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei ja koht Tsiviilasja number

2-05-15383 (kuni 01.01.2006.a nr 2-951/05)

Tsiviilasi

E V hagi A V, A S, A S ja I M vastu 33 341,15 krooni nõudes

Menetlusosalised

Hageja Eesti Vabariik Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat K A xxx Kostjad A V xxx A S xxx A S xxx I M xxx

Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud

07.02.2008.a. Hageja lepinguline esindaja K A Kostja I M

Resolutsioon

1.Rahuldada hagi täies ulatuses.
2.Välja mõista A V hageja kasuks (Rahandusministeeriumi kaudu, arveldusarve nr

xxx SEB Eesti Ühispank) 33 341,15 (kolmkümmend kolm tuhat kolmsada nelikümmend üks krooni ja viisteist senti) krooni, millest solidaarselt koos A S 13 000 krooni (kolmteist tuhat) krooni, I M 15 000 (viisteist tuhat) krooni ja A S 33 341 (kolmkümmend kolm tuhat kolmsada nelikümmend üks krooni ja viisteist senti) krooni.

3.Välja mõista solidaarselt kostjatelt A V, A S, A S ja I M hageja kasuks (Rahandusministeeriumi kaudu, arveldusarve nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank, viitenumber 280047737) kohtukuluna riigilõiv 2 450 (kaks tuhat nelisada viiskümmend) krooni ja õigusabikulud 1 200 (üks tuhat kakssada) krooni. Makse tegemisel märkida selgitusse võlgniku nimi ja õppelaenulepingu number. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 27. veebruaril 2008.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt kostja A V (edaspidi laenusaaja) sõlmis 08. oktoobril 1998. aastal õppelaenu saamiseks AS-iga Hansapank (edaspidi pank) õppelaenulepingu nr S000040392. Lepingu alusel laenutas pank laenusaajale 30 000 krooni, mis kanti laenusaaja kontole üle kolmel korral: 08.oktoobril 1998.a 6 500 krooni, 02. veebruaril 1999.a 6 500 krooni ja 01. oktoobril 1999.a 15 000 krooni. Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5% aastas. Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavad käendusega vastavalt HaS § 361 lg 5 kostjad A S, A S ja I M (edaspidi käendajad) nende ja panga vahel 05. oktoobril 1998.a, 08. oktoobril 1998.a ja 29. septembril 1999.a ja 12. oktoobril 2000.a sõlmitud käenduslepingute alusel. A S vastutus on piiratud 13 000 krooniga, I M vastutus on piiratud 15 000 krooniga. Tulenevalt õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 30, kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist sõlmitud õppelaenulepingutele Eesti Vabariigi haridusseaduse sätteid. Laenusaaja eksmatrikuleeriti Narva Kutsekeskkoolist. Tulenevalt nimetatud asjaolust ning juhindudes HaS § 364, tekkis laenusaajal kohustus hakata laenusummat pangale tagasi maksma. Kuna laenusaaja ega käendajad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, nõudis pank, tuginedes HaS § 362 lg 1, hagejalt riigitagatise rakendamist 28 288,46 krooni suuruses summas ning hageja tasus pangale kogu kostjate poolt võlgnetava summa. Kui riik hagejana on eelnimetatud kohustuse panga ees täitnud, tekib tal HaS § 362 lg 2 järgi nõudeõigus kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Haridus- ja Teadusministeerium teavitas 04. mai 2005. aasta kirjas nr 10.1.5/4183 laenusaajat võlausaldaja vahetumisest ning palus tal võlgnevus tasuda hiljemalt 15. maiks 2005. aastaks. Laenusaaja oma kohustust täitnud ei ole. Haridus- ja Teadusministeerium pöördus kirjadega ka käendajate poole nõudega täita laenusaaja kohustus. Käendajate tähelepanu juhiti asjaolule, et kohustuse mittetäitmisel pöördub Eesti Vabariik hagiavaldusega kohtusse. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1.juulit 2002, enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Lähtuvalt kehtinud TsK § 222 lg 1 kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

sellega tekitatud kahjud. Antud juhul on hagejale tekitatud kahjuks 33 341,15 krooni, mis sisaldab põhivõlga ja intressi. Tulenevalt HaS § 362 lg 3 tasutakse riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt intressi 5% aastas. Eeltoodu põhjal on intressi ajavahemikus 06. jaanuar 2002 kuni 25. juuni 2005 kogunenud järgmiselt: põhivõlg 28 288,46 krooni, sellest ühe päeva intress on 3,93 krooni (28 288,46 x 0.05 = 1 428,58 krooni aastas : 365 = 3,93 krooni päevas). Selles ajavahemikus on viivitatud 1287 päeva, intress on 5052, 69 krooni. Seisuga 15. juuli 2005 on hageja nõude suuruseks 33 341 (kolmkümmend kolm tuhat kolmsada nelikümmend üks) krooni ja 15 senti, millest põhivõlg 28 288,46 krooni ning intress 5052, 69 krooni. Hageja tasus hagi koostamise ja esitamise eest advokaadibüroo A arve alusel õigusabikulud summas 1 200 krooni. Tuginedes ülaltoodule ja juhindudes TsK § 173 lg 1, § 207, § 222 lg 1, 2, § 272, HaS § 362 lg 2,3, TsMS § 60 lg 1, VÕS RakS § 11, ÕTÕLS § 30 alusel palub hageja:

1.Välja mõista A V hageja kasuks 33 341,15 krooni, millest solidaarselt koos A S 13 000 krooni, I M 15 000 krooni ja A S 33 341,15 krooni.
2.Välja mõista solidaarselt kostjatelt A V, A S, A S ja I M hageja kasuks kohtukuluna riigilõiv 2 450 krooni ja õigusabikulud summas 1 200 krooni. Kostja vastus hagiavaldusele 08.08.2005.a I M poolt esitatud vastuse kohaselt elab ta oma perega üüritud korteris. Kostjal on pere, ta saab miinimumpalka, abikaasa ei tööta. 30.06.2005.a võttis kostja laenu kaheks aastaks, et osta arvuti. Kostja on arvamusel, et kostja A V võib ise maksta oma laenu. Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja esindaja nõude juurde. Selgitas, et on lubatud sõlmida maksegraafik, kuid sellele peavad kõik kostjad alla kirjutama. Seoses sellega, et kohtuistungile tuli üks kostja, kompromissi ei saa sõlmida. Põhivõlgnik on A V. I M vastutus on piiratud 15 000 krooniga, A S vastutus 13 000 krooniga. Kui hagi rahuldatakse, siis täitemenetluses kohtutäitur koostab maksegraafiku, mille alusel tagastatakse võlgnevus. Kostja I M on nõus maksma oma osa 15 000 krooni. Kohtuistungile ei ilmunud kostjad A V (kohtukutse sai kätte 04.12.2007), A S (kohtukutse sai kätte 19.12.2007.a) ja A S, kellele kohtukutse koos hagimaterjalidega on kätte toimetatud Iirimaal 19.11.2007.a. Kostjad ei ole kohtule teatanud istungile ilmumata jätmise põhjusest ega taotlenud istungi edasilükkamist.

Kohtu põhjendused Vastavalt VÕSRS § 11 kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1.07.2002.a, enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Õppelaenuleping sõlmiti 05.10.1998.a, so enne võlaõigusseaduse jõustumist. Seega kohaldamisele kuuluvad enne 01.07.2002.a kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) sätteid.

Tõendatud on, et A V sõlmis 08. oktoobril 1998. aastal õppelaenu saamiseks AS-iga Hansapank õppelaenulepingu nr S000040392 (tlk 4). Lepingu alusel laenutas pank laenusaajale 30 000 krooni, mis kanti laenusaaja kontole üle kolmel korral: 08.oktoobril 1998. aastal 6 500 krooni,

02.veebruaril 1999. aastal 6 500 krooni ja 01. oktoobril 1999. aastal 15 000 krooni (tlk 5). Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5% aastas. Lepingust tulenevaid kohustusi tagavad käendusega A S, A S ja I M nende ja panga vahel 05.10.1998.a, 08.10.1998.a ja 29.09.1999.a sõlmitud käenduslepingute alusel (tlk 6-8). A S vastutus on piiratud 13 000 krooniga ja I M vastutus on piiratud 15 000 krooniga. Samuti on tõendatud, et A V eksmatrikuleeriti Narva Kutsekeskkoolist, mistõttu tekkis tal kohustus pangale laen tagasi maksta ja millist kohustust ei ole tema ega ka käendajad nõuetekohaselt täitnud. Samuti on tõendatud, et pank nõudis riigilt riigitagatise rakendamist summas 28 288,46 krooni (laenu võlg 27 820,05 krooni ja intressi võlg 468,41 krooni) ning nimetatud summa on pangale tasutud (tlk 10-12) ja seega on nõue riigile kostjate vastu üle läinud. TsK § 173 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral vastavalt tavaliselt esitatavate nõuetele. TsK § 174 kohaselt ei ole lubatud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest. TsK § 272 lg 1 kohaselt laenulepingu järgi annab üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenajale) omandusse raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. Laenuleping loetakse sõlmituks raha või asjade üleandmise momendist. TsK § 207 lg 1 järgi vastutavad kohustise mittetäitmise korral võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti; lg 2 kohaselt käendaja vastutab samasuguses ulatuses kui võlgnikki, eriti protsentide ja leppetrahvi (trahvi, viivise) maksmise eest, kahjude ja sissenõudmisega seotud kulutuste eest, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti; lg 3 järgi ühiselt käenduse andnud isikud vastutavad kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. HaS (kuni 01.09.2004 redaktsioonis) § 362 lg 3 järgi riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt maksab laenusaaja või tema käendaja riigile intressi viis protsenti aastas riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa tagastamata jäägilt. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti ja lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised. Kostjad ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja poolt nõutav õppelaenu võlg ja intress oleks tasutud täies ulatuses või see oleks väiksem, mistõttu tuleb kohtul järeldada, et kohustused on siiani täitmata ja hageja nõue on seega põhjendatud ja tõendatud. Riigil on nõudeõigus laenusaaja ja käendajate vastu kogu laenusaaja eest tasutud summa 28 288,46 krooni ulatuses, millele lisandub HaS §362 lg 3 alusel ajavahemikul 06.01.2002.a kuni 25.06.2004.a määraga 5% aastas arvestatud intress 5 052,69 krooni ning märgitud võlg kokku 33 341,15 krooni tuleb kostjatelt välja mõista solidaarselt, arvestades käendajate vastutuse piiranguid. Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seaduse ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 järgi kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005. a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Juhindudes kuni 31.12.2005. a. kehtinud TsMS § 60 lg 1, tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjatelt. Kostjatelt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 2 450 krooni, mille hageja tasus hagi esitamisel riigituludesse ja TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel õigusabikulu 1 200 krooni. Märgitud kohtukulud tuleb kostjatelt välja mõista solidaarselt.

/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja