lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-05-1970/22

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.02.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-05-1970/22
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.02.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1259
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mare Merimaa, Piret Randmaa, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2008, Tallinn

Tsiviilasja number

2-05-1970

Tsiviilasi

Raivo Orgusaare hagi KÜ Mere pst 8A vastu 78 000 krooni saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21. novembri 2007 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KÜ Mere pst 8A apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

05.veebruaril 2008, avalik kohtuistung

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Raivo Orgusaar, esindaja adv. Gennadi Kull Kostja KÜ Mere pst 8A, esindaja Monika Sulg

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 21. novembri 2007 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kõik menetluskulud jäävad kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused

1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Raivo Orgusaar esitas 19.05.2005 hagi KÜ Mere pst 8A vastu, paludes kohustada kostjat sõlmima hagejaga notariaalselt tõestatud korteri ostu-müügilepingut. Hageja muutis 22.12.2006 nõuet, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista 78 000 krooni.
2.Hagi põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 11.12.2001 mitteeluruumi müügilepingu, mille kohaselt pidi kostja müüma hagejale vastavalt 16.10.2001 toimunud enampakkumisele ja ühistu üldkoosoleku otsusele elamu 3. korrusel asuva 16 m2 suuruse mitteeluruumi nr 21. Hageja tasus ruumi eest 78 000 krooni. Lepingu p 4 järgi pidi kostja vormistama mitteeluruumi notariaalse müügilepingu ühe aasta jooksul lepingu sõlmimise päevast, kuid seda kohustust kostja ei täitnud. Hageja hinnangul on 11.12.2001 leping tühine, kuna seda ei ole sõlmitud notariaalses vormis. Seega tuleb kostjal hagejale tagastada alusetult saadud 78 000 krooni.
3.Kohus liitis 25.01.2007 määrusega hageja nõude 78 000 krooni saamiseks tsiviilasjaga, milles hageja nõudis lepingu sõlmimist. 29.10.2007 kohtuistungil hageja

loobus notariaalselt tõestatud müügilepingu sõlmimisele kohustamise nõudest ning kohus lõpetas 21.11.2007 määrusega selle nõude osas menetluse. Kostja vastuväited

4.Kostja hagi ei tunnistanud. 11.12.2001 leping on tühine, kuna mitteeluruum kuulub Mere pst 8A korteriomanikele, mitte kostjale. Hageja ei tõendanud, et kostjale on 78 000 krooni üle antud. Sellise summa laekumine ei kajastu ka kostja raamatupidamises. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
5.Maakohus rahuldas hagi. Pooled ei vaielnud selle üle, et 11.12.2001 lepingu puhul oli tegemist vallasasja (ehitise) müügilepinguga, mis pidanuks olema sõlmitud notariaalses vormis. Kuivõrd 11.12.2001 leping on selle vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, ei ole pooltel kohustust seda täita ning pooled peavad saadu tagastama. Lepingu p 2 kohaselt on hageja lepingus märgitud 78 000 krooni kostjale ära tasunud. Kohtus ülekuulatud tunnistja C.L, kes oli märgitud lepingu sõlmimise ajal kostja juhatuse liige, kinnitas, et hageja tasus 78 000 krooni sularahas kahes osas ja seda just selle eest, et hageja pidi ostma maja 3. korruse toa nr 21 ning et raha maksmine ühistule toimus tunnistaja kaudu. Tunnistaja ütles, et dokumente ei vormistatud korrektselt. Seega on arusaadav lepingu p-s 2 märgitu, et mitteeluruumi eest on tasutud 78 000 krooni. Kohus leidis, et hageja on tõendanud nii tunnistaja ütluste kui esitatud lepinguga, et ta tasus korteriühistule sularahas 78 000 ostetava mitteeluruumi eest. Asjaolu, et kostja raamatupidamises puuduvad sellised dokumentaalsed tõendid, mis kinnitaks hagejalt raha saamist, ei tähenda seda, et kostja ei ole raha saanud. Kostjalt tuleb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 66 lg 5 ja tsiviilkoodeksi (TsK) § 447 lg 1 alusel välja mõista 78 000 krooni. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
6.Kostja palus kohtuotsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega tunnustada kostja õigust mitte maksta hagejale 78 000 krooni. Kaebuse põhjenduste kohaselt nägi kostja 11.12.2001 lepingut esimest korda siis, kui see esitati koos hagiavaldusega kohtule. Korteriühistu raamatupidamise dokumentides ei kajastu, et hageja oleks ühistule 78 000 krooni tasunud, samuti ei ole hageja kohtumenetluse käigus muul viisil tõendanud, et ta oleks nimetatud summa tasunud kas ühistu kassasse või pangaülekandega. Kostja on endiselt seisukohal, et sõltumata sellest, kas sissemakse teostatakse sularahas või pangaülekandega, peab see olema kajastatud raamatupidamises. Tunnistaja C. L ütluste kohaselt anti talle nõudes nimetatud rahasumma üle ja tema seda korteriühistule üle ei andnud. Korteriühistult ei saa nõuda raha tagastamist, mida ühistu ei ole kunagi saanud. Korteriühistu dokumentatsioonist ei nähtu, et oleks toimunud sularahas arveldamist ja et C. L oleks raha panka viinud. Dokumentatsioonist nähtuvalt on arveldamine toimunud üksnes pangaülekannetega. Tunnistaja ütles selgesõnaliselt, et tema kätte antud raha andis ta edasi järgmiselt: 26 000 krooni D. B, 26 000 krooni kellelegi R ning 26 000 krooni jättis ta enda kasutada. Tunnistaja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et väidetavad remonditööd on teostatud. On teadmata, mis mahus ja millise hinnaga neid töid tehti. Oluline on märkida, et selle nö „remondiga” on tehtud ühistule ka kahju, kuna vastavalt muinsuskaitse eritingimustele tuleb praegune koridoride remont lammutada ning taastada koridorid nii palju kui võimalik.
7.Korteriühistu juhatuse liige on volitatud tegema elamu haldamiseks ja majandamiseks vajalikke tehinguid ning sedagi üksnes üldkoosoleku poolt antud volituse piires.

Maakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et korteriühistu eelmine juhatuse liige ja käesolevas tsiviilasjas tunnistajana üle kuulatud isik ületas korteriühistu nimel kolmandatele isikutele kuuluva vara osas ostu-müügilepingut sõlmides volituse piire ning seega vastutab ta kohustusi võttes nende eest isiklikult. Arvestades, et hageja on ise kinnisvaraalal tegutsev ettevõtja, ei ole võimalik, et ta ei olnud teadlik, et sellise lepingu sõlmimiseks on vajalik kõikide korteriomanike nõusolek.

8.Lepingus olevat ruumi nr 21 ei ole kunagi märgitud eraldi korterina ja/või mitteeluruumina, nagu maakohus seda oma otsuses nimetas. Ehitisregistri väljavõttest on samuti näha, et korterit/ruumi nr 21 ei ole olemas. Seega ei olnud võimalik võõrandada mitteeluruumi, mida ei olnud üldse olemas. Vastus apellatsioonkaebusele
9.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
10.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
11.Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
12.Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et 11.12.2001 sõlmitud mitteeluruumi müügileping on tehingu tegemise ajal kehtinud TsÜS § 93 lg 3 järgi tühine notariaalse vormi järgimata jätmise tõttu, mida nägi ette sel ajal kehtinud AÕSRS § 13 lg 6. TsÜS § 66 lg 3 järgi on tühine tehing kehtetu algusest peale, seda ei pea täitma (TsÜS § 66 lg 4) ja tühise tehingu järgi saadu peavad pooled tagastama (TsÜS § 66 lg 5) kui alusetult omandatu TsK § 447 lg 1 alusel. Vaidlus oli selle üle, kas kostja on saanud tühise tehingu järgi hagejalt 78 000 krooni, mille ta peab hagejale tagastama.
13.Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus lepingu p 2 ja tunnistaja C. L ütluste alusel õigesti, et hageja on 78 000 krooni kostjale üle andnud ja seega on kostja kohustatud selle hagejale kui tühise tehingu alusel saadu tagastama.
14.Maakohus on andnud otsuses hinnangu kõikidele kostja poolt esimese astme kohtus esile toodud asjaoludele ja väidetele, mh sellele, et kostja raamatupidamine raha saamist väidetavalt ei kajasta. Tulenevalt TsMS § 652 lg-s 4 sätestatust jätab ringkonnakohus tähelepanuta apellatsioonkaebuses esitatud uued väited hagejalt saadud raha mittesihtotstarbelise kulutamise, kostja selleaegse seadusliku esindaja volituste puudumise ja võimaliku vastutuse ning lepingu esemeks olnud mitteeluruumi nr 21 puudumise kohta registris. Maakohtus kostja nendele asjaoludele ei tuginenud ja apellatsioonkaebuses nende esitamise lubatavust ei põhjendanud.
15.Hageja esitas nõude 78 000 krooni saamiseks 22.12.2006, mistõttu tuleb menetluskulud jaotada alates 01.01.2006 kehtiva TsMS järgi. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, so antud juhul kostja.

M. Merimaa

P. Randmaa

A. Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja