Asjaõigus › Omandiasjad

ASJAOLUD

Hageja esitas 20. veebruaril 2008.a. kohtule hagi A J vastu omandiõiguse tunnustamiseks korteri suhtes xxx Kohtla-Järve.

1 (3)

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus tutvunud hagiavaldusega ja sellele lisatud materjalidega, leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja tagastada see esitajale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 -2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Hagiavalduse kohaselt oli ajalehes „Teadete tahvel“ pakkumine, milles kostja müüs korterit asukohaga Olevi 37-5, Kohtla-Järve. Hageja võttis kostjaga ühendust ning pooled leppisid kokku müügihinnas 3000 krooni. Hageja tasus kostjale 3000 krooni kahe osamaksega ning korterivõtmed sai hageja kostja naabrinaiselt peale seda kui kostja oli antud korralduse korteri kasutamiseks alates 01.08.2002. Hagiavalduse kohaselt notariaalset lepingut ei sõlmitud. Korteri tegelikuks omanikuks on aga M J , kes suri 28.06.2001.a. Hageja väidete kohaselt on ta korterit alates 01.08.2002.a. heauskselt vallanud, teinud selles kalli remondi ning tasunud korteril lasuvad võlgnevused. Hageja leiab asjaõigusseaduse § 68 lg 1, 80 lg 1-2 alusel, et kuna tema on tasunud kostjale korteri ostuhinna ning asunud seda valdama, on tal õigus saada korteri üle täielik omandiõigus. Hageja soovib tuvastada tema omandiõigust korterile. Kohus leiab, et hageja puhul on tegemist korteri asukohaga xxx, Kohtla-Järve valdajaga, mitte aga omanikuga ning et hageja ja kostja vahel tehtud tehing oli tühine. AÕS § 120 lg 1 kohaselt kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Asja korteri ost-müük toimus hagiavalduse kohaselt 2002 aastal. AÕS 01.02.2002 jõustunud kuni 10.10.2003 kehtinud redaktsiooni § 120 lg 1 kohaselt kinnisomandi ülekandmiseks, samuti kinnisasja koormamiseks asjaõigusega on vajalik võõrandaja ja omandaja notariaalselt tõestatud kokkulepe ülekandmise või koormamise kohta (asjaõigusleping) ning sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. Hagiavalduse kohaselt notariaalselt tõestatud kokkulepet kinnisomandi ülekandmiseks poolte vahel ei sõlmitud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg 1 kohaselt tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. AÕS § 120 lg 1 sätestab ja sätestas ka tehingu tegemise ajal tehingu kohustusliku vormina tehingu notariaalse tõestamise, mida pooled täitnud pole. Tehingu tegemise ajal ja ka hetkel kehtiva TsÜS § 83 lg 1 kohaselt tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine ning mingeid õigusi hagejale sellest ei tekkinud. Hageja viitab tehingu tegemise ajal kehtinud AÕS § 81, mille kohaselt omandiõiguse tunnustamiseks piisab, kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul alusel. Kohus juhib tähelepanu, et vaidlusaluse korteri omanik on M J kes suri 28.06.2001.a. Omandiõiguse tuvastamise hagi on esitatud isiku vastu, kes pole korteri omanik olnud. Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel tehtud tehingu tühisuse tõttu ei olnud hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud asjaoludele tuginedes üldse võimalik ja hagejal ei ole võimalik hagiavalduse esitamise eesmärki –omandiõiguse tuvastamist korterile- esitatud hagiga saavutada. Seetõttu kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastab selle esitajale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 4 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlussevõtmisest keeldumise määrusega hagejale. 2 (3)

TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole kohtu menetluses olnud. TSMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse menetlusse võtmast ja tagastab selle.

kui kohus keeldub avaldust

Juhindudes TsMS § 371 lg 2 p 1, § 372 lg 4, lg 6, § 463, TsÜS § 77 lg 1, AÕS § 120 lg 1, kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastab selle, kuna hageja õiguste rikkumisega seoses esitatud hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada, tagastades ühtlasi avaldaja poolt makstud riigilõivu.

Viktor Brügel Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.