Tsiviilasi nr 2-07-19055
kompromissi kinnitamiseks
Määruse teinud kohtu nimi
Harju Maakohus
Määruse tegemise kuupäev ja koht
22.veebruar 2008, Tallinn
Kohtunik
Imbi Sidok
Kohtuasi
LT’i (isikukood XXX, elukoht: XXX) hagi VE’i (isikukood XXX, elukoht: XXX) vastu eluruumi ebaseaduslikust valdusest vabastamiseks.
Asja läbivaatamine
20.02.2008 avalikul korraldaval kohtuistungil
Istungil osalenud menetlusosalised
hageja esindaja Marina Simhes-Kazakova kostja ja kostja esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob
Resolutsioon
•
• •
VE möönab, et seadusest tulenev (ORAS § 121) sundüürniku kaitse on tema puhul lõppenud ja kohtuvaidluse võitmise perspektiiv on väga väike, seetõttu kohustub VE vabastama eluruumi asukohaga XXXTallinnas alates 01.05.2008. Nimetatud kuupäevaks eluruumi vabatahtlikul mittevabastamisel on LT’il õigus pöörduda VE’i väljatõstmiseks kohtutäituri poole ning VE’il on õigus täitemenetlust vaidlustada. VE on teadlik, et peab selle aja eest tasuma üüri vähemalt seni tasutud määras ning kui ta seda ei tee, on LT’il õigus koheselt pöörduda eluruumi vabastamise sundtäitmiseks kohtutäituri poole. VE kohustub tasuma LT’ile pool antud tsiviilasjas tasutud riigilõivust summas 2 125.00 (kaks tuhat ükssada kakskümmend viis) krooni hiljemalt 01.05.2008 LT’i arveldusarvele nr XXXXXXXX AS-is Hansapank selgitusega „riigilõiv kohtuasjas nr 2-07-19055“. Poolte muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled loobuvad käesolevale määrusele määruskaebuse esitamise õigusest.
Määrus ei kuulu edasikaebamisele.
Kohus tuvastas Pooled sõlmisid korraldaval kohtuistungil vaidluse lahendamiseks kompromissi ja paluvad see kinnitada ning menetlus antud asjas lõpetada. Pooled on menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud. Hageja esindaja palub kohtul tagastada hagejale pool antud tsiviilasjas tasutud riigilõivust. Kohus leidis Kohus, tutvunud esitatud kompromissi ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et kompromiss kuulub kinnitamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 alusel ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromiss täidetav. TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS-s) nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses (VÕS-s) nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning sellest saab taganeda või seda üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 3 alusel tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Seega kuulub hagejale tagastamisele pool antud tsiviilasjas tasutud riigilõivust summas 2 125.00 krooni.
Imbi Sidok (allkiri) kohtunik
I.Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.