Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

Hageja palus tunnistada kehtetuks kostja osanike 15.12.2006 koosoleku otsused, millega algatati kostja likvideerimismenetlus ja kinnitati likvideerijateks Asko Antero Pykäri ja Gunnar Perkeri. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja ei ole 15.12.2006 koosoleku teadet saanud, ei ole koosolekust osa võtnud ega nõustu koosoleku otsustega, sest need on vastuolus seaduse ja kostja põhikirjaga ning rikuvad hageja kui osaniku õigusi. Esimene koosoleku teade on saadetud 02.12.2006 ilma hageja elukoha maja numbri ja tänava nimeta, märgitud on vaid asula ja riigi nimi. On ilmne, et selliselt adresseeritud kiri ei jõuagi adressaadini. Teine teade korrektse aadressiga on väljastatud 11.12.2006, kuid tegemist on liiga hilja saadetud kutsega, sest koosolek toimus 15.12.2006. Kostja on märkinud likvideerijaks Gunnar Perkeri, kes on osaniku Asko Antero Pykäri usaldusisik. Hageja likvideerimismenetluse vastu ei ole, kuid hageja arvates võiks likvideerimismenetlusse kaasata likvideerijana hageja usaldusisiku Peeter Malve. Sel juhul oleksid mõlemad osanikud võrdselt koheldud ja võtaksid osa likvideerimismenetlusest. Hageja 03.07.2007 täiendava seisukoha kohaselt kuulub kostja 15.12.2006 otsus tühiseks tunnistamisele äriseadustiku (ÄS) § 1721 alusel, kuna koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud. Seetõttu pole ka oluline, kas ja millisele aadressile koosoleku kokkukutsumise teated saadeti. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud. Õige on, et hageja ei võtnud osa 11.12.2006 ja 15.12.2006 toimunud osanike koosolekutest, kuid kuna osanike 15.12.2006 koosolek oli korduskoosolek, siis ÄS § 171 lg 6 kohaselt oli antud koosolek pädev otsuseid vastu võtma sõltumata koosolekul esindatud häältest. Samuti ei laiene korduskoosolekule ÄS § 172 lg-st 1 tulenev nõue, et koosoleku kokkukutsumise teade peab olema jõudnud adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Postkontor on kostjale tagastanud mõlemad koosoleku teated märkega, et hageja nimetatud aadressil ei ela ja on ära kolinud. Samuti on postkontor teated edasi saatnud hageja uuele aadressile, kuid seal ei ole hageja 30 päeva jooksul teadetele järgi läinud ja need on tagastatud hoiutähtaja möödumisel saatjale. Hageja ei teatanud kostjale oma aadressi muutumisest, kuigi osaniku ülesanne on tagada, et osanike nimekirjas oleks aadress, millele saadetud kutsed ta kätte saab. Samas on Asko Antero Pykäri teavitanud hagejat suuliselt 2006.a novembri viimasel nädalal plaanist kostja likvideerida ning 11.12.2006 toimuvast osanike koosolekust. Ka korduskoosolekust teavitati hagejat suuliselt. Tähitud postiga koosolekute saatmise teated on tingitud hageja eelnevast käitumisest jätta suusõnalised info edastamised ja järelepärimised tähelepanuta. Esialgse 11.12.2006 toimunud üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole rikutud ÄS § 172 lg 1 ettenähtud korda. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi ja tuvastas OÜ Anwe Kinnisvara (likvideerimisel) osanike 15.12.2006 koosolekul vastuvõetud otsuste, millega algatati OÜ Anwe Kinnisvara likvideerimine ja määrati likvideerijaks Asko Antero Pykari ja Gunnar Perkel, tühisuse. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Poolte vahel on vaidlus selles, kas sama päevakorraga uue koosoleku kokkukutsumise teade peab olema jõudnud adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist või peab korduskoosolek toimuma hiljemalt ühe nädala jooksul. ÄS § 171 ei reguleeri osanikele koosoleku kokkukutsumise teate edastamise tingimusi ja korda, selle sätestab ÄS § 172. Nimetatud sätte kohaselt tuleb koosoleku kokkukutsumise teade saata kõigile osanikele nimekirja kantud aadressil, selles tuleb näidata § 172 lg-s 2 nimetatud asjaolud ja kõiki osanikke tuleb nõuetekohaselt

teavitada ka päevakorra muutustest vastavalt § 172 lg-le 3. Teate edastamisele ei ole ette nähtud mingeid erisusi juhul, kui kutsutakse kokku uus koosolek sama päevakorraga. ÄS §-s 172 sätestatud tingimused on ette nähtud osanike kaitseks ja nende järgimine on koosoleku seaduslikkuse eelduseks. Seetõttu ei saa ÄS § 171 lg-st 6 tulenev juhatusele pandud kohustus sama päevakorraga uus koosolek hiljemalt nädala jooksul kokku kutsuda välistada § 172 kohaldamist. Seega peab olema sama päevakorraga uue koosoleku kokkukutsumise teade saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist ja 15.12.2006 koosolekut kokku kutsudes on kostja rikkunud ÄS § 172 lg 1 nõudeid. Tõendamata on ka kostja väide, et hagejat teavitati 15.12.2006 koosolekust suuliselt. Kuna osanike 15.12.2006 koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, on seal vastuvõetud otsused tühised. Kuigi hageja möönab hagiavalduses, et tal ei ole sisuliselt midagi kostja lõpetamise vastu, ei ole ta rahul 15.12.2006 otsusega määratud likvideerijatega. Seega ei ole hageja vaidlusalust otsust heaks kiitnud. Apellatsioonkaebus Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning jätta uue otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus on ebaõigelt tõlgendanud ÄS § 171 sisalduvat seadusandja mõtet korduskoosoleku kokkukutsumise ja selle toimumise regulatsiooni sisustamisel. Seadusandja mõttest ÄS § 171 sisustamisel on võimalik aru saada eelkõige seaduse teksti keelelisest konstruktsioonist lähtudes ja ka loogilisi kriteeriume silmas pidades. ÄS § 171 lg-st 6 on üheselt keeleliselt väljaloetav, et kui puudub koosoleku kvoorum, kutsutakse kokku uus koosolek (mitte ei väljastata uut kokkukutsumise teadet) ja seda mitte varem kui kahe päeva pärast ning mitte hiljem kui nädala pärast. Kui lähtuda maakohtu tõlgendusest, siis kaotaks igasuguse mõtte seadusandja poolt sissekirjutatud kahe päeva nõue, s.t mõistmatuks jääks, miks siis ei või erakorralise koosoleku korduskoosoleku kokkukutsumise teadet saata osanikele välja varem kui kaks päeva pärast ebaõnnestunud koosoleku toimumist. Kõnealuse kahe päeva nõue tähendabki, et kutse tavaline edastamine võtab teatud aja ja see aeg ei pruugi olla mõistlik alla kahe päeva. Arvestama peab ka asjaoluga, et erakorralise koosoleku korduskoosolek kutsutakse kokku sama päevakorraga ning selle ettevalmistamine ei tohiks olla ajamahukas. ÄS § 171 lg 6 on sisuliselt eriregulatsioon erakorralise koosoleku korduskoosoleku kokkukutsumiseks ning seetõttu ei saa seda seostada ka ÄS §-s 172 sätestatud osanike tavalise koosoleku kokkukutsumise teate väljastamise üldise regulatsiooniga. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb kaevatav kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda ringkonnakohus esimese astme kohtu põhjendusi hagi rahuldamise kohta, sest nõustub nendega. Kolleegium ei nõustu apellatsioonkaebuses väljendatud seisukohaga, et maakohus on tõlgendanud ÄS §-s 171 sisalduvat õigusnormi mõtet ebaõigesti. See, et ÄS § 171 lg 6 räägib uue koosoleku kokkukutsumisest, mitte uue kokkukutsumise teate väljastamisest, ei võimalda teha apellandi soovitud järeldust. Maakohtu poolt nimetatud sättele antud tõlgendus on õige ja vastavuses äriseadustiku mõttega tervikuna. ÄS § 171 lg 6 esimese lause kohaselt, kui osanike koosolekul ei

ole esindatud ÄS § 170 lg-s 2 nimetatud hääled, kutsub juhatus ühe nädala jooksul, kuid mitte varem kui kahe päeva pärast, kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Nimetatud ühenädalane tähtaeg ei ole uue koosoleku toimumise hiliseim tähtaeg, vaid tähtaeg juhatusele uue koosoleku kokkukutsumiseks. Koosolek ise võib toimuda ajaliselt hiljem. Sätte osa „kuid mitte varem kui kahe päeva pärast“ tuleb koostoimes ÄS § 172 lg-ga 2 (koosolekust tuleb osanikele teatada ette vähemalt üks nädal) mõista nii, et uus koosolek ei saa toimuda enne ühe nädala ja kahe päeva möödumist esimesest koosolekust. Kuna 11.12.2006 koosolekul ei olnud esindatud ÄS § 170 lg-s 2 nimetatud hääled, tuli juhatusel kokku kutsuda uus koosolek. Eeltoodud põhjendustel ei olnud aga võimalik määrata sama päevakorraga uue koosoleku ajaks 15.12.2006. Samasisulist seisukohta on väljendanud oma 08.04.2008 otsuses nr 3-2-1-22-08 ka Riigikohus. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Ü. Jänes

G. Kivinurm

M. Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.