Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Hagi põhjenduste kohaselt oli hageja kostja tütarettevõtja alates 26.08.2002 kuni 12.12.2005, seega oli kostja võlgniku lähikondne PankrS § 117 lg 2 p 4 mõttes. Vastavalt hageja raamatupidamise sularahakulu andmetele on hageja tasunud kostjale ajavahemikul 31.01.2005 kuni 12.12.2005 kokku 470 175,33 krooni Pärna 21 projekti juhtimise ja autorendi eest. Hageja arvates ei ole tegemist reaalselt osutatud teenuste eest esitatud arvete tasumisega. Hagejal ei ole kostjaga sõlmitud lepingut Pärna 21 kinnistute projekti juhtimiseks ega auto registreerimismärgiga xxxxxx kasutamiseks. On alust arvata, et maksed teostati rahaliste vahendite tütarettevõttest emaettevõttesse ümberkandmise eesmärgil. Hagejal ehk tütarettevõttel olid võetud suured hüpoteekidega tagatud finantskohustused AS-ist Hansapank, mille tulemusena tekkisid hagejal vabad rahalised vahendid. Hageja tegeles kuni 2006 kevad-suveni Kuressaares asukohaga Pärna 21 korterite väljaehitamise ja remondiga. Ettevõtte tegevus lõppes 2006 kevadel. Võlgniku makseraskused tekkisid juba 2005 ning tulenevalt PankrS § 113 lg 2 pidi kostja kui hageja lähikondne tehingute tegemise ajal hageja maksejõuetusest teadma. Tunnustatud nõudeid võlgniku pankrotimenetluses on summas 4 759 252,51 krooni. Hageja palus tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks rahaliste kohustuste täitmised summas 470 175,33 krooni, mõista kostjalt välja hageja kasuks 470 175,33 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Pankrotiseaduse kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga tahtlikult võlausaldajate huve. Ajavahemikus 26.08.2002 kuni 12.12.2005 kuulus hageja äriühinguna tervikuna kostjale, seega oli hageja kuni märgitud ajani (kõigi arvete esitamise aeg) kostja tütarettevõtjaks ÄS § 6 sätestatud tähenduses. Kostja tegevust juhtisid otseselt samad isikud, kes juhtisid ka samal ajal hageja tegevust ning hiljem juhtis hageja tegevust sisuliselt kostja tegevjuht John Gösta Worsoe, kellele kuulub siiani pool kostja aktsiatest. Pärast lähikondsuse tuvastamist lasub tõendamiskoormus kostjal. Hageja on tõendanud, et raha on hageja kassast välja makstud ja väljamakstud raha on saanud hageja omanik e kostja. Juhindudes ÄS § 6 ja PankrS § 117 lg 2 p 2 palus hageja lugeda hageja ja kostja lähikondseteks. Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja ei ole tõendanud, et ta üleüldse on kostjale rahalisi kohustusi täitnud. Kostja vaidlustas hageja väited, et arvetega 001-005 on kostja hagejalt arvetel märgitud summasid saanud. Kostja pangakonto 2005 aasta tehingute väljavõttest nähtub, et hageja ei ole nimetatud arveid tasunud, samuti ka mitte sularahas. Arvetele 004 ja 005 on kostja nimel alla kirjutanud M. Kasin. Alates 19.04.2005 puudus M. Kasinal esindusõigus kostja nimel tehingute ja toimingute tegemiseks, mistõttu peale 19.04.2005 kostja nimel tehtud tehingud TsÜS § 128 ja 129 alusel tühised. Kostja ei ole kunagi hagejalt arvete 006 kuni 012 märgitud summasid saanud. Nendele arvetele on kostja nimel alla kirjutanud K.Kongas, kes ei olnud kostja juhatuse liikmeks juba alates 19.04.2005, mistõttu ei olnud ta ka õigustatud hageja nimel arveid väljastama ega raha vastu võtma. Ka ülejäänutest hagiavaldusele lisatud dokumentidest ei nähtu, et kostja oleks hagejalt hagis väidetud summasid otseselt või kaudselt vastu võtnud. Kostja leidis, et käesoleval ajal ei ole kostja hageja lähikondne – osakud müüdi maha 2005 augustis.

Maakohtu otsus 2(5)

02.07.2007 otsusega jättis Pärnu Maakohus hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda. Hageja on väitnud, et ta on maksnud kostjale 31.01.2005, 28.02.2005, 31.03.2005, 30.04.2005 ja 31.05.2005 kogusummas 408 523,63 krooni. Tõendina esitatud arvetega 001 kuni 005 ei saa tõendada hageja oma rahaliste kohustuste täitmist, kuivõrd arvete kohaselt kuuluvad arved tasumisele alles 7 päeva jooksul ning ülekandega kostja pangakontole. Kostja pangakonto 2005 tehingute väljavõttest nähtub, et hageja ei ole arveid 001 kuni 005 tasunud. Hageja ei ole neid arveid kostjale tasunud ka sularahas. Kostjale raamatupidamisteenust osutav Aaberg Konsultatsioonid OÜ kinnitab, et kostja raamatupidamises puuduvad andmed ja dokumendid selle kohta, et AS Sworve kassasse või pangakontole oleks 2005 aastal WMB Investeeringute OÜ-lt laekunud raha. 30.04.2005 ja 31.05.2005. arvetele 004 ja 005 on kostja nimel alla kirjutanud M. Kasin. Kostja 19.04.2005 nõukogu otsuse kohaselt kutsuti M. Kasin kostja juhatusest tagasi. Seega puudus M. Kasinal esindusõigus kostja nimel tehingute ja toimingute tegemiseks. Eelnimetatust tulenevalt on M. Kasina poolt peale 19.04.2005 kostja nimel tehtud tehingud TsÜS § 128 ja 129 alusel tühised. Hageja on väidetavalt maksnud 30.06.2005, 31.07.2005, 31.08.2005, 30.09.2005, 31.10.2005, 30.11.2005 ja 12.12.2005 kostjale kogusummas 61 651,60 krooni. Arvetele 006-012 on tehtud märge sularaha maksmise kohta. Teoreetiliselt võiksid sellised arved olla tõendiks sularahatehingute toimumise kohta nn. dokument makse vastu põhimõttel. Lisaks on arvetele 006 kuni 012 kostja nimel alla kirjutanud K. Kongas, kes ei olnud kostja juhatuse liikmeks juba alates 19.04.2005. K. Kongas ei olnud õigustatud hageja nimel arveid väljastama ega raha vastu võtma. Seega ei tähenda K. Kongase poolt võimalik raha vastuvõtmine seda, et raha oleks vastu võtnud kostja. Äriregistri teabesüsteemi väljatrükist nähtuvalt oli K. Kongas sellel ajal hageja juhatuse liikmeks, mistõttu pidi hageja väga hästi teadma, et K. Kongasel puudub õigus teha kostja nimel tehinguid ja võtta raha vastu. WMB Investeeringute OÜ kassa väljaminekuorderite nr 17 ja 20 kohaselt maksis hageja vastavalt 31.05.2005 ja 30.06.2005 oma kassast välja kogusummas 416 943,44 krooni. Orderitelele on märgitud, et raha võttis vastu AS Sworve juhatuse liige M. Kasin ning orderid on allkirjastanud M. Kasin. Samas on AS Sworve nõukogu 19.04.2005 otsusega M. Kasin AS Sworve juhatusest tagasi kutsutud. Seega puudus M. Kasinal õigus AS Sworve nimel raha vastu võtta ning vastavad tahteavaldused on TsÜS § 128 ja 129 alusel tühised. WMB Investeeringute OÜ kassa väljaminekuorderite nr 27, 34, 44, 49, 56 ja 66 kohaselt maksis hageja vastavalt 31.07.2005, 31.08.2005, 30.09.2005, 31.10.2005, 30.11.2005 ja 12.12.2005 oma kassast välja kogusummas 53 231,90 krooni. Orderitele on märgitud, et raha võttis vastu K. Kongas ning orderid on allkirjastanud K. Kongas. Kuna K. Kongas ei olnud alates 19.04.2005 kostja juhatuse liige, siis ei olnud raha vastuvõtjaks AS Sworve. Tsiviilasjast 2-06-1261 nähtub, et K. Kongase uuesti valimine 25.11.2005 AS Sworve juhatuse liikmeks on tühine. PankS § 117 lg 2 p 2 on juriidilisest isikust võlgniku lähikondseks juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest. Kuivõrd kostjale kuulus rohkem kui 1/10 hageja osadega määratud häältest kuni 3(5)

2005 aasta lõpuni jättis kohus jättis kohus rahuldamata hageja nõude tunnistada pooled lähikondseteks. Apellatsioonkaebus Apellant palub tühistada Pärnu Maakohtu 02.07.2007 otsuse ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellant on seisukohal, et esimese astme kohus on rikkunud TsMS § 435 lg 1 tulenevat kohtuotsuse tegemise kohustust siis, kui asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis ja TsMS § 436 lg 1 tulenevat kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Kohus jagas asja lahendamisel ebaõigesti poolte vahelise tõendamiskoormuse, jättis põhjendamatult tähelepanuta apellandi esitatud taotluse tõendite kogumiseks ja sisuliselt lahendamata apellandi taotluse apellandi ja vastustaja lähikondseteks tunnistamiseks ning tugines kohtuotsuses esitatud otsustuse tegemisel ebapiisavale tõendile. Vastus apellatsioonkaebusele Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg.6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks kaebusele märgib kolleegium, et hagi näol on tegemist rahalise kohustuse täitmise ehk soorituse tagasivõitmisega, millist nõuet reguleerib PankrS § 113 lg.1 p.3 ja mille kohaselt kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõetuks kohustuse täitmise tõttu. Nimetatust nähtub, et lähikondsest kostjal lasub hagile vastuvaidlemisel tõendamiskoormus üksnes asjaolu suhtes, et võlgnik ei olnud rahalise kohustuse täitmise ajal maksejõuetu ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. Mis puutub soorituse enda toimumise suhtes, siis selles osas kehtib üldine tõendamiskoormuse jaotuse reegel, s.o. TsMS § 230 lg.1, mille kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega ei ole apellatsioonkaebuse väide kohtu poolt tõendamiskoormuse ebaõige jaotamise suhtes õige ega põhjendatud. Maakohus tuvastas, et hageja kassa väljaminekuorderite kohaselt perioodil 31.05.2005 kuni 12.12.2005 hageja kassast sularaha saanud isikud ei olnud kostja juhatuse liikmed ja neil puudus õigus kostja eest sooritust nõuda ja seda vastu võtta. Seega kostja nimelt hagejale esitatud arved ja väljamaksuorderid ei tõenda, et kostja oleks hagejalt hagis näidatud sooritust saanud. Apellatsioonkaebuses ei vaidlustada kohtuotsuses tuvastatud asjaolu, mille kohaselt arvetele alla kirjutanud ja orderitel vastuvõtjana märgitud isikud ei olnud kostja esindajad. Kolleegium möönab, et kui arvete alusel sularaha vastuvõtnud isikud oleksid saadud raha kostjale üle andnud, saaks sooritust lugeda teostatuks kostjale käsundita asjaajamise sätete kaudu. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja ei ole tõendanud seda, et sularaha hagejalt saanud 4(5)

isikud oleksid saadud raha kostjale üle andnud. Hageja selle kohta tõendeid ei esitanud, samas kui kostja esitas hageja seda väidet ümberlükkavad tõendid: kostjale raamatupidamisteenust osutanud Aaberg Konsultatsioonid OÜ õiendi, mille kohaselt kostja raamatupidamises puuduvad andmed ja dokumendid selle kohta, et kostja kassasse või pangakontole oleks 2005.a. hageja poolt laekunud raha, samuti kostja konto väljavõtte. Maakohus on jätnud ilma põhjendust näitamata rahuldamata hageja taotluse koguda tõend: nõuda kostjalt välja raamatupidamise rahavoogude aruande. Sellele taotlusele vaidles vastu kostja põhjendusega, et rahavoogude aruanne ei näita seda, kellelt raha laekus. Tõendi kogumise taotluse rahuldamata jätmine ilma põhjendusi esitamata on vastuolus TsMS §-ga 238 lg.4, mille kohaselt peab kohus tõendi vastuvõtmisest või tõendi kogumisest keeldumise kohta tegema põhjendatud määruse. Samas ei anna nimetatud rikkumine iseenesest alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kuivõrd hageja ei ole menetluse jätkudes apellatsioonikohtus kasutanud oma TsMS §-st 652 lg.3 p.2 tulenevat õigust ega taotlenud apellatsioonkaebuses ringkonnakohtul nimetatud tõend välja nõuda koos põhistusega tõendi asjakohasusest. Mis puutub sellesse, et maakohtu ei võtnud selget seisukohta kostja hageja lähikondseks tunnistamise küsimuses, siis leiab kolleegium, et hagi rahuldamata jätmisel seetõttu, et soorituse tegemine kostjale ei ole tõendatud, ei ole see enam vajalik. Kolleegiumil ei ole kahtlust, et väljamaksete tegemise ajal oli kostja hageja ainuosanik ja seeläbi lähikondne (seda tõendab äriregistri kaardi väljavõte). Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jääb apellatsioonimenetluse kohtukulu hageja kanda.

Tiit Kollom

Ulvi Loonurm

Ülle Jänes

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.