Harju Maakohus
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.11.2007 Tallinn, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-1970
Tsiviilasi
RO hagi KÜ vastu 78000 krooni väljamõistmiseks.
Kohtuistungi aeg, koht, osalenud isikud
29.10.2007 RO(ik XXX elukXXX), tema esindaja advokaat Gennadi Kull Kostja KÜ ( XXX, mere XXX) esindaja Monika Sulg
Hagi rahuldada. Välja mõista KÜ-lt RO kasuks 78000 krooni. Menetluskulude jaotus Jätta RO menetluskulud KÜ kanda. Menetlusoaline võib taotleda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Menetluslikud asjaolud. RO esitas hagi KÜ vastu, milles palus kohustada kostjat sõlmima hagejaga notariaalselt tõestatud korteri müügileping. Samuti esitas hageja kostja vastu nõude, milles ta palus kostjalt välja mõista 78000 krooni. Kohus liitis 25.01.2007 määrusega hageja nõude 78000 krooni saamiseks tsiviilasjaga, milles hageja nõudis lepingu sõlmimist. (lk 59-60).
Kohtuistungil 29.10.2007 loobus hageja nõudest, milles ta palus kohustada kostjat sõlmima hagejaga notariaalselt tõestatud korteri müügileping ning kohus lõpetas märgitud nõude osas menetluse määrusega 21.11.2007. Hageja nõue, põhjendused 11.12.2001 sõlmisid hageja ja kostja mitteeluruumi müügilepingu. Lepingu järgi pidi kostja müüma mitteeluruumi nr 21, mis asub elamu 3. korrusel ja mille üldpind 16m2. Ostetava ruumi hind oli 78000 krooni, mille hageja on tasunud. Poolte omavaheline leping, mille järgi pidi kostja müüma hagejale ülalmainitud mitteeluruumi, ei olnud sõlmitud notariaalses vormis. Hageja leiab, et 11.12.2001 sõlmitud pooltevaheline leping on tühine, kuna ei ole sõlmitud notariaalses vormis, ja sellel ei ole õiguslikke tagajärgi, mistõttu palub tagastada hagejale kostja poolt alusetult saadud 78000 krooni. Menetluskulud palub jätta kostja kanda (lk 52). Hageja tõendid: leping, tunnistaja C. L ütlused, kirjavahetus kostjaga , plaan, ehitisregistri väljavõte Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata (lk 68). Hageja rahaline nõue on tõendamata, kuivõrd ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks 78000 krooni saanud, menetluskulud palub jätta hageja kanda. Kostja tõendeid ei esitanud. Kohtu põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 11.12.2001 sõlmitud kirjalik leping, mille p 1 järgi ostab RO ja KÜ müüb mitteeluruumi nr 21, mis asub maja 3. korrusel ja mille pind on vastavalt 16m2. Vaidlus puudub ka selles, et tegemist oli vallasasja (ehitise) müügilepinguga, mis pidanuks olema sõlmitud notariaalses vormis. Vaidlusaluse tehingu ajal kehtinud AÕSRS § 13 lg 6 kohaselt peab ehitise või selle osa võõrandamise tehing olema notariaalselt tõestatud. Kuni 1. juulini 2002. a kehtinud TsÜS § 93 lg 3 kohaselt on seaduses või poolte kokkuleppega nõutud tehingu notariaalse tõestuse nõude järgimata jätmise korral tehing tühine. Tühine tehing oli TsÜS § 66 lg 3 järgi kehtetu algusest peale ja sama paragrahvi 4. lõike järgi ei pea tühist tehingut täitma ning § 66 lg 5 järgi peavad tühise tehingu järgi peavad pooled saadu tagastama, selle võimatuse korral aga hüvitama saadu rahas. TsK § 447 lg 1 sätestab, et isik, kes ilma seaduse või tehingiga kindlaksmääratud alusteta omandas vara teise arvel, on kohustutud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Kuivõrd pooltevaheline 11.12.2001 leping on selle vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, ei ole pooltel kohustus seda täita ning pooled peavad saadu tagastama. Esitatud lepingu p 2 kohaselt on R. O lepingus märgitud 78000 krooni KÜ ära tasunud. Kohtus ülekuulatud CL ütlustest, kes oli märgitud lepingu sõlmimise ajal 11.12.2001 juhatuse liige, kinnitas, et R. O tasus 78000 krooni sularahas kahes osas ja seda just selle eest, et hageja pidi ostma ära maja 3. korruse toa nr 21 ning et raha maksmine ühistule toimis just tunnistaja kaudu. Tunnistaja ütles veel, et dokumente korrektselt ei vormistatud. Seega on arusaadav lepingu p 2 märgitu selle kohta, et 78000 krooni mitteeluruumi eest on tasutud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on tõendanud nii tunnistaja C. L kui esitatud lepinguga 11.12.2001, et tema tasus korteriühistule sularahas 78000 krooni lepingus märgitud ostetava mitteeluruumi eest. Asjaolu, et kostja raamatupidamises sellised dokumentaalsed tõendid puuduvad, mis kinnitaks hagejalt raha saamist, ei tähenda seda, et kostja poleks raha saanud. Kuivõrd käesolevas asjas on müügileping e. leping ostuks ja müügiks selle vorminõude rikkumise tõttu tühine ja kuivõrd asjas on tõendatud, et hageja on kostjale üle andnud 78000 krooni tühise müügilepingu järgi, siis on hageja õigustatud nõudma tema poolt üleantu tagastamist. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista hageja poolt tühise tehingu järgi vastavalt TsÜS § 66 lg 5 ja TsK § 447 lg 1 alusel 78000 krooni. Kuivõrd hagi kuulus eelpoolmainitud põhjendustel ja märgitud tõendeid hinnates rahuldamisele, ei pea kohus andma hinnangut hageja
poolt teistele esitatud ja otsuse kirjaladvas osas nimetatud dokumentaalsetele tõenditele, kuivõrd need ei oma tõenduslikku tähendust Kohtukulud Hagi, milles hageja palus tühise tehingu järgi kostjale üleantu tagastamist, on esitatud pärast 01.01.2006, mistõttu kohalduvad menetluskulude jaotamisele alates 01.01.2006 kehtiva menetlusseadustiku sätted. TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud selle kanda, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, jäävad hageja menetluskulud kostja kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.