Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

MAAKOHTU LAHEND

Kohus tuvastas, et hageja tegi 16.03.2006 töid Pargi 1 hoonelt jääpurikate eemaldamiseks, 17. ja 20.03.2006 libedusetõrjeks ja jää eemaldamiseks. Hageja tehtud tööd arvel nr 143747 märgitud mahus ja hinna eest on tõendatud arvega, tunnistaja Janno Paaveli ütlustega ja programmi Archibus väljatrükiga, mida kinnitavad tunnistaja Ene Tõnuristi ütlused. Hageja seadusliku esindaja Roman Babtšenko selgitused kohtuistungil soola koguse kohta on kooskõlas hagiavalduse tekstis ja arvel märgitud soola kogusega. Tunnistaja J. Paavel oli tööde tegija, jää paksus oli 25 cm, seda oli vaja mitmel päeval sulatada, siis purustada, BobCatiga lükata ja ära viia. See on maja põhjapoolne külg, kuhu päike ei paista. Sellepärast läks selline kogus soola. Kohus oli seisukohal, et hageja on piisavalt tõendanud vajalike tööde mahu, metoodika ja soolakoguse. Esitatud e-kirjadest nähtub, et nõue soolatada ja purikaid eemaldada on kostjale esitatud juba 16.01.2006, 15. märtsiks 2006 olid need tööd tegemata. Seega oli tegemist kahe kuu jooksul kogunenud ja eemaldamata jääga, mis võis sulamiseks vajada suuremat soolakogust. Ükski kostja tõstatatud kahtlus, et töid pole tehtud või et polnud vajadust kasutada sellist kogust soola, ei lükka ümber hageja tõendatut – et neid töid tehti, tehti põhjendatud metoodikaga ja hinnaga. Kostja ei ole esitanud ühtki tõendit eesmärgiga lükata ümber hageja väited selle kohta, et hagis nimetud ja arvel fikseeritud tööd on tehtud. Kohus leidis, et hageja on tõendanud objektiivse vajaduse teha jääpurikate eemaldamise, libedusetõrje ja jää koristamise tööd 16., 17. ja 20.03.2006. Kohtule on tõenditena esitatud Riigi Kinnisvara AS-i töötaja Tanel Tiitsi e-kirjad kostja töötajatele. 15.03.2006 on T. Tiits saatnud kostja töötajale Tarmo Kuusele kirja, milles teatab, et 14.03.2006 kukkus Pargi 1 hoone katuselt lumi ühe hoone ees seisnud auto kapotile, mille tagajärjel tekkis kahju. Kirja saatja, st kostja lepingupartneri hinnangul on tegemist kostja tegemata töö ja raske rikkumisega. Riigi Kinnisvara AS on tekkinud kahju hüvitanud. Kirja saatja pöörab tähelepanu, et kui purikad ei saa koheselt eemaldatud, siis on Riigi Kinnisvara AS sunnitud rakendama sanktsioone ja purikate eemaldamise mujalt sisse tellima. Eeltoodud tõendi põhjal võib järeldada, et 15.03.2006 oli vajadus Pargi 1 hoone juures teha jääpurikate eemaldust ja libedusetõrjet. Kuna kostja oli nimetatud heakorratööde tegemise eest vastutav, siis saab lugeda, et hageja teostatud tööd olid kostja huvides ja võib eeldada, et tööde teostamine vastas kostja tegelikule tahtele. Riigi Kinnisvara AS-i esindaja T. Tiitsi sõnul puudus kostjal jääpurikate mahavõtmiseks katuselt ja jää äravedamiseks tehnika. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks tööd saanud teostada oma vahenditega. Kostja esindaja ei osanud öelda, kuidas tööd oleks tehtud. Tööde tegemata jätmise tagajärjel oleks võinud tekkida kahju ja seda oleks võidud sisse nõuda kostjalt kui heakorratööde eest vastutavalt isikult. Seega kinnitavad uuritud tõendid, et 16. märtsil oli objektiivne vajadus eemaldada Pargi 1 hoonelt jääpurikad, sulatada jää majaesiselt ja hoone trepilt. Kuna tööd olid tegemata vähemalt 16. jaanuarist, vähemalt ühel juhtumil oli tekkinud tervisekahjustus isikule ja ühel juhul varaline kahju (sõidukile), vajasid sellised tööd objektiivselt kiireloomulist tegemist. Olukorras, kus tööd olid kahe kuu kestel vajalikul viisil tegemata, ei saa pidada tõsiseltvõetavaks tunnistaja Tarmo Kuuse ütlust, et selle töö jaoks oli kojamees. Hageja asus tööd tegema temale esitatud tellimuse alusel – tuvastamist leidis asjaolu, et hagejale esitati 16.03.2006 tellimus Pargi 1 hoone juures ja kinnistul heakorratööde (libeduse ja jääpurikate tõrje) tegemiseks. Kes tellimuse esitas, ei leidnud tuvastamist. Usaldusväärselt tõendamist ei leidnud hageja väide nagu oleks tellijaks olnud kostja. Kohtu hinnangul on hageja nõue kostja vastu käsundita asjaajamise alusel põhjendatud. Asjaolude põhjal tuleb järeldada, et kostja on hageja poolt tööde teostamise järgselt tööd heaks kiitnud (VÕS § 1018 lg 1 p 1). Ehkki kostja ei ole väljendanud otsest tahteavaldust tööde heakskiitmiseks, ei ole kostja esitanud vastuväiteid hageja töödele: kostjale väljastati

arve tööde kohta 31. märtsil tasumistähtajaga 14. aprill, millele kostja vastuväiteid ei esitanud; hageja on kostjale saatnud kaks meeldetuletust, 11. mail ja 13. juunil, millele ei ole kostja samuti vastuväiteid esitanud. Hageja on töödest rääkinud kostja pädeva isiku – juhatuse liikme H. Linnuga – ja ka sellele ei ole järgnenud kostja poolt vaidlustust. Nähtub, et hageja on kõigil võimalikel viisidel teavitanud kostjat tehtud töödest, kuid kostja ei ole sellele reageerinud tehtu vaidlustamisega. Kohus nõustus, et kostja sellist käitumist tuleb käsitleda kostjapoolse heakskiiduna TsÜS § 113 järgi. Täidetud on ka VÕS § 1018 lg 1 p 2 tingimus, s.o hageja asjaajamine vastas soodustatu, s.o kostja huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Kostja, olles lepingu järgi kohustatud neid töid tegema, pidi omama hoolt, huvi ja tahet selle vastu, et need tööd tehtud saaksid. Täidetud on ka VÕS § 1018 lg 1 p 3 tingimus – teostatud tööd olid olulised avalikes huvides. Riigi Kinnisvara AS-i töötaja T. Tiitsi 16.01.2006 e-kirjast kostjale nähtub, et seoses kostja poolt libedusetõrje tegemata jätmisega Pargi 1 hoone juures prokurör kukkus välistrepil ja sai raske kehavigastuse; 15.03.2006 kirja põhjal on kostja jätnud tegemata jääpurikatõrje ning seetõttu on kannatada saanud auto, st on tekkinud varaline kahju. Pargi 1 hoones asuvad Lõuna Politseiprefektuuri Jõgeva politseijaoskond, Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Jõgeva prokurörid, kõik avalik-õiguslikud asutused, kus on hulk töötajaid ja käib hulgaliselt kodanikke. Mõistlikult võib eeldada, et kui heakorratöid poleks teostatud, oleks kestnud jätkuv oht inimeste tervisele või nende varale. On üldteada, et jää majaesisel ja treppidel ning suured jääpurikad ja lumi katuseräästas on ohtlikud. Seega on täidetud kõik VÕS § 1018 lg 1 p 1-3 sätestatud tingimused, et panna maksma käsundita asjaajamisest tulenev kulutuste hüvitamise kohustus kostja suhtes. On oluline, et hageja käsundita asjaajamisel ei ole tegutsenud mitte enda huvides, vaid kostja kasuks – tegutsemata jätmine võinuks põhjustada jätkuvaid kahjunõudeid kostja vastu. Hagejalt ei saanud mõistlikult oodata kostja teavitamist enne asjaajamisele asumist (VÕS § 1020 lg 1). Olukorras, kus majandus- ja kutsetegevuses tegutseja saab tellimuse objektiivselt vajaliku ja kiireloomulise töö tegemiseks, ei saa lugeda mõistlikuks, et tellimuse saaja asub kahtlema tellimuse ehtsuses. Mõistlikult ja heas usus tegutsev isik loeb sellises olukorras, et tellimus on esitatud heas usus, st et tellimus on esitatud selleks pädeva isiku poolt. Ehkki töövõtulepingu sõlmimine poolte vahel ei leidnud tõendamist, oli tegemist lepingusarnase olukorraga ja hageja oli õigustatud sellises olukorras asuma tööd tegema. Tööd tegema asudes oli hageja eksimuses, arvates, et tegemist on töö tegemisega töövõtulepingu alusel. Tasu nõudmine käsundita asjaajamisel tehtud kulutuste eest VÕS § 1023 lg 1, 2 alusel on põhjendatud. Maksekohustus tekkis kostjal alates hageja poolt tööde teostamisest. Hageja kulutused, mille tasumist ta nõuab, ei ole liialdatud ja on mõistlikult vajalikud. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise arvestamisele ega suurusele ja viivisenõue on VÕS §-de 113 lg 1; 94 lg 1 alusel samuti põhjendatud.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Kohus heidab kostjale ette, et ta ei ole tõendanud tööde mittetegemist. Eeltoodust teeb kohus järelduse, et teenust osutati, mida tõendavad veel hageja töötajate ütlused. Kostjal puuduvad igasugused võimalused vaidlustada teenuse osutamist ning samuti ei oma see asjas olulist tähtsust. Juhul, kui nõue siiski eksisteerib, on oluline selle eest tasuja isik, st kohustatud isik. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et täidetud olid kõik VÕS § 1018 toodud tingimused. Kostja ei ole kunagi asjaajamist heaks kiitnud. Asjaajamise heakskiitmiseks ei saa lugeda vastuväite mitteesitamist. Samuti on tunnistajate ütlustega kinnitatud, et suuliste vestluste käigus on seda tehtud. Ka arve mittetasumine on sisuliselt sellele vastu vaidlemine. Kostja ärihuvid lepingute sõlmisel on osutada teenust ning saada sellest tulu. Juhul, kui teenuse osutamine oleks olnud vajalik, siis oleks kostja teinud kõik endast oleneva, et osutada teenust maksimaalses ulatuses ise ja vältida alltöövõttu. Seega ei vasta asjaajamisele asumine kostja tegelikule või eeldatavale tahtele. Esitatud tõendite alusel ei saa pidada teenuse osutamist avalikes huvides oluliseks. 16.01.2006 kirja alusel oli prokurör kukkunud (süü ei selgu kirja sisust) ning 15.03.2006 kirja alusel lumi autole peale kukkunud. (ehituse arhitektuurne ja konstruktsiooniline lahendus saab põhjustada vaid lume katuselt langemist). Kirjade autor T. Tiits (asukohaga Tartus) on asunud seisukohale, et tuleb teostada jääpurikate tõrje. Isegi juhul, kui ringkonnakohus asub vastupidisele seisukohale, siis see ei välista VÕS § 1020 lg 1 kohast käsundita asjaajaja kohustust asjaajamisele asumisest teavitada (seda enam, et tunnistajate ütluste kohaselt on jääpurikate tõrjumine kiireloomuline töö sulailma puhul, kuid ilmajaama arhiivimaterjali põhjal langes temperatuur kõnealustel päevadel kuni -18Co). Lisaks on väär hinnata tõendina e-kirjade sisu ning tunnistajate ütlusi, mis tuginevad „mulle teadaolevalt” väidetele. Tsiviilmenetluses peavad tõendama oma väiteid nende esitajad, mitte vastaspool ei pea neid ümber lükkama.

osanud tunnistaja H. Lind, kes on kostja juhatuse liige, öelda soola koguse täpsemaid norme, vaid selgitas, et norme tuleb küsida soolatamisega tegelevatest ettevõtetest. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on tõendanud oma nõuet erinevate tõenditega: tunnistajate ütlused, kirjalikud tõendid, poole seletus. E-kirja esitamine tõendina on seadusega kooskõlas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Kostja väited, et K. Reinkort oli märtsis puhkusel ning pärast 26.01.2006 ei kasutanud enam mobiiltelefoni, ei ole tõendatud. Kostja oma kirjalikus vastuses märgib, et „kostja palub võimalust esitada EMT-st täiendav tõend numbrist loobumise kohta mitte hiljem kui 30.03.2006.“ (tl 35), kuid tõendeid kostja ei esitanud. Kostja väide, et K. Reinkort ei töötanud pärast töövõimetuslehe väljaandmist 21.12.2005 (tl 37) on ümber lükatud hageja poolt esitatud tõenditega, kus kostja ja Riigi Kinnisvara AS-i vahel sõlmitud lepingust tulenevate Pargi 1 hoonega seotud heakorratööde üleandmisevastuvõtmise aktidele on 07.02.2006 ja 01.03.2006 kostja nimel alla kirjutanud K. Reinkort (tl 65-66). Asjaolu, et K. Reinkort töötas pärast lapsehoolduspuhkusele jäämist, kinnitab ka tunnistajana maakohtus ülekuulatud Riigi Kinnisvara AS-i piirkonna haldusjuht T. Tiits, kelle ütluste kohaselt „jaanuar-märts 2006 kindlasti K. Reinkort suhtles meiega. Mulle jäi mulje, et ta käis vahepeal ainult sünnitamas ja siis tegutses jälle.“ (tl 63).

on tehtud. Kuna kostja ei teadnud, et tema nimel telliti tema ülesandeks oleva töö tegemine, et tellimuse esitas väidetavalt lapsehoolduspuhkusel viibiv töötaja, samuti ei teadnud kostja, et tööd teostati, siis saab talle teadmatust ette heita raske hooletusena.

Üllar Roostoja

Egon Konsand

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.