Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

Menetluse käik ja avaldaja nõue

Xxxxja Xxxxesitasid 17.08.2017 Tartu Maakohtule avalduse XxxxOÜ (kustutatud) likvideerimiseks ja likvideerija määramiseks. 14.09.2017 edastas Tartu Maakohus seoses kohtualluvusega avalduse Harju Maakohtule. Avalduse kohaselt kustutati osaühing registrist ÄS § 60 lg 3 alusel majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu. Käesolevaks ajaks on ilmnenud, et äriühingul on jaotamata vara – raha pangakontol vähemalt 300 eurot ja väärtpaberikontol 2000 LHV Group aktsiat hetkeväärtusega 21 800 eurot. Määruse põhjendused Avalduse menetlusse võtmine Likvideerimismenetluse läbiviimine ja likvideerija määramine on hagita asi TsMS § 475 lg 1 p 11 kohaselt. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele ja ei esine TsMS §-s 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Avaldajad on avalduselt tasunud riigilõivu 50 eurot. Kohus võtab avalduse menetlusse. Avalduse lahendamine Juhindudes TsMS § 477 lg-st 2, võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Seadus kohtuistungi pidamist ette ei näe. Kohus, vaadanud läbi avalduse ja asjas olevad dokumendid, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Kuna registrist kustutatud äriühingul on vara – 300 eurot pangakontol ning 2000 aktsiat väärtpaberikontol hetkeväärtusega 21 800 eurot, tuleb läbi viia XxxxOÜ likvideerimismenetlus (ÄS § 205). Likvideerimismenetluse läbiviimiseks tuleb määrata likvideerija. Kuna avalduse esitajad olid ka registrist kustutatud osaühingu juhatuse liikmed, puudub vajadus menetlusosalistelt seisukohti avalduse kohta küsida. TsMS § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral (ÄS § 206 lg 3). TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingute likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, üldkoosoleku otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Avaldajad on esitanud taotluse, mille kohaselt paluvad määrata XxxxOÜ likvideerijaks Ott Lepmetsa, kes on 18.09.2017 andnud kohtule kirjaliku nõusoleku likvideerijaks määramiseks. Kohtu hinnangul on Ott Lepmets, kes on advokaat, võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS §-des 209-220.

Juhindudes TsMS § 4772 lg 1 teostab kohus likvideerija üle järelevalvet. Likvideerija peab esitama kohtule aruanded ülesannete täitmise kohta kaks korda aastas – märtsikuu esimeseks tööpäevaks ja septembrikuu esimeseks tööpäevaks. TsMS 606 lg 1 järgi kuulub kohtumäärus täitmisele alates selle kättetoimetamisest juriidilisele isikule. Kuivõrd juriidilist isikut käesoleval juhul ei eksisteeri, toimetab kohus määruse kätte juriidilise isiku viimastele juhatuse liikmete ehk avaldajatele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.