Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

1(9)

2-07-8392

ASJAOLUD; HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUS

09.03.2007.a. esitas hageja maakohtule hagi AS Sworve (kostja) vastu rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmiseks ja 470 175.33 krooni väljamõistmiseks pankrotivarasse. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt:

Arve nr Selgitus Pärna 21 projektijuhtimine 08.31.01.2005 a. 001 09.2004., autorent Pärna 21 projektijuhtimine 10.28.02.2005 a. 002 11.2004., autorent Pärna 21 projekti juhtimine 31.03.2005 a. 003 12.2004.- 01.2005, autorent Pärna 21 projektijuhtimine 02.30.04.2005 a. 004 03.2005., autorent Pärna21 projektijuhtimine 04.31.05.2005 a. 005 05.2005., autorent

Summa 82 356,94 82 751,69 80 000,00 80 000,00 83 415,10

30.06.2005 a. 006

Autorent, 128 AOV

8 419,70

31.07.2005 a. 007

Autorent, 128 AOV

10 409,65

31.08.2005 a. 008

Autorent, 128 AOV

11705,10

30.09.2005 a. 009

Autorent, 128 AOV

8 448,4$

31.10.2005 a.010

Autorent, 128 AOV

9 325,55

2(9)

2-07-8392 30.11.2005 a.011

Autorent, 128 AOV

7 180,70

12.12.2005 a. 012

Autorent, 128 AOV

6 162,45

KOKKU:

470'175,33

Arvete makseviisiks on väljamaks kassast. Arvete number 001, 002, 003, 004, 005, 006, 007, 008, 009, 010, 011 ja 012 koopiad on toodud avalduse lisades nr 3-14. Hageja arvates ei ole tegemist reaalselt osutatud teenuste eest esitatud arvete tasumisega, kuna Kostja ei tegelenud Hagejale kuulunud kinnistutel asukohaga Pärna tn 21 projekti juhtimisega, samuti ei ole autorendi teenuste osutamine Kostja tegevusala. Kostja põhitegevusalaks on Äriregistri andmetel kinnisvara arendus ja müük; samuti võib Kostja tegutseda kaubandusliku vahendustegevuse, ekspordi-impordi, investeerimisalase tegevuse, investeeringute haldamise ja investeerimiskonsultatsioonide alal. Hagejal ei ole Kostjaga sõlmitud lepingut Pärna tn 21 kinnistute projekti juhtimiseks ega auto registreerimismärgiga xxxxxx kasutamiseks. Hagejal on alust arvata, et teostatud maksed olid alusetud ning teostatud rahaliste vahendite tütarettevõttest ema-ettevõttesse ümberkandmise eesmärgil. Hagejal ehk tütarettevõttel olid võetud suured hüpoteekidega tagatud finantskohustused AS-ist Hansapank, mille tulemusena tekkisid Hagejal vabad rahalised vahendid. Vastavalt Hageja endise juhatuse liikme poolt esitatud andmetele ning Hageja endise ajutise pankrotihalduri Terje Eipre poolt kohtule 28.08.2006. a. esitatud aruandele võlgniku majandusliku seisukorra kohta (aruande koopia - lisa nr 15) tegeles Hageja kuni 2006. a.kevad-suveni Kuressaares asukohaga Pärna 21 korterite väljaehitamise ja remondiga. 2004. aastal omandatud katusekorterid oli Hagejal plaanis välja ehitada ja kasuga edasi müüa. Paraku tekkisid probleemid ja vaidlused ehitajatega, mille tõttu hakkas töö venima ning kallines oluliselt. Lõpuks jõudis äriühing olukorda, kus tal puudusid käibevahendid ja ei olnud võimalik leida enam lisainvesteeringuid. Seega oli tekkinud olukord, kus puudusid vahendid projekti lõpetamiseks ning samuti olemasolevate võlgade tasumiseks. Võlgniku juhatuse liige oli seisukohal, et võlgniku ettevõte on maksejõuetu ja tuleb välja kuulutada WMB Investeeringute OÜ pankrot. Ettevõtte tegevus lõppes 2006. a. kevadel. Sellest tulenevalt tekkisid võlgniku makseraskused juba 2005. aastal ning tulenevalt PankrS § 113 lg-st 2 võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta sellest teadis. Seega pidi Kostja kui Hageja lähikondne tehingute tegemise ajal Hageja maksejõuetusest teadma. Käesolevaks ajaks on võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõudeid summas 4 759 252,51 krooni (nõuete kaitsmise koosoleku protokoll koos tunnustatud nõuete nimekirjaga — lisa nr 16). Lähtudes PankrS § 118 lg-st 1 toimub tagasivõitmine hagi esitamisega kohtule. Sellest tulenevalt ja tuginedes PankrS § 109 lg-le 1; § 110 lg 1 p-le 2; § 113 lg 1 p-le 3 ja § 113 lg-le 2; § 117 lg 1 p-le 2; § 118 lg-le 1; TsMS § 363 lg 1 p-st 4 , §-st 378 § 403 lg-st 1 palub hageja: 1. tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks rahaliste kohustuste täitmised summas 470 175,33 Eesti krooni; 2. mõista Kostjalt välja Hageja kasuks 470 175,33 Eesti krooni; 3. jätta kõik menetluskulud Kostja kanda; 07.05.2007.a. esitas hageja taotluse hageja ja kostja lähikondseteks tunnistamiseks /t.l. 98101/. Kostja esitatud vastuväiteid arvesse võttes selgitab Hageja järgnevalt, et: 1) kuna Meelis Kasin ́a ja Kuno Kongas ́e juhatuse liikme volitused kehtisid kuni 02.05.2005. a., siis on arved 001, 002, 003 ja 004 allkirjastatud arvete väljaandmiseks õigustatud isikute poolt (summas 325 108,63 Eesti krooni);

3(9)

2-07-8392 2) kuna Kuuno Kongas ́e volitused juhatuse liikmena algasid uuesti 07.12.2005. a. ning kestsid kuni 12.01.2007. a., siis on arve 012 allkirjastatud arve väljaandmiseks õigustatud isiku poolt (summas 6 162,45 Eesti krooni). Hageja toonitab, et muuhulgas tuleb arvestada seda, et Hageja ja Kostja olid pikka aega lähikondsed pankrotiseaduse mõttes (kuni 12.12.2005. a.) ning Hageja ja Kostja juhtorganite pidevate mahhinatsioonide tõttu on Hageja võlausaldajad jäänud põhimõtteliselt ilma väga suurtest summadest. Kostja on asunud positsioonile, kus Kostja rõhub ainuüksi Hageja ning Hageja juhtorganite pahatahtlikkusele, seda mainimata, et samad isikud olid ka Kostja juhatuses (alates 2002. aastast). Kõik Kostja väited on taandatud väidetele, et juhatuse liige Kuno Kongas ning nii juhatuse liige kui ka aktsionär Meelis Kasin on kõigis Kostja probleemides süüdi ning kannatanuks on eelkõige Kostja praegune juhatuse liige John Gösta Worsoe, kes ei ole suvatsenud Eestis Kostja tegevust juhtida. Hageja palub kohtul käesolevaga tähelepanu pöörata järgmistele asjaoludele: 1) tsiviilasjas 2-06-1261 tehtud kohtulahendis on märgitud, et kostja ja kolmas isik (vastavalt AS Sworve ja Meelis Kasin) võtavad eelmenetluses hagi õigeks ega vaidle sellele vastu. Märgitud kohtuasjas esitas John Gösta Worsoe hagi Kostja vastu aktsionäride erakorralise üldkoosoleku otsuste ja nõukogu otsuste tühisuse tunnustamiseks. Hageja arvates on taoline suhtumine K. Kongas ́e (oli asjas AS Sworve seaduslik esindaja) ja M. Kasin ́a poolt imelik, kuna nimetatud asjas hagi rahuldamine tähendab seda, et nüüd võib John Gösta Worsoe nende vastu Kostja esindajana kahju hüvitamise nõude esitada, mida nimetatud isik aga tänaseni millegipärast teinud ei ole. John Gösta Worsoe ei ole kahju hüvitamise hagi Kostja nimel esitanud sellepärast, et temale ei olegi kahju tekitatud. Nüüd, kus Kostja juhtorgani liikmed on Hageja rahalised vahendid Kostja kaudu omastanud, on Kostjal tõesti mõistlik toetuda sellele, et juhtorgani liikmetel ei olnud Kostja suhtes esindusõigust või arvetel märgitud raha ei ole tegelikult laekunud. Hageja peab oluliseks märkida, et Kostja juriidilise isikuna on samas ulatuses Hagejaga vastutav Hageja võlausaldajate varaliste huvide kahjustamise eest, kuna just Kostja juhtorganite liikmete kui ka Kostja aktsionäride (sh John Gösta Worsoe) pahatahtlik hoolimatus on taolise olukorra tekitanud; 2) Kostja poolt esitatud konto väljavõttelt nähtub, et terve 2005. aasta jooksul on Kostja kontol üsna vähe raha liikunud. Märgitud asjaolu on imelik, kuna Kostja palgal on kolm nõukogu liiget ja audiitor. Seega tekib küsimus, miks varatul äriühingul on siiani nõukogu ja audiitor, kui juba ammu kasumlikku majandustegevust ei toimu. Hoopis lihtsam oleks olnud Kostjal oma tegevus lõpetada või vajadusel aktsiaselts ümber kujundada osaühinguks, millel pole ei audiitori ega nõukogu olemasolu nõuet. Ebaselge on ka see, miks ei esita Kostja juhatuse liige pankrotiavaldust, eelkõige arvesse võttes seda, et Hagejale teadaolevalt puudub Kostjal vara ning Kostja juhatuse liikmel on seega äriseadustikust tulenevalt pankrotiavalduse esitamise kohustus või aktsionäride üldkoosoleku kokku kutsumise kohustus, olenevalt Kostja varalisest seisust; 3) Kostja on vastuses märkinud, et arvetele nr 005-011 ei olnud ei Kuno Kongas ́el ega Meelis Kasin ́al alla kirjutamise õigust. Hageja Kostja väitele vastu ei vaidle, sest tõesti arvete väljastamise hetkel ei olnud kumbki Kostja juhatuse liikmeks. Vastuväite puudumisele vaatamata tekib küsimus, kuidas sai Kostja lubada enda nimele arvete kirjutamist ning nende tasumist isikute poolt, kellel selleks volitusi polnud. Taoline tegevus osutus võimalikuks seetõttu, et osade arvete esitamise hetkel juhatuse liikmeks olnud John Gösta Worsoe ei tundnud kas huvi selle vastu, mis tema poolt juhitavas äriühingus tegelikult toimub või oli tegelikkuses Kuno Kongasel ja Meelis Kasin'al John Gösta Worsoe heakskiit või volitus olemas. Eeltoodust lähtuvalt on John Gösta Worsoe võimaldanud Hageja võlausaldajate varaliste huvide kahjustamise olulises ulatuses, kuna ta ei ole täitnud juhatuse liikme hoolsuskohustust;

4(9)

2-07-8392 4) pankrotiseaduse kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga tahtlikult võlausaldajate huve. Ajavahemikus 26.08.2002. a. kuni 12.12.2005. a. kuulus Hageja äriühinguna tervikuna Kostjale, seega oli Hageja kuni märgitud ajani (kõigi arvete esitamise aeg) Kostja tütarettevõtjaks ÄS §-is 6 sätestatud tähenduses. Kostjale kuulus valitsev mõju Hageja üle ning Kostja tegevust juhtisid otseselt samad isikud, kes juhtisid ka samal ajal Hageja tegevust ning hiljem (pärast 02.05.2005. a.) juhtis Hageja tegevust sisuliselt Kostja tegevjuht John Gösta Worsoe, kellele kuulub saani pool Kostja aktsiatest, seega sai Kostja omal vabal valikul otsustada, mil viisil või mis ajahetkel ta Hageja maksed vastu võtab. Hageja rõhutab, et pärast lähikondsuse tuvastamist lasub tõendamiskoormus Kostjal ning seda eelkõige juba seetõttu, et Hagejal puudub võimalus raha kättesaamist tõendada. Hageja on tõendanud, et raha on Hageja kassast välja makstud ning see on piisav, asjaolusid arvestades, väitmaks, et Hageja kassast väljamakstud raha on saanud Hageja omanik e Kostja. Hageja rõhutab, et Kostja on raha mittesaamist puudulikult tõendanud, kuna Kostja ei ole esitanud kohtule rahavoogude aruannet ning Kostja kassat puudutavaid dokumente ja muid dokumente, mis võimaldaksid Kostjal oma väiteid tõenditega tagada. Ilma nimetatud tõendeid esitamata puudub alus hagi rahuldamata jätmiseks, kuna Kostja esitatud tõendid Hageja väiteid ümber ei lükka (st arvele märgitud raha maksmise viis ei kohusta teist poolt ettekirjutatud viisi järgima, seega on kõik maksed esitatud arvete alusel tehtud sularahas, kuna maksete sooritajad ei tahtnud jätta raha laekumisest Kostjale füüsilist tõendit). Vastavalt PankrS § 110 lõikele 3 võlgniku lähikondsuse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. PankrS §110 1glp2jap3 sätestavad, et kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve ning tehingu, mis oli tehtud enne ülalkirjeldatud tähtaja algust, kui tehing tehti kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve ning tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas sellega võlausaldajate huve. Vastavalt PankrS § 117 lg 2 punktile 2 on juriidilisest isikust võlgniku lähikondseks juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest. Kuna arvete esitamise kestel kuulus Hageja äriühinguna Kostjale, siis on Hageja ja Kostja lähikondsus ilmselge. Pankrotiseadusest ja äriseadustikus sätestatust tulenevalt tuleb Hageja ja Kostja tunnistada lähikondseteks, kuna Kostjale kuulus kuni 2005. aasta lõpuni rohkem kui 1/10 Hageja osadega määratud häältest. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes ÄS §st 6 ja PankrS § 117 lg 2 punktist 2 palub hageja lugeda Hageja ja Kostja lähikondseteks, kuna Kostja puhul on tegemist Hageja pikaajalise ainuosanikuga.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista hagiavalduse nõudeid. Hagi tuleb jätta kostja arvates rahuldamata. Kostjal on hagiavaldusele järgmised vastuväited:

5(9)

2-07-8392

6(9)

2-07-8392

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 06.06.2007.a. määrusega määras kohus käesolevas asjas poolte soovil kirjaliku menetluse ja kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 2.juuli 2007 /t.l. 110/. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hageja hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Hagiavaldusega nõuab hageja, et kohus tunnistaks PankrS § 113 lg 1 p 3 alusel kehtetuks hageja rahaliste kohustuste väidetavad täitmised kostja ees ning kohustaks kostjat PankrS § 119 lg 1 alusel tagastama rahaliste kohustuste väidetavate täitmiste tulemusena saadu. Kohus nõustub kostjaga selles, et kõnealuse nõude esitamisel peab hageja esmalt tõendama seda, et ta üleüldse on kostjale rahalisi kohustusi täitnud. Kostja osundab õigesti, et vastavad hagi aluseks olevad asjaolud on aga hageja poolt veenvalt tõendamata. Hageja on hagiavalduses väitnud, et ta maksis 31.01.2005, 28.02.2005, 31.03.2005, 30.04.2005 ja 31.05.2005.a kostjale vastavalt 82 356.94, 82 751.69, 80 000, 80 000 ja 83 415.00 krooni. Kostja on vaidlustanud nimetatud väited, kuivõrd kostja ei ole hagejalt neid summasid mitte kunagi saanud. Hageja on ülalmärgitud summade maksmise tõendamiseks esitanud kostja arved nr 001 kuni 005 /t.l. 14-18, hagiavalduse lisad 3 - 7). Kostjal on õigus selles, et nende arvetega ei saa hageja tõendada oma rahalise kohustuse täitmist, kuivõrd arvete kohaselt kuuluvad arved tasumisele alles 7 päeva jooksul ning ülekandega kostja pangakontole. Seega ei ole eelnimetatud arveid väljastatud hageja rahaliste kohustuste täitmise vastu, mistõttu ei saa need arved hageja rahalise kohustuse täitmist tõendada. Kostja pangakonto 2005.a tehingute väljavõttest /t.l. 79-80, 115-117/ nähtub, et hageja ei ole arveid nr 001 kuni 005 tasunud. Hageja ei ole neid arveid kostjale tasunud ka sularahas. Kostjale raamatupidamisteenust osutav Aaberg Konsultatsioonid OÜ kinnitab, et kostja raamatupidamises puuduvad andmed ja dokumendid selle kohta, et AS Sworve kassasse või pangakontole oleks 2005.a. WMB Investeeringute OÜ-lt laekunud raha /t.l. 114/. 30.04.2005 ja 31.05.2005. arvetele nr 004 ja 005 on kostja nimel alla kirjutanud Meelis Kasin /t.l. 81-86-allkirjanäidised/. Kostja 19.04.2005.a nõukogu otsuse kohaselt kutsuti Meelis Kasin 19.04.2005.a kostja juhatusest tagasi /t.l. 87/. Seega alates 19.04.2005.a puudus Meelis Kasinal esindusõigus kostja nimel tehingute ja toimingute tegemiseks. Eelnimetatust tulenevalt on Meelis Kasina poolt peale 19.04.2005.a kostja nimel tehtud tehingud TsÜS § 128 ja 129 alusel tühised, mistõttu ei saa nendest kostjale tuleneda õiguslike tagajärgi. Hageja on hagiavalduses väitnud, et ta maksis 30.06.2005.a, 31.07.2005.a, 31.08.2005.a, 30.09.2005.a, 31.10.2005.a, 30.11.2005.a ja 12.12.2005.a kostjale vastavalt 8 419.70, 10 409.65, 11 705.10, 8448.45, 9325.55, 7180.70, 6162.45 krooni. Kostja vaidleb ka sellele vasu, väites et ei ole hagejalt neid summasid mitte kunagi saanud. Hageja on ülalmärgitud summade maksmise tõendamiseks esitanud kostja nimel väljastatud arved nr 006, 007, 008, 009, 010, 011 ja 012 (t.l. 19- 25, hagiavalduse lisa 8 - 14). Kuivõrd arvetele on tehtud märge sularahas maksmise kohta, siis nõustub kohus kostjaga, et teoreetiliselt võiksid sellised arved olla tõendiks sularahatehingute toimumise kohta nn. dokument makse vastu põhimõttel.

7(9)

2-07-8392

Samas on hageja jätnud tähelepanuta, et arvetele nr 006 kuni 012 on kostja nimel alla kirjutanud Kuno Kongas (t.l. 81-86— allkirjanäidised). Kuna Kuno Kongas ei olnud kostja juhatuse liikmeks juba alates 19.04.2005.a (t.l. 87-90), siis ei olnud Kuno Kongas õigustatud hageja nimel arveid väljastama ega raha vastu võtma. Eelnimetatust tulenevalt on Kuno Kongase poolt kostja nimel tehtud tehingud TsÜS § 128 ja 129 alusel tühised, mistõttu ei saa nendest kostjale tuleneda õiguslike tagajärgi. Seega ei tähenda Kuno Kongase poolt võimalik raha vastuvõtmine seda, et raha oleks vastu võtnud kostja. Kuno Kongas ei ole vaidlusalusalust summat mitte kunagi kostjale üle andnud. Hagiavalduse lisaks 2 olevast äriregistri teabesüsteemi väljatrükist /t.l. 12-13/ nähtuvalt oli Kuno Kongas sellel ajal hageja juhatuse liikmeks, mistõttu pidi hageja väga hästi teadma, et Kuno Kongasel puudub õigus teha kostja nimel tehinguid ja võtta raha vastu. Hageja poolt esitatud WMB Investeeringute OÜ kassa väljaminekuorderite nr 17 ja 20 /t.l. 121-122/ kohaselt maksis hageja vastavalt 31.05.2005 ja 30.06.2005 oma kassast välja 82 356.94 kr ja 334 586.50 krooni. Nimetatud orderitelele on märgitud, et raha võttis vastu AS Sworve juhatuse liige Meelis Kasin ning orderitele on alla kirjutanud Meelis Kasin. Samas on AS Sworve nõukogu 19.04.2005.a. otsusega Meelis Kasin AS Sworve juhatusest tagasi kutsutud 19.04.2005.a. /t.l. 87/. Äriregistri teabesüsteemi väljavõtte kohaselt registreeris äriregister Meelis Kasina juhatuse liikme volituste lõppemise 02.05.2005.a. /t.l. 88-89/. Seega osundab kostja õigesti, et Meelis kasinal puudus õigus 31.05.2005.a. ja 30.06.2005.a. AS Sworve juhatuse liikmena esineda ning AS Sworve nimel raha vastu võtta ning vastavad tahteavaldused on TsÜS § 128 ja 129 alusel tühised. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et Meelis Kasin oleks nimetatud summad AS-ile Sworve üle andnud. WMB Investeeringute OÜ kassa väljaminekuorderite nr 27, 34, 44, 49, 56 ja 66 /t.l. 123- 128/ kohaselt maksis hageja vastavalt 31.07.2005, 31.08.2005, 30.09.2005, 31.10.2005, 30.11.2005 ja 12.12.2005 oma kassast välja 10 409.65 kr; 11 705.10 kr, 8448.45 kr, 9325.55 kr, 7180.70 kr ja 6162.45 krooni. Nimetatud orderitele on märgitud, et raha võttis vastu Kuno Kongas ning orderitele on alla kirjutanud Kuno Kongas. Kostja väitel ei ole raha vastuvõtjaks olnud AS Sworve ning Kuno Kongas ei ole raha vastu võttes tegutsenud AS Sworve nimel. Seda enam, et AS Sworve nõukogu 19.04.2005.a. otsusega kutsuti ka Kuno Kongas AS Sworve juhatusest tagasi 19.04.2005.a. ning äriregistri teabesüsteemi väljavõtte kohaselt registreeris äriregister Kuno Kongase juhatuse liikme volituste lõppemise 02.05.2005.a. /t.l. 87, 88-89/. AS Sworve 25.11.2005.a. nõukogu otsusest /t.l. 90/ ja Pärnu Maakohtu 17.11.2006.a. otsusest tsiviilasjas nr 2-06-1261 nähtub, et Kuno Kongase uuesti valimine 25.11.2005.a. AS Sworve juhatuse liikmeks on tühine ning seega TsÜS § 84 lg 1 alusel kehtetu algusest peale. Kostja märgib õigesti, et seega puudus Kuno Kongasel õigus 31.07.2005, 31.08.2005, 30.09.2005, 31.10.2005, 30.11.2005 ja 12.12.2005 AS Sworve nimel esineda ning AS Sworve nimel raha vastu võtta. Vastavad tahteavaldused on TsÜS § 128 ja 129 alusel tühised. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et Kuno Kongas oleks nimetatud summad AS-ile Sworve üle andnud. Kohus nõustub kostjaga selles, et eelnimetatud kassa väljaminekuorderid nr 27, 34, 44, 49, 56 ja 66 ei tõenda asjaolu, et hageja on ülalmärgitud summas kostjale tasunud ning et kostja oleks need summad kätte saanud. Äramärkimist väärib siinkohal ka asjaolu, et Kuno Kongas oli samal ajal hageja juhatuse liikmeks, kes tegi hageja nimel väljamakseid ning siis sellest tulenevalt pidanuks hagejale teada olema, et Meelis Kasinal ja Kuno Kongasel ei olnud õigust AS Sworve nimel esineda ning AS Sworve nimel raha vastu võtta.

8(9)

2-07-8392 Kuna kohtule esitatud tõenditest ei nähtu üheselt, et kostja oleks hagejalt hagis väidetud summasid otseselt või kaudselt vastu võtnud, jätab kohus eeltoodud põhjendustel hagi rahuldamata. Kohus leiab, et poolte lähikondseteks tunnistamiseks puudub alus. Vastavalt PankrS § 110 lõikele 3 võlgniku lähikondsuse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. PankrS § 110 lgl p2 ja p3 sätestavad, et kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve ning tehingu, mis oli tehtud enne ülalkirjeldatud tähtaja algust, kui tehing tehti kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve ning tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas sellega võlausaldajate huve. Vastavalt PankrS § 117 lg 2 punktile 2 on juriidilisest isikust võlgniku lähikondseks juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest. Kohus leiab, et pooli ei saa käesoleval ajal tunnistada lähikondseteks, kuna kostjale kuulus rohkem kui 1/10 hageja osadega määratud häältest kuni 2005. aasta lõpuni. Seoses tekkinud menetluskuludega märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et hageja menetluskulud jäävad ta enda kanda ning lisaks peab hageja kandma ka kostja menetluskulud. Kuna hagi jääb rahuldamata siis tulenevalt TsMS § 386 lg-st 4 tühistab kohus käesolevas asjas 20.03.2007.a. Pärnu Maakohtu määrusega kohaldatud hagi tagamise ja vabastab arestist kostja arveldusarve. R.Undrest kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.