OÜ VKG Energia hagi J. K.`i ja V. S. vastu krooni nõudes
Kohtuistungite toimumise aeg
24.ja 31. jaanuar 2008.a
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja A. K.; Kostjad J. K. ja V. S..
6 698,40
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista välja J. K.`ilt (isikukood xxx, elukoht xxx) OÜ VKG Energia (registrikood xxx, asukoht xxx) kasuks võlgnevus 3 349 (kolm tuhat kolmsada nelikümmend üheksa) krooni ja 20 senti.
3.Jätta kostja J. K.’i kanda hageja menetluskulud 1⁄2 ulatuses, s.h riigilõiv summas 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni.
4.Lõpetada menetlus OÜ VKG Energia hagis V. S.’ult väljamõistmise osas.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1 (5)
2-07-4681
1.05. veebruaril 2007.a esitatud hagiavalduse kohaselt 19.11.2004.a pöördusid elumajade xxx, omanikud hageja poole ühise avaldusega soojustrassi remontimiseks, mis kuulub nende kaasomandisse ja mille kaudu toimub eelnimetatud majade varustamine soojusenergiaga.
2.Vastavalt kalkulatsioonile nõustusid avalduse esitajad soojustrassi remonditööde teostamisega summas 13 396,66 krooni. Remonttööd teostati korrektselt ja vastavalt tellijate palvele esitas hageja neile arved võrdsetes summades. Majade omanikud tasusid tööde eest osaliselt. Kostjad on jätnud tasumata kokku 6 698,40 krooni.
3.Hageja palus vastavalt VÕS § 76, § 65 lg 1, lg4 välja mõista kostjatelt võlgnevus summas 6 698,40 krooni ja menetluskulud.
KOSTJATE VASTUVÄITED
4.19. märtsil 2007.a esitatud vastuses kostja J. K. ei nõustunud hageja poolt esitatud arvega, leides, et arve on liialt suur. Hagejale esitatud ühisavalduses oli kirjas, et maksmine on garanteeritud, kui pooled nõustuvad kalkulatsiooniga. Kostja esitas hagejale avalduse ümberarvestuse tegemiseks. Kuna tema avaldust ignoreeriti, jättis kostja arvet tasumata. Kostja leidis, et tehtud tööde maksumuse sai hageja ülejäänud omanikelt.
5.Hagiavalduse esitamisest ja kirjalikult vastamise kohustusest teatas kohus V. S.’ule, kuid kostja ei esitanud kohtule kirjalikku vastust hagile.
KOHTUISTUNG
6.Kohtuistungil hageja esindaja jäi hagis esitatud nõuete juurde. Tema seletuste kohaselt on olemas tööde kalkulatsioon, mille kostjad on allkirjastanud. Kostja J. K. ei soovi tasuda tehtud töö eest. Hagejale on arusaamatu kostja 70% soodustuse nõue, kuna teised omanikud tasusid arved täies ulatuses. Hageja koostas kalkulatsiooni ja teostas remonditööd. Kalkulatsioon oli esitatud kostjatele, remonditööde soov tulenes just kostjatelt. Vastuväited kalkulatsioonile esitas kostja 15.12.2004.a, pärast tööde teostamist. Tööd teostati ühe päeva jooksul. Kuna soojustrass on xxx omanike kaasomandis, kalkulatsiooni summa 13 390.66 krooni jaotati nelja omaniku peale võrdselt.
7.Kostja V. Sikk teatas, et võlgnevus on tema poolt tasutud. Kostja eksis ülekandmisel ja tasus raha valele arvele. Hiljem selgus, et raha on hagejale laekunud. Kuna selleks ajaks oli hagi juba kohtusse esitatud, tuli tal tasuda ka riigilõivu.
8.Kostja Juri Kisseljov hagi ei tunnistanud, leides, et kalkulatsioon on ebaõiglane. Kostja on nõus võlgnevuse tasumisega, kui hageja vähendab summat. Kostja arvates peaks õige summa olema ilma käibemaksuta 6 000 krooni, millest ta on nõus tasuma 1⁄4 osa. Kostja väitel ei nõudnud tööd sellist ajakulu, nagu on märgitud kalkulatsioonis. Kostja väitel kestsid remonditööd kokku kolm tundi, kuigi hageja tõendites on märgitud rohkem.
9.Et võimaldada hagejal kostja V. S.’u poolt kohustuse täitmise kontrollimist tegi kohus vaheaja kohtuistungis kuni 31.01.2008.a.
10.Pärast vaheaega hageja loobus kostja V. S. vastu esitatud hagist, kuna kostja on tasunud võlgnevuse summas 3 349,20 krooni ja pool riigilõivust summas 225 krooni. Hageja allesjäänud
2 (5)
2-07-4681 nõudeks on kostja J. K.’ilt võlgnevuse 3 349,20 krooni ja riigilõivu 225 krooni väljamõistmine. Hageja esindaja seletuste kohaselt on tekkinud olukord, kus kolm kaasomanikku on nõustunud tööde teostamisega ja maksumusega. Kostja on unustanud, et töid teostati mitmes kohas. Tegemist on tagasihoidliku kalkulatsiooniga.
11.Kostja V. S. istungijätkule ei ilmunud. Selle asjast ja kohast teatas kohus kostjale allkirja vastu istungi protokollis asja oma kostja osavõtuta arutamise jätkamise hoiatusel (t.lk. 36).
12.Kostja J. K. nõustus menetluse lõpetamisega kaaskostja V. S. suhtes, enda vastu esitatud hagiga nõustus osaliselt.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostjate vastustega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagi kostja J. K. vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, teise kostja suhtes aga tuleb tsiviilasja menetlus lõpetada. Hagi J. K. vastu
14.Viru Maakohtu kinnistusosakonna 03.10.2006.a tõendi kohaselt kuulub kostjale omandiõiguse alusel elamumaa asukohaga xxx (t.lk. 4). Hagiavalduse kohaselt kostja on elumaja xxx omanik. Selle üle kostjal vaidlust ei ole. 19.11.2004.a kostja ja veel kolm Kohtla-Järvel, Sakala tänava elumajade omanikud esitasid hagejale ühise avalduse soojustrassi remontimiseks, kuna nad trassi kaudu soojust ei saa. Avaldajad teatasid, et nad garanteerivad tööde eest tasumise peale eelarve kooskõlastamist (t.lk. 8).
15.Hageja poolt koostatud eelarve kohaselt on soojustrassi remonditööde maksumuseks kokku 13 396.66 krooni, mille hageja jagas avalduse esitanud elumajade omanike vahel võrdselt, s.o summas 3 349.20 krooni (t.lk. 9) ja esitas selle kohta neile arved (t.lk. 5, 7). Kostja ei ole esitatud arvet tasunud, leides, et tööde maht on põhjendamatult suurendatud ning tegelikult pole hageja kalkulatsioonis toodud ulatuses töid teostanud ja kostja ei ole kalkulatsiooni heaks kiitnud. Ülejäänud kolm omanikud on hageja arved täielikult tasunud.
16.Kohustuste tekkimise alused on reguleeritud alates 01.07.2002.a kehtima hakanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §5, mille kohaselt tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Avalduse esitamisega kostja koos teiste omanikega tegi vastavalt võlaõigusseaseaduse (VÕS) §16 lg1 pakkumise (ofert) lepingu sõlmimiseks, millega hageja vastavalt VÕS §20 lg1 nõustus (aktsept). Kostja seletuste kohaselt tellisid nad hagejalt teenuseid sellepärast, et hagejal on kõik vajalik tehnika tööde tegemiseks ja hageja meister oli ainus isik, kes oli võimeline täpselt kindlaks määrama soojustrassi asukohta. Kuna kostja koos teiste omanikega ei ole VÕS §16 lg2 sätestatud korras otse väljendanud, et nad ei loe end hagejale tehtud ettepanekuga seotuks, siis VÕS §20 lg2 ja lg3 alusel oli hagejal võimalik avaldada nõustumist vaikimisi.
17.Kostjal ei ole vaidlust selle üle, et soojustrass kuulub mitte hagejale vaid mitme elumaja kaasomandisse. Kostja ja ka teiste kaasomanike tahteks oli soojustrassi remonditööde tegemine. Nõustudes avaldajate pakkumisega sisuliselt sõlmisid hageja ja elumajade omanikud
3 (5)
2-07-4681 töövõtulepingu. VÕS §635 lg1 alusel töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kuna kostja seletuste kohaselt pärast trassi remontimist toimub elumajade varustamine soojusenergiaga, siis hageja on lepinguga võetud kohustused täitnud.
18.Olukorras, kus enamusel tellijatest ei ole vaidlust hageja poolt tehtud tööde maksumuse üle, ei nõustu kohus kostja vastuväidetega hageja poolt temaga eelarve kooskõlastamata jätmise kohta. Eelarve (venekeeles „smeta“) tähendab enne tööde alustamist koostatud tööde maksumuse kalkulatsiooni. Kuna tööde tegemise käigus võib tööde tegelik maksumus erineda eelarves toodust, siis eelarve ei kujuta ennast tööde lõplikku maksumust. VÕS §637 lg2 alusel kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Enamus tellijatest on hagejale tasu maksnud. Enamuse pool lepingu täitmise tähendab, et hageja tehtud töö ja selle kvaliteet vastab eelarves toodule ja tellijate ootustele ning tasu tööde eest ei ole ülimäära kõrge. Sellepärast asub kohus seisukohale, et hageja poolt nõutud tasu on mõistlik.
19.Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega hageja poolt mehhanismide ja muude tööde tundide suurendamise kohta. Kostja tunnistaja R. R. ütluste tööde teostamise päeval olid keevitajad kohal pärast lõunat, enne lõunat tema tööde teostamist ei näinud. Hiljem nägi, et trass oli lahti kaevatud. (t.lk. 35). Kostja ja tema tunnistaja ei saagi hinnata kui kaua töid teostati, sest hagejal oli õigus arvestada mehhanismide tunnitasu mitte ainult mehhanismi tegelikult töötamise aja eest, vaid ka mehhanismide kohale toimetamise ja kohal seismise eest, samuti kaudsete tööde (pumpade väljalülitamised, vee väljapumpamine, trassi veest tühjendamine, trassi veega täitmine jms.) eest.
20.Kostja on hagi osaliselt, s.o 1 770 krooni (1 500 + 18%) ulatuses õigeks võtnud (t.lk. 33). Samas pole ta selles osas hageja nõuet täitnud ja leiab, et ta peab maksma mitte hagejale vaid teistele tellijatele. Poolte vahelisest lepingust tulenevalt ei ole teised tellijad maksnud hagejale kostja eest. Neil ei tekkinud nõudeõigust kostja vastu, mistõttu ei tekkinud kostjal õigust tasuda hageja asemele teistele tellijatele. Kohus hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab hagi kostja J. K.i vastu 3 349.20 krooni väljamõistmises tuleb rahuldada.
21.Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 450 krooni. Kuna hageja väitel kostja V. Sikk on talle tasunud 1⁄2 riigilõivust summas 225 krooni, TsMS § 162 lg 1 jätab kohus kostja J. K. kanda hageja riigilõiv 1⁄2 osas, s.o 225 krooni. 1⁄2 ulatuses jätab kohus kostja ka muud hageja menetluskulud. Hagi V. Sikk vastu
22.Hageja loobus oma hagiavaldusest kostja V. S. vastu. Kostja J. K. on nõustunud V. S. vastu esitatud hagist loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamisega. V. S. ei ilmunud istungile olles istungijätku ajast ja kohast teadlik. Tema ilmumisel oleks kohtul võimalik teatada talle hagist loobumisest kohtuistungil. Et kostja V. S.’ul oli mõjuv põhjus istungijätkule mitteilmumiseks, pole tuvastatud. Sellepärast vastavalt TsMS §429 lg3 jätab kohus temale hagist loobumisest teatamata ja asub seisukohale, et hagist loobumine ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, mistõttu vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3 võtab loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
4 (5)
2-07-4681
23.Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 kohus on hagejale ja kostja J. K. selgitanud menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses hagist loobumisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi.
24.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.