Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

2-04-385 21.04.2004.a. saabus Narva Linnakohtusse I. P. hagi KÜ P. vastu. Hagiavalduse kohaselt nõudis hageja kostja üldkoosoleku 17.01.2004.a. ja 14.03.2004.a. otsuste kehtetuks tunnistamist. Hagiavaldusest tuleneb, et hageja on KÜ P.liige. 10.02.2004.a. sai hageja kostjalt teatise hoolduse ja kommunaalteenuste eest arvestatud tasu kohta. Teatisest tulenevalt pidi hageja maksma eluruumi remondi eest (vastav teatis on kohtule esitatud, teatisest tuleneb muuhulgas, et korteriomanike 17.01.2004.a. üldkoosolekul võeti vastu otsus uste ja foonilukkude paigutamise kohta. Paigutamine maksab 44368 krooni ning iga korteri kohta on tasumisele kuuluv summa 739,50 krooni). Otsus majandamiskulude tasumise kohta võeti vastu 17.01.2004.a. üldkoosolekul. 10.03.2004.a. sai hageja kutset üldkoosolekule, mis pidi toimuma 14.03.2004.a. Hageja leidis, et kostja on rikus kokkukutsumise ning läbiviimise korda, kuna temale teatati üldkoosoleku toimumisest hilinenult ning üldkoosolek ei olnud kvoorumi puudumise tõttu otsustusvõimeline. Mõlema üldkoosoleku otsusega seoses avaldati, et otsuste sisu ei ole kooskõlas korteriühistuseaduse § 15-1 lg 1 ja põhikirjaga. Üldkoosolek võttis vastu otsuse mille kohaselt pidid korteriühistu liikmed kandma majandamiskulud võrdsetes osades, kuid viidatud seaduse sätte seob majandamiskulude kandmise ulatust vastavusse korteriühistu liikme eluruumi pindala osatähtsusega. Hageja ei saanud kostjalt 17.01.2004.a. üldkoosoleku otsuse kätte, kuigi esitas vastavat nõuet 03.03.2004.a. kostjale saadetud kirjas. Kostja vastus hagiavaldusele Kohtule 26.05.2004.a. esitatud vastuses võttis kostja 14.03.2004.a. üldkoosolekuga seotud nõude õigeks. 17.01.2004.a. üldkoosoleku otsusega seoses leiti, et hageja nõue ei ole argumenteeritud, mistõttu ei saa kostja sellele vastuväiteid esitada. Kostja esitas kohtule 17.01.2004.a. üldkoosoleku protokoll. Kohtuistungi käik 14.11.2007.a. toimunud kohtuistungil selgitas hageja, et ta ei vaidle 17.01.2004 üldkoosoleku otsuseid. 17.01.2004 üldkoosoleku protokollist on näha, et otsust ei ole vastuvõetud, siis ei ole põhjust nõuda selle vaidlustamist. Hageja palus anda talle tähtaeg 1 kuu selleks, et sõlmida kompromissi. Kostja seaduslik esindaja selgitas, et KÜ on nõus sõlmida kompromissi. 17.12.2007.a. teatas hageja kohtule, et kompromissi saavutada ei õnnestunud ja palus asja läbi vaatamise jätkamist kirjalikult. Kostja oli nõus kirjakiku menetlusega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, ära kuulanud poolte seletused, uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi üldkoosoleku 14.03.2004.a otsuse kehtetuks tunnistamises tuleb rahuldada.

2-04-385

TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 loeb kohus tõendiks ka poole seletuse. Hagiavalduses on leitud, et üldkoosoleku otsuse sisu ei ole kooskõlas korteriühistuseaduse § 15-1 lg 1 ja põhikirjaga. Üldkoosolek võttis vastu otsuse mille kohaselt pidid korteriühistu liikmed kandma majandamiskulud võrdsetes osades, kuid viidatud seaduse sätte seob majandamiskulude kandmise ulatust vastavusse korteriühistu liikme eluruumi pindala osatähtsusega. Kohtule on esitatud 2004.a. jaanuari teatis hoolduse ja kommunaalteenuste eest arvestatud tasu kohta, mis tõendab et uste ja foonilukkude paigutamisega seoses tehtud tööd. Paigutamine maksab 44368 krooni ning iga korteri kohta on tasumisele kuuluv summa 739,50 krooni. Esitatud hooneregistri väljavõtte kohaselt erineb aadressil 26. juuli 15 asuvate korterite pindala. Kohus nõustub hagejaga, et otsuse sisu ei vasta korteriühistuseaduse § 15-1 lg 1 nõuetele. Nimelt näeb korteriühistuseaduse § 15-1 lg 1 et majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜ P. põhikiri ei näe ette erandeid viidatud korteriühistuseaduse sättest. Põhikirja artikli 26 lg 4 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid (nn täishooldustasu). Makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnast, v.a. elanike kohta arvestatavad sihtotstarbelised maksed. Antud asjas on tegemist treppikoja ukse ja foonilukku paigaldamisega, mis ei ole elanike arvega seotud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et vastu võetud otsus ei vasta korteriühistuseaduse § 15-1 lg 1. Kooskõlas mittetulundusühingute seaduse § 24 lg 1 tunnistab kohus KÜ Progress 17.01.2004.a. üldkoosoleku seadusega vastuolus oleva otsuse tühiseks. 14.03.2004.a. üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamine on põhjendatud kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 ja 3, kuivõrd kostja võttis kohtule 26.05.2004.a. esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 1 jätab kohus selles osas välja põhjendusi ning toob välja üksnes õiguslikku põhjendust. 14.03.2004.a. koosoleku otsusega seotud nõue on põhjendatud vastavalt korteriühistuseaduse § 15-1 lg 1, mittetulundusühingute seaduse § 18 lg 1, § 20 lg 5, § 21 lg 3. Seega tunnistab kohus KÜ P. 14.03.2004.a. üldkoosoleku otsuse tühiseks. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni

2-04-385 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut enne selle seaduse jõustumist, s.t. enne 01.01.2006.a., alustatud menetluse puhul. Seega tuleb antud asjas juhinduda menetluskulude jaotusel 21.04.2004.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetest. Selle seadustiku § 60 lg 1 sutleneb, et kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõiu summas 120 krooni. Toodud kohtukulu mõistab kohus välja kostjalt hageja kasuks. Otsus on tehtud eeltoodud põhjenduste alusel ja juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1, 3, § 441 lg 1, § 442, § 444 lg 1, § 452 lg 1, § 630 lg 1, § 632 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (01.01.-30.04.2004.a. kehtinud redaktsioon) § 46 p 1, 2, § 60 lg 1.

Natalja Losevtsova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.