Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Tiiu Hiiuväin
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.veebruar 2008, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-8751
Tsiviilasi
R J A hagi OÜ A K (likvideerimisel) vastu osanike 15.12.2006 otsuse tühisuse tuvastamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: R J A (sünd xxx; elukoht xxx) Hageja esindaja: Peeter Malve (Amantese Õigusbüroo OÜ, xxx) Kostja: OÜ A K (likvideerimisel; reg kood xxx asukoht xxx); Kostja esindajad: likvideerija G P (Danpro Consulting OÜ, xxx) ja Jüri Asari (Õigusbüroo Invictus, xxx)
Asja läbivaatamine
07.02.2008, avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja Peeter Malve Kostja esindaja Jüri Asari
Juures viibis
Sekretär Annika Valberg
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
2-07-8751 Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja asutaja ja osanik. Kostja osakapital on 40 000 krooni, millest hagejale kulub 50% ehk osa nimiväärtusega 20 000 krooni. Harju Maakohtu registriosakonnale on kostja teine osanik A A P esitanud kostja osanike 15.12.2006 koosoleku materjalid, mille alusel on 01.02.2007 kandeotsusega kinnitatud kostja likvideerimismenetluse algatamine, kinnitatud kostja likvideerijateks kostja osanik AA P ja G P ning tunnistatud kehtetuks 13.02.2003 kanne, mille kohaselt kostja osanik AA P oli kostja ainus juhatuse liige alates kostja registrisse kandmisest (13.02.2003) kuni kostja likvideerimismenetluse registreerimiseni (01.02.2007). Kostja likvideerimisteade on avaldatud 05.02.2007 Ametlikes Teadaannetes, seega kostja vastu likvideerijatele nõuete esitamise tähtaeg lõppeb 05.06.2007 ja kostja peaks olema registrist kustutatud alates 01.07.2007. Hageja ei ole 15.12.2006 koosoleku teadet saanud, ei ole koosolekust osa võtnud ega nõustu koosoleku otsustega, sest need on vastuolus seaduse ja kostja põhikirjaga ning rikuvad hageja kui osaniku õigusi. Esimene koosoleku teade on saadetud 02.12.2006 ilma hageja elukoha maja numbri ja tänava nimeta, märgitud on vaid asula ja riigi nimi. On ilmne, et selliselt adresseeritud kiri ei jõuagi adressaadini. Teine teade korrektse aadressiga on väljastatud 11.12.2006, kuid tegemist on liiga hilja saadetud kutsega, sest koosolek toimus 15.12.2006. Kostja on märkinud likvideerijaks G P , kes on osaniku AA P usaldusisik. Hageja likvideerimismenetluse vastu ei ole, kuid hageja arvates võiks likvideerimismenetlusse kaasata hageja usaldusisiku P M likvideerijana, et mõlemad kostja osanikud oleks võrdselt koheldud ja võtaks osa likvideerimismenetlusest. Eeltoodust lähtuvalt palub hageja tunnistada kehtetuks kostja osanike 15.12.2006 koosoleku otsus, millega algatati kostja likvideerimismenetlus ja kinnitati likvideerijateks A A P ja G P . Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 03.07.2007 kohtusse saabunud täiendavates seisukohtades leiab hageja, et kostja 15.12.2006 otsus kuulub tühiseks tunnistamisele ÄS § 1721 alusel, kuna koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud. Seetõttu pole ka oluline, kas ja millisele aadressile koosoleku kokkukutsumise teated saadeti. Kohtuistungil jäi hageja oma nõuete juurde. Kostja vastuväited Kohtule esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Õige on hageja väide, et hageja ei võtnud osa 11.12.2006 ja 15.12.2006 toimunud osanike koosolekutest, kuid kuna osanike 15.12.2006 koosolek oli , siis ÄS § 171 lg 6 kohaselt oli antud koosolek pädev otsuseid vastu võtma sõltumata koosolekul esindatud häältest. Samuti ei laiene ÄS § 172 lg 1 tulenev nõue, et koosoleku kokkukutsumise teade peab olema jõudnud adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Postkontor on kostjale tagastanud mõlemad koosoleku teated märkega, et hageja nimetatud aadressil ei ela ja on ära kolinud. Samuti on postkontor teated edasi saatnud hageja uuele aadressile, kuid seal ei ole hageja 30 päeva jooksul teadetele järgi läinud ja need on tagastatud hoiutähtaja möödumisel saatjale. Hageja ei ole teatanud kostjale oma aadressi muutumisest, kuigi osaniku ülesanne on tagada, et osanike nimekirjas oleks aadress, millele saadetud kutsed ta kätte saab (Riigikohtu lahend 3-2-1-6-03). Samas on A A P hagejat suuliselt 2006 novembri viimasel nädalal plaanist kostja likvideerida ning 11.12.2006 toimuvast osanike koosolekust. Ka teavitati hagejat suuliselt. Tähitud postiga koosolekute saatmise teated on tingitud hageja eelnevast käitumisest jätta suusõnalised info edastamised ja järelepärimised tähelepanuta.
2-07-8751 Hagis kinnitab hageja, et ei ole kostja likvideerimise vastu, seega kiidab heaks osanike 15.12.2006 vastu võetud otsused. Kostja on seisukohal, et esialgse 11.12.2006 toimunud üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole rikutud ÄS § 172 lg 1 ettenähtud korda ja palub jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda. 06.08.2007 kohtusse saabunud täiendavates vastuväidetes jääb kostja oma seisukoha juurde ÄS § 171 lg 6 tõlgenduse osas ning leiab, et vaidlustatud otsus oleks tühine juhul, kui § 171 lg 6 sätestatud tähtaega ei oleks järgitud. Kohtuistungil jäi kostja oma vastuväidete juurde. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja seisukohad ja uurinud esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kostja kutsus 02.12.2006 kokku osanike üldkoosoleku, mis pidi toimuma 11.12.2006. Nimetatud üldkoosolek ei olnud pädev otsuseid vastu võtma, sest sellel ei olnud esindatud üle poole osadega esitatud häältest. Sel põhjusel kutsus kostja 11.12.2006 sama päevakorraga kokku uue koosoleku, mis toimus 15.12.2006. Poolte vahel on vaidlus selles, kas sama päevakorraga uue koosoleku kokkukutsumise teade peab olema jõudnud adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist või peab toimuma hiljemalt ühe nädala jooksul. Äriseadustiku (ÄS) § 170 lg 2 tulenevalt on osanike koosolek pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. ÄS § 171 lg 1 kohaselt osanike koosoleku kutsub kokku juhatus. ÄS § 171 lg 2 järgi juhatus kutsub kokku osanike koosoleku, kui see on osaühingu huvides vajalik, samuti kui: 1) osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus või 2) seda nõuab nõukogu või audiitor või 3) seda nõuavad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist. ÄS § 171 lg 3 sätestab, et kui juhatus ei kutsu osanike koosolekut kokku ühe kuu jooksul nõukogu, audiitori või osanike nõude saamisest, on nõukogul, audiitoril või osanikel õigus koosolek ise kokku kutsuda. Äriseadustiku (ÄS) § 171 lg 6 sätestab, et kui osanike koosolekul ei ole esindatud ÄS § 170 2. lõikes nimetatud hääled, kutsub juhatus ühe nädala jooksul, kuid mitte varem kui kahe päeva pärast, kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Uus osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul esindatud häältest. ÄS § 172 lg 1 kohaselt saadab juhatus osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil. Kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. ÄS § 172 lg 2 järgi tuleb teates märkida osanike koosoleku läbiviimise aeg, koht ja päevakord, samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud. ÄS § 172 lg 3 sätestab, et kui pärast osanike koosoleku kokkukutsumise teate saatmist päevakorda osanike nõudel muudetakse, tuleb päevakorra muutmisest enne osanike koosoleku toimumist teatada samas korras ja sama tähtaja jooksul nagu osanike koosoleku kokkukutsumise teate saatmisel.
2-07-8751
Kohus leiab, et ÄS § 171 reguleerib eelkõige osanike koosoleku kokkukutsumist (nagu ka pealkirjas öeldud), mitte koosoleku toimumist. Koosoleku kokkukutsumine on juhatuse kohustuseks. Viidatud paragrahvis täpsustatakse, milliste asjaolude esinemisel ja millise aja jooksul juhatus oma kohustuse peab täitma. ÄS § 171 lg 6 sätestab juhatuse kohustuse, et uue koosoleku kokkukutsumisega ei tohi viivitada kauem kui nädal aega. Samuti sätestab § 171 lg 6 erisuse üldisest, § 170 lg 2 sätestatud osanike kvooruminõudest. ÄS § 171 ei reguleeri aga osanikele koosoleku kokkukutsumise teate edastamise tingimusi ja korda, selle sätestab ÄS §
2-07-8751 Menetluskulud jäävad TsMS § 162 alusel kostja kanda. Hagejal on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.